1. Hüvasti, Reet 1. XII 2023 2. Kaarel Tarand, „Sajandi tormi ootel“ 13.X 2023 3. Jüri Saar, „Venelaseks olemise valu“ 20. I 2023 4. Kaia-Kaire Hunt, „Hirm on halb peremees. Nursipalu näitel“ 3. III 2023 5. Uno Veismann, „Oumuamua. Kas miski kosmosest külastas meid?“ 31. III 2023 6. Lisanna Laansalu, „Igatsus harituse järele kõrgkooli helisevate […] Vaata lähemalt ›
15
Eesti Arhitektuurimuuseumi 2024. aasta esimesel näitusel saab tutvuda Jaapani arhitektuuriga, näitus „Tegele olemasolevaga. Jaapani arhitektuuri uued suunad“ (kuraator Yuma Shinohara, Šveitsi Arhitektuurimuuseum) tutvustab sealse arhitektide uue põlvkonna mõttemaailma ja tehtud töid. Reedel, 19. jaanuaril 2024 kell 14 algab arhitektuurimuuseumis seminar, kus oma töid tutvustavad arhitektid Chie Konno (teco), Wataru Doi (dot) ja Ulla Alla (Vares.space/GRBGKDS), […] Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe traditsiooniline aasta alguse vabanumber on seekord ööelu nägu. Kogume kokku mälestusi Sveta Baarist ning seame ühes Eesti Ööelu Liidu eestvedajatega julgeid sihte tulevikuks. Aleksander Tsapov teostab Raadio 2 lahkamist, Gregor Mändma kirjeldab Nõukogude mälu kahte palet, Rasmus Kuningas külastab detaili-koolkondlase Liisi Grünbergi stuudiot. Helena Aadli kirjutab toiduhindadest, Henri Kõiv autojagamisest, Mihkel Kolk pungiskeenest aastal 2023 ja Liisbeth Kirss grills’ist ehk […] Vaata lähemalt ›
0
Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Toimetuse tänu kuulub lisaks laureaatidele kõigile autoritele, kes on aidanud toimetajatel lehte kvaliteetselt sisustada. Sadade 2023. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja kolm laureaati, kelleks on: Sveta Grigorjeva – hammastega ja hell „Kes kardab Sveta Grigorjevat?“ […] Vaata lähemalt ›
60
Kireva elukäiguga radikaalse postmarksistliku mõtleja ning endise poliitvangi Antonio ehk Toni Negri (1933–2023) lahkumine 16. detsembril ei tekitanud eesti (ühis)meedias suuremat vastukaja. Ometi on tegu millenniumi ühe olulisema poliitilise filosoofiga, kes sünteesis Foucault’ ning Deleuze’i ja Guattari ideedest koos Michael Hardtiga neoliberaalse kapitalismi vägagi viljaka ning populaarse kriitilise käsitluse. Negri ja Hardti 2000. aastal ilmunud […] Vaata lähemalt ›
27
Kalendriaasta pole teatri hetkeseisu hindamiseks-kirjeldamiseks ehk kõige sobivam ajaühik, sest teatris käib ajaarvamine peamiselt hooaja kaupa ehk sügisest kevadeni ning repertuaari kujunemine ja uuslavastuste väljatoomine on pika vinnaga ettevõtmine – näiteks Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi „Macbethi“ eeltöö kestnud koguni seitse aastat. Kui lähtuda siiski kalendriaastast ehk äsja otsa saanust, on põhjust nõustuda teatrikriitik Maris […] Vaata lähemalt ›
0
Ruumi planeerimise keskmes peaks olema tuleviku kavandamine. Tegelikkuses kipub planeerimine olema siiski tellijate soovide täitmine, juriidilistes dokumentides järje ajamine, menetlemine ja juba olemasoleva ruumi kirjeldamine. Kuidas jõuda taas julgete visioonide loomiseni? Kristi Grišakov kaitses eelmise aasta lõpus Aalto ülikoolis doktoritöö, kus uuris tulevikust mõtlemise ja strateegilise ruumilise planeerimise seoseid ning pakkus välja võimalusi, kuidas kujutada […] Vaata lähemalt ›
1
Füüsiline tegevusetus on ülemaailmne suur terviseprobleem: see on riskitegur iga neljanda surma puhul ning ka iga neljanda rinna- ja käärsoolevähi põhjus. Füüsise parandamisel on oluline roll igapäevasel loomulikul liikumisel kodu, töö, kooli, poe vahel. Selliste käikude tegemisel ilma autota on oluline osa täita avaliku ruumi peamisel liikumiskohal – linnatänaval. Olukord linnatänaval Aktiivse ja atraktiivse linnatänava […] Vaata lähemalt ›
1
Kultuuriandmete analüüsi konverents CUDAN 2023. Tallinna ülikoolis 13. – 16. XII 2023. Konverentsil osalesid mitmed juhtivad praktikud, leidsid aset ettekanded ja peaettekanded (Petter Holme, Béatrice Joyeux-Prunel, Mauro Martino, Anu Masso), kiiresitlused ja online-esinemised. Teadlased, uurijad ja doktorandid kasutasid kultuurianalüütika meetodeid määratlemaks kultuure ja kultuurilist tootmist. Eelkõige tähendab see kvantifitseerimise, kvalitatiivse uurimise, arvutusliku analüüsi ja visualiseerimise […] Vaata lähemalt ›
32
Näitus „Õige keha, vale keha?“, kuraatorid Kristel Rattus, Anu Järs, Anu Kannike, Ellen Värv, Karin Leivategija, Katrin Alekand, Maido Selgmäe, Reet Piiri, Tenno Teidearu, Terje Anepaio, Ingrid Ruudi, Inna Jürjo, Liis Ehrminger, Marge Konsa, Oskar Poll, Toomas Gross. Eesti Rahva Muuseumis 18. III 2023 – 28. I 2024. Õige keha, vale keha. Koostanud ja toimetanud […] Vaata lähemalt ›
134
Vooluveekogud ja nende kaldaalad on ühed mitmekesisemad ja liigirikkamad looduslikud elupaigad, mis on tugeva inimmõju all. Jõgesid ja ojasid mõjutab põllumajandus ja metsandus, linnastumine, kuivenduskraavid, sängide sirgendamine ja paisud. Viimastel aastatel on hakatud paise jõgedelt eemaldama ja sellega koos heaks tegema kahju, mida inimtegevus on vooluveekogudele teinud. Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi projekt „Liikide ja elupaikade soodsa […] Vaata lähemalt ›
263
Oktoobri alguses taas lahvatanud Iisraeli ja Hamasi konflikt näitab sarnaselt Venemaa kallaletungiga Ukrainale, et tänapäeval kaasneb kineetilise sõjaga pea alati küberruumis pulbitsev vastasseis, kus kasutatakse küberrelvi. Nende relvadega on pihta saanud ka Eesti ja paljud teised riigid, kes konfliktis küll otseselt ei osale, kuid on üht või teist vaenupoolt toetanud või kasutavad tema tehnoloogiat. Lähis-Idas […] Vaata lähemalt ›
14
Ameeriklanna Heather MacLaughlin Garbes on Seattle’is tegutsev kooridirigent, kelle 12 aasta eest loodud professionaalne kammernaiskoor Mägi Ensemble esitab põhiliselt Eesti, Läti ja Leedu heliloojate koorimuusikat. Ta kaitses ka oma doktorikraadi Washingtoni ülikoolis Ester Mägi koorimuusika teemal. Peale selle juhatab ta Seattle’is nii eesti, läti, leedu kui ka soome pärandkoori ning õpetab Washingtoni ülikoolis külalisprofessorina regilaulu ja […] Vaata lähemalt ›
89
Ansambel U: vana-aasta uue muusika kontsert 29. XII 2023 Eesti Nüüdismuusika Keskuses. Ansambel U: koosseisus Helena Tuuling (klarnet), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Taavi Kerikmäe (klaver), Tarmo Johannes (flöödid) ja Vambola Krigul (löökpillid). Kavas Cornelius Cardew’, Pierre Boulezi ja Steve Reichi muusika ning publikuorkester. Mida peaks ansambel U: veel tegema, et ta nimetataks sajandi […] Vaata lähemalt ›
0
Kodumaa alanud filmiaasta sai hoo sisse juba enne aastavahetust, kui selgus, et Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on esitanud režissöör Martti Helde vastu nõude, et filmist eemaldataks nendega tehtud intervjuud, kuna liidu hinnangul ei olnud esialgu üldse juttu dokumentaalfilmist. Liidu väitel oli režissöör esimeses kirjas välja toonud, et materjal monteeritakse ühtseks tervikuks, kuid sõna „film“ […] Vaata lähemalt ›
0
Soome filmirežissöör Jyrki Haapala (sünd 1971) on üks Karjala tänapäevase kultuuri loojatest. Ta on õppinud koreograafiks ja tantsijaks Helsingi teatrikõrgkoolis, seejärel töötanud elukutselise tantsijana eelkõige Soomes, Hollandis ja Belgias. 2020. aastal valiti Haapala 23 maailma kõige paljutõotavama kaasaegse tantsija hulka ja ta on esinenud festivalil „Flow“ , Helsingi disaininädalal, Kiasmas, Norra rahvusgaleriis ja Venemaal Karjala […] Vaata lähemalt ›
6
Aado Lintrop, Soome-ugri reisid. Kujundanud Pille Niin. EKM Teaduskirjastus, 2022. 336 lk. Indrek Jääts, Ääremaadel kõndija. Reisikirjeldusi soome-ugri aladelt. Toimetanud Karin Kastehein. Kujundanud Ivi Tammaru. Eesti Rahva Muuseum, 2023. 240 lk. Arvo Valton, Soome-ugri minu elus. Toimetanud Laur Vallikivi, Eva Toulouze ja Urmas Tõnisson. Ilmamaa, 2022. 320 lk. Alustuseks pean tunnistama üles, et sattusin neid raamatuid lähestikku lugema […] Vaata lähemalt ›
0
Sel kevadel ilmus Cambridge’i ülikooli kirjastuse mainekas sarjas „Ideas in context“ Eva Piirimäe raamat „Herder and Enlightenment Politics“ – monograafia, mis põhineb aastate pikkusel uurimistööl. Tervitan seda juba puhtalt teaduspoliitilistel põhjustel. Niivõrd kaalukas ning tiheda eelretsenseerimissõelaga kirjastuses avaldatud teos on Eesti teadusele märgilise tähtsusega. Käsitledes maailma ajaloos olulist mõtlejat, panustab see kõige otsesemalt rahvusvahelisse teadusdiskussiooni. […] Vaata lähemalt ›
69
Kanuti gildi saali kaasproduktsioon „Mure staatuse pärast“, autorid Kertu Moppel, Arthur Arula, Lauri Kaldoja, Maria Lee Liivak, Elina Reinold ja Markus Truup, lavastaja Kertu Moppel, dramaturg Maria Lee Liivak, kunstnik Arthur Arula, helikujundaja Lauri Kaldoja, valgustuskunstnik Raimond Danilov. Etendavad Kertu Moppel, Elina Reinold, Lauri Kaldoja ja Markus Truup. Esietendus 16. XII 2023 Kanuti gildi saalis. […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Uue teatri ja EMTA lavakunstikooli „Päva lõpuks, kiigu“, autor, lavastaja ja kunstnik Renate Keerd, teksti autorid trupp ja Renate Keerd, muusikalised kujundajad Renate Keerd ja Karl Birnbaum, valguskujundajad Renate Keerd ja Kärt Karro. Etendavad Alice Siil, Astra Irene Susi, Edgar Vunš, Emili Rohumaa, Hanna Jaanovits, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Juhan Soon, Karl Birnbaum, Kristina […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Läänlane.ee
|
0% |
Sirp
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
10.06.2026 12:56
Viimane uuendus: 12:54.
Uudiste reiting uuendatud: 12:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne