Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Delfti tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonna aseprofessor Willemijn Wilms Floet on akadeemilisele tööle pühendunud arhitekt ja hofje-ekspert. Hoonetest ja rohelisest siseõuest koosnev hofje on Hollandis populaarne juba keskajast. Sügisel tutvustas Floet kunstiakadeemias peetud loengul seda linnaehituslikku nähtust lähemalt. Rääkisime Willemijn Floetiga hofje’test ja nüüdse arhitektuuri kitsaskohtadest. Tundsime huvi, kas nii pika ajalooga linnaehitusliku võttega saaks parandada XXI sajandi […] Vaata lähemalt ›
0
8. detsembril anti lillepaviljonis pidulikult üle 2023. aasta arhitektuuripreemiad. Enne seda oli arhitektide liidu, sisearhitektide liidu ja maastikuarhitektide liidu inimestel tekkinud mõte, et auhinnatseremoonia võiks läbi viia loominguline kooslus Alla Puugovitsa, mis koosneb kahest kirjanikust (mina ja Indrek Koff) ning kahest teatritegijast (Eva Koldits ja Toomas Täht) – põhjuseks tõik, et oleme neljakesi ühendanud teatri, […] Vaata lähemalt ›
0
„Vahepeal oli udu ja pimedus niivõrd tihenenud, et inimesed ilmusid tänavatele põlevate tõrvikutega, pakkudes end tõldu vedavate hobuste ees kõndima ja teed valgustama. Ühe iidse kiriku torn, mille räme vana kell müüris asuvast gooti aknast kogu aja kelmikalt Scrooge’i peale alla piilus, kadus sootuks silmist, ja kell lõi keset pilvi tunde ning veerandtunde, nii, et […] Vaata lähemalt ›
42
Eesti Kirjandusmuuseumis (EKM) valitses mitmed aastad isevärki turbulents: direktorid kippusid vahetuma, teadusagentuuri uurimistoetuste jaotamisel kogeti ebaedu, asutust ei soosinud isegi ilm. Suurema kärata alustas 1. jaanuaril 2023 kirjandusmuuseumi juhina tööd Piret Voolaid, kellelt küsin tema esimese tööaasta ja tulevikuplaanide kohta. Missuguste plaanidega ametisse asusite? Oma tegevuskava kõigis punktides lähtusin eeldusest, et meie kirjandusmuuseum on Eestis ja […] Vaata lähemalt ›
0
4. detsember, catania püha barbara päev mereväelased ja tuletõrjujad peavad katedraalis kõnet stiihiast paluvad pühakult eestkostet jõudu lainete taltsutamisel ja seda energiat mis on tulel minchia che poeti tublimad kui mina mulle meenub kirikusse astudes ikka iina aasamaa käitumisõpik 1968 heinz valgu pilt vulgaarsest naisest kes naerab turbanis mehe üle ja lapsest saati voolab verre […] Vaata lähemalt ›
0
Kõige mitmekülgsem produtsent on tänavusel teatriaastal olnud Eesti Draamateater: Tiit Ojasoo suurejooneliste tragöödiate („Macbethi“ puhul koos Ene-Liis Semperiga) kõrval on Juhan Ulfsaki stiilipuhas „Teoreem“, kus küünilisus siiruse soustis. „See „kaks ühes“ pakend võib oma mängulisuses osutuda Eesti Draamateatri publikule vängeks, aga Von Krahli teatris karastunule sobib,“ leiab teatrikriitik Maris Johannes. Missugune on olnud lõppev teatriaasta […] Vaata lähemalt ›
0
Kui Marko linnaliinibussiga teatrist mööda sõitis, avanesid teatri kahepoolsed tillukeste ruutudega uksed. Marko tegi seda, mida tema elus tuli ette üha harvemini – ta üllatus. Oli alles keskpäev. Teatriuste ette olid statiividele pandud telekaamerad, nende juures igavlesid operaatorid, oodates oma igavest võttepäeva. Harku taga tõmbus taevas tumedaks, kajakad tukkusid lohutult puuokstel, raadioeetrisse saabus lämmatav vaikus […] Vaata lähemalt ›
0
Selle üle, kes me oleme ja kuhu kuulume, võibki arutlema jääda ja ega me vastuses kokku leppida suuda. Kahe viimase aastaga on selginenud see, kes me olla ei taha: Venemaa mõjuväljas olev endine NSV Liidu liiduvabariik. Juriidiliselt oleme vastu võetud mitmesse organisatsiooni nagu NATO ja Euroopa Liit, mis meid justkui demokraatliku Euroopa osaks on kinnistanud, […] Vaata lähemalt ›
103
I Raske on ette kujutada paremat hetke filmiaastast kokkuvõtete tegemiseks. Viimased suured filmiuudised on toonud Euroopa aasta parima dokumentaalfilmi ja rahvusvahelise dokumentalistide ühingu ehk IDA parima operaatoritöö auhinna Soome lahe lõunakaldale, Lõuna-Eesti suitsusauna. Anna Hintsi „Savvusanna sõsaratele“ (2023) jaanuaris hoo andnud „Sundance’i“ filmifestivali kavva valiti aga äsja lühianimatsioon „Miisufy“1. „Savvusanna sõsarate“ erakordne teekond, mis jätkub […] Vaata lähemalt ›
26
ÕS 2025 koostajad-toimetajad püüavad seniajani aru saada, mis on ÕSi sõna. Loetlenud juhuvalikut sõnu, väidavad nad: „nimelt on need kõik õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) sõnad. Samma ritta sobivad uuemast ajast uduvikerkaar, hobiõpe, vadama, digitigedik, nepobeebi jpt, mis on lisatud EKI ühendsõnastikku (ÜS) keeleportaalis Sõnaveeb. Seeläbi saavad nendest samuti ÕSi sõnad, mis ilmuvad järgmises ÕSis, „Eesti keele sõnaraamatus […] Vaata lähemalt ›
78
Aasta otsa kirjeldasid ja mõtestasid Sirbi autorid selles veerus oma lemmikkohti ja kohalolekut. Ligi viiekümne lühimõtte pealt ei saa küll teha veatuid sotsioloogilisi üldistusi, kuid üks sai selgeks: millise joonlauaga ka ei mõõdaks, ikka jagunevad kohad kaheks. Mustadeks ja valgeteks. Välja koorus ka see, kus on eestlaste kui purueurooplaste koha otsimise ja leidmise geograafiline piir. […] Vaata lähemalt ›
0
Kohe, kui aastapäevad tagasi kusagilt kuulsin, et Mihkel Mutt kirjutab Mati Undist raamatut, hakkas mul suu vett jooksma, sest mõlemad autorid on tähendanud minu jaoks palju ja paljuski kandnud ka minu silmis sarnaseid ideaale. Mäletan, et Muti Fabiani lood olid omal ajal mulle täielik avastus ja tema „Hiired tuules“ lugesin enam-vähem kapsaks. Olin just keskkooli […] Vaata lähemalt ›
2
Tänavu sügisel tähistati Rootsis ja mujalgi kirjanik Stig Dagermani 100. sünniaastapäeva. Sel puhul ilmus tema tütre Lo Dagermani raamat oma isast ja emast, näitleja Anita Björkist, Uppsala linnateatris toodi lavale Stig Dagermani „Saksamaa sügis“ („Tysk höst“, 1947) ning uue saatesõna ja kommentaaridega anti Rootsis välja autori viimane romaan „Pulmasekeldused“ („Bröllopsbesvär“, 1949). Eestis on Dagermani (teoseid viimase […] Vaata lähemalt ›
3
Anders Härmi raamatu „Allumatud kehad“ esitlus ja performance Kanuti gildi saali proovisaalis 11. XII. Oma sõnade asemel toon miljöö loomiseks mõned raamatule kui performance’i peategelasele keskenduvad aforismid. „Raamatud on juhatanud mõned teadmiste juurde ja teised hullusesse.“ Francesco Petrarca „Kirjanik vaid alustab raamatut, lugeja lõpetab selle.“ Samuel Johnson „Raamatud, mida maailm peab ebanormaalseks, on […] Vaata lähemalt ›
0
Kui tahad selles sektoris olla tegija, eelista alati võõr- ja tsitaatsõna omasõnale! Sõnu „nägemus“ ja „visioon“ kasuta kindlasti järjest, näiteks „Meie nägemus ja visioon on“. Kui kirjutad suunamudijatest kui turunduskanalitest, siis kasuta väljendit „influencer turundus“, mis siis, et see on tõlkes „mõjuisik turundus“, mitte „mõjuisikuturundus“. Unusta ära, et ülakoma kasutatakse siis, kui nimi lõpeb mittehäälduva tähega. […] Vaata lähemalt ›
0
Ilmselt oleks viisakas alustada arvustust – olgu siis kunstinäituse või -raamatu kohta – positiivse meetodiga ehk avaldada esmalt tunnustust, tuua välja tugevused ja eelised. Luua pehme pinnas ja maandumine. Et seejärel liikuda edasi nõrgemate kohtadeni või, leebemalt öeldes, arenguvõimalusteni. Kõik ikka objektiivsuse, võrdväärsuse ja tasakaalu huvides, et kirjatükist ei kujuneks kiidukõnet või fännikirja, milleks on […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Täiuslikud päevad“ („Perfect Days“, Saksamaa-Jaapan 2023, 125 min), režissöör Wim Wenders, stsenaristid Wim Wenders ja Takuma Takasaki, operaator Franz Lustig. Osades Koji Yakusho, Tokio Emoto, Arisa Nakano, Aoi Yamada, Yumo Asou jt. Mõned aastad tagasi võttis sotsiaalse innovatsiooniga tegelev Nippon Foundation ette ambitsioonika projekti, et kujundada 17 avalikku WCd Tōkyō Shibuya ja Ebisu piirkonnas ümber […] Vaata lähemalt ›
41
Tallinna Linnateatri kontsert-lavastus „Õhtu rannal. Valter Ojakäär 100“ 9. XII Pärnu kontserdimajas (esietendus 20. XI Salme kultuurikeskuses). Lavastaja, muusikajuht ja vahetekstide autor Riina Roose, dirigent Rasmus Puur, arranžeerijad Jaak Jürisson, Rasmus Puur ja Tõnis Kõrvits, toonmeister Tanel Klesment, heliinsener David Kaljurand, tantsuseadete autor Eve Mutso, kunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Anu Konze, valguskunstnik Emil Kallas, produtsent […] Vaata lähemalt ›
15
Tänavakunstnik Kryptik linnaruumis; Pärnu kunsti aastanäitus 8. XI – 30. XII Pärnu linnagaleriis; Piret Bergmanni näitus „Hall ala“ 22. XI – 16. XII Pärnu linnagalerii kunstnike majas; ARSi kunstistuudio maalinäitus 1. – 31. XII TÜ Pärnu kolledži raamatukogus; Svetlana Okuneva näitus „Rahu pale“ 6. XII 2023 – 5. I 2024, Pärnu üldhariduskoolide näitus 30. XI […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvusballeti „Pähklipureja“, helilooja Pjotr Tšaikovski, koreograaf-lavastaja Gyula Harangozó (Ungari), muusikajuht ja dirigent Kaspar Mänd, dekoratsiooni- ja videokunstnik Kentaur (Ungari), kostüümikunstnik Rita Velich (Ungari), valguskunstnik Rasmus Rembel, dirigendid Risto Joost ja Mikk Murdvee. Tantsivad Joel Calstar-Fisher, William Newton, Cristiano Principato, Ami Morita, Anna Roberta, Laura Maya, Ketlin Oja, Jevgeni Grib, Ali Urata, Francesco Piccinin jt […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Läänlane.ee
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Accelerista
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2026 14:18
Viimane uuendus: 14:14.
Uudiste reiting uuendatud: 14:14.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)