Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriandmete analüüsi konverents CUDAN 2023. Tallinna ülikoolis 13. – 16. XII 2023. Konverentsil osalesid mitmed juhtivad praktikud, leidsid aset ettekanded ja peaettekanded (Petter Holme, Béatrice Joyeux-Prunel, Mauro Martino, Anu Masso), kiiresitlused ja online-esinemised. Teadlased, uurijad ja doktorandid kasutasid kultuurianalüütika meetodeid määratlemaks kultuure ja kultuurilist tootmist. Eelkõige tähendab see kvantifitseerimise, kvalitatiivse uurimise, arvutusliku analüüsi ja visualiseerimise […] Vaata lähemalt ›
32
Näitus „Õige keha, vale keha?“, kuraatorid Kristel Rattus, Anu Järs, Anu Kannike, Ellen Värv, Karin Leivategija, Katrin Alekand, Maido Selgmäe, Reet Piiri, Tenno Teidearu, Terje Anepaio, Ingrid Ruudi, Inna Jürjo, Liis Ehrminger, Marge Konsa, Oskar Poll, Toomas Gross. Eesti Rahva Muuseumis 18. III 2023 – 28. I 2024. Õige keha, vale keha. Koostanud ja toimetanud […] Vaata lähemalt ›
134
Vooluveekogud ja nende kaldaalad on ühed mitmekesisemad ja liigirikkamad looduslikud elupaigad, mis on tugeva inimmõju all. Jõgesid ja ojasid mõjutab põllumajandus ja metsandus, linnastumine, kuivenduskraavid, sängide sirgendamine ja paisud. Viimastel aastatel on hakatud paise jõgedelt eemaldama ja sellega koos heaks tegema kahju, mida inimtegevus on vooluveekogudele teinud. Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi projekt „Liikide ja elupaikade soodsa […] Vaata lähemalt ›
263
Oktoobri alguses taas lahvatanud Iisraeli ja Hamasi konflikt näitab sarnaselt Venemaa kallaletungiga Ukrainale, et tänapäeval kaasneb kineetilise sõjaga pea alati küberruumis pulbitsev vastasseis, kus kasutatakse küberrelvi. Nende relvadega on pihta saanud ka Eesti ja paljud teised riigid, kes konfliktis küll otseselt ei osale, kuid on üht või teist vaenupoolt toetanud või kasutavad tema tehnoloogiat. Lähis-Idas […] Vaata lähemalt ›
14
Ameeriklanna Heather MacLaughlin Garbes on Seattle’is tegutsev kooridirigent, kelle 12 aasta eest loodud professionaalne kammernaiskoor Mägi Ensemble esitab põhiliselt Eesti, Läti ja Leedu heliloojate koorimuusikat. Ta kaitses ka oma doktorikraadi Washingtoni ülikoolis Ester Mägi koorimuusika teemal. Peale selle juhatab ta Seattle’is nii eesti, läti, leedu kui ka soome pärandkoori ning õpetab Washingtoni ülikoolis külalisprofessorina regilaulu ja […] Vaata lähemalt ›
89
Ansambel U: vana-aasta uue muusika kontsert 29. XII 2023 Eesti Nüüdismuusika Keskuses. Ansambel U: koosseisus Helena Tuuling (klarnet), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Taavi Kerikmäe (klaver), Tarmo Johannes (flöödid) ja Vambola Krigul (löökpillid). Kavas Cornelius Cardew’, Pierre Boulezi ja Steve Reichi muusika ning publikuorkester. Mida peaks ansambel U: veel tegema, et ta nimetataks sajandi […] Vaata lähemalt ›
0
Kodumaa alanud filmiaasta sai hoo sisse juba enne aastavahetust, kui selgus, et Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on esitanud režissöör Martti Helde vastu nõude, et filmist eemaldataks nendega tehtud intervjuud, kuna liidu hinnangul ei olnud esialgu üldse juttu dokumentaalfilmist. Liidu väitel oli režissöör esimeses kirjas välja toonud, et materjal monteeritakse ühtseks tervikuks, kuid sõna „film“ […] Vaata lähemalt ›
0
Soome filmirežissöör Jyrki Haapala (sünd 1971) on üks Karjala tänapäevase kultuuri loojatest. Ta on õppinud koreograafiks ja tantsijaks Helsingi teatrikõrgkoolis, seejärel töötanud elukutselise tantsijana eelkõige Soomes, Hollandis ja Belgias. 2020. aastal valiti Haapala 23 maailma kõige paljutõotavama kaasaegse tantsija hulka ja ta on esinenud festivalil „Flow“ , Helsingi disaininädalal, Kiasmas, Norra rahvusgaleriis ja Venemaal Karjala […] Vaata lähemalt ›
6
Aado Lintrop, Soome-ugri reisid. Kujundanud Pille Niin. EKM Teaduskirjastus, 2022. 336 lk. Indrek Jääts, Ääremaadel kõndija. Reisikirjeldusi soome-ugri aladelt. Toimetanud Karin Kastehein. Kujundanud Ivi Tammaru. Eesti Rahva Muuseum, 2023. 240 lk. Arvo Valton, Soome-ugri minu elus. Toimetanud Laur Vallikivi, Eva Toulouze ja Urmas Tõnisson. Ilmamaa, 2022. 320 lk. Alustuseks pean tunnistama üles, et sattusin neid raamatuid lähestikku lugema […] Vaata lähemalt ›
0
Sel kevadel ilmus Cambridge’i ülikooli kirjastuse mainekas sarjas „Ideas in context“ Eva Piirimäe raamat „Herder and Enlightenment Politics“ – monograafia, mis põhineb aastate pikkusel uurimistööl. Tervitan seda juba puhtalt teaduspoliitilistel põhjustel. Niivõrd kaalukas ning tiheda eelretsenseerimissõelaga kirjastuses avaldatud teos on Eesti teadusele märgilise tähtsusega. Käsitledes maailma ajaloos olulist mõtlejat, panustab see kõige otsesemalt rahvusvahelisse teadusdiskussiooni. […] Vaata lähemalt ›
69
Kanuti gildi saali kaasproduktsioon „Mure staatuse pärast“, autorid Kertu Moppel, Arthur Arula, Lauri Kaldoja, Maria Lee Liivak, Elina Reinold ja Markus Truup, lavastaja Kertu Moppel, dramaturg Maria Lee Liivak, kunstnik Arthur Arula, helikujundaja Lauri Kaldoja, valgustuskunstnik Raimond Danilov. Etendavad Kertu Moppel, Elina Reinold, Lauri Kaldoja ja Markus Truup. Esietendus 16. XII 2023 Kanuti gildi saalis. […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Uue teatri ja EMTA lavakunstikooli „Päva lõpuks, kiigu“, autor, lavastaja ja kunstnik Renate Keerd, teksti autorid trupp ja Renate Keerd, muusikalised kujundajad Renate Keerd ja Karl Birnbaum, valguskujundajad Renate Keerd ja Kärt Karro. Etendavad Alice Siil, Astra Irene Susi, Edgar Vunš, Emili Rohumaa, Hanna Jaanovits, Hele Palumaa, Herman Pihlak, Juhan Soon, Karl Birnbaum, Kristina […] Vaata lähemalt ›
0
Üks tont käib mööda ilma. See on revolutsioonitont. Innovatsioon. Pööre. Läbimurre. Avangard. Uudne, moodne, progressiivne, originaalne, tänapäevane. Lakota indiaani aktivist Russell Means tõdeb oma kuulsas kõnes „Üks ja sama laul“*, et Euroopa ootab alati ärevalt mingit lunastajat, olgu too siis Jeesus Kristus, Karl Marx või Albert Einstein. Meansil on lihtne rusikareegel: „Euroopaliku revolutsioonilise õpetuse tõelist […] Vaata lähemalt ›
15
Maailma üks juhtivaid budismiuurijaid professor Richard F. Gombrich pidas lõppenud aastal 14. kuni 16. novembrini Tartu ülikoolis kursuse „Budismi lugu“ raames kolm avalikku loengut. Olete andnud suure panuse budismiuuringutesse. Mis pani teid sellest valdkonnast huvituma? Poleks arvanud, et budismist saab minu peamine teema. Ma ei usu, et saan end budistiks nimetada, sest ma ei usu […] Vaata lähemalt ›
0
Praegu ma kirjutan seda juttu siin. Liigendan siin mõtteid, juhin mõttehoogu, sulatan üles mõtlemise ja olemise tardumusi, liigun iseenda ja maailma sulaolekusse, elan intensiivsemalt ja ehtsamalt. Kuid kas ei peaks ma hoopis lapsega rääkima? Sõbrale helistama? Trenni tegema? Raamatut lugema? Tantsima? Puulusikat voolima? Mediteerima? Arvuti taga istudes ja siinset lugu kirjutades jään ühekülgseks. Ma pean […] Vaata lähemalt ›
0
Mu keha on mu kõige lähem asi, jagan teda vähestega. Õppekaaslaste puudutused on aga nii mõnegi lähedase inimese puudutustest objektiivselt mõõtes palju intiimsemad – kehale aga tähenduseta. Intiimsustunnetus tõmbub kokku ja isiklik ruum kahaneb olematuks, kuigi puudutajad ei ole arstid, kellele toimingud kehadega on vaikimisi lubatud. Lahingpaarilise käsivars on turvaliselt soe. Veresooned on suured, […] Vaata lähemalt ›
273
Mängufilm „Unenäo stsenaarium“ („Dream Scenario“, USA 2023, 102 min), režissöör-stsenarist Kristoffer Borgli, operaator Benjamin Loeb, helilooja Owen Pallett. Osades Nicolas Cage, Julianne Nicholson, Michael Cera, Lily Bird jt. Ma ei mäleta kõiki neid filme, millest vanemad 1990ndatel telekanaleid läbi klõpsides rääkisid, ent lapselegi oli selge, et see oli Nicolas Cage’i kümnend. Üheksakümnendate alguses kandis Cage püütoninahast […] Vaata lähemalt ›
0
Soome Rahvusteatri „Pentti Linkola – kas meiesugune?“ („Pentti Linkola – kaltaisemme?“), autorid Eeva Putro ja Atro Kahiluoto, lavastaja Atro Kahiluoto, lavakujundaja Katri Rentto, kostüümikunstnik Saija Siekkinen, muusikaline ja helikujundaja Roni Martin, koreograaf Panu Varstala, valguskujundaja Ville Toikka, videokunstnik Joona Pettersson, dramaturg Eva Buchwald. Mängivad Mia Hafrén, Roni Martin, Eeva Putro, Timo Tuominen ja Panu Varstala. […] Vaata lähemalt ›
3
Film muusikalisest improvisatsioonist „Extempore. Vabanedes teadvuse tegevusest“ (Rühm Pluss Null, Eesti, 49 min). Idee autor Heli Reimann, režissöörid Heli Reimann ja Erik Norkroos, kunstnik Erki Kasemets, operaatorid Erik Norkroos, Arvo Vilu ja Heli Reimann, helilooja Raun Juurikas. Film on valminud loovuurimuslikus projektis „Muusika kui varjupaik Eesti džässmuusikute kogemuses“. Võib-olla see siis polegi vajalik, aga on […] Vaata lähemalt ›
113
Tõnu Õnnepalu, Udu. Toimetanud Tuuli Elstrok. Kujundanud Mai Grepp. Rahva Raamat ja Edasi.org, 2023. 278 lk. Tõnu Õnnepalu iga teos väärib põhjalikku käsitlust, aga alati ei pea selleks, et sisukat raamatut esile tõsta, kulutama palju sõnu. Õnnepalu „Udu“ on tummine lugemine, „innustav ja hariv“ nagu ajakiri Edasigi, kus enamik kogumiku artikleid algselt on ilmunud. Nendin siinkohal, […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Vanglaplaneet
|
0% |
Läänlane.ee
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Accelerista
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2026 11:54
Viimane uuendus: 11:50.
Uudiste reiting uuendatud: 11:44.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)