Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Vaevalt on mõne eesti kirjaniku isiklikku elu nõnda suureks teemaks tehtud kui Lydia Koidula oma. Koolilapski teab, et Koidulaulik läks mehele lätlasele ning oli oma elu viimastel aastatel Kroonlinnas üksildane ja õnnetu, kuni raske haigus ta 42aastaselt hauda viis. Sageli unustatakse Koidula elu ja armastuse üle arutledes, kui vähe oli naisel valikuid 150–160 aasta taguse […] Vaata lähemalt ›
50
Ülo Mattheus, „Kas soovida Ukrainale head uut aastat või vaadata vaikides kõrvale?“ Jüri Lipping, „Teisitimõtlemine tuleb taas. Üks vastus“ Alari Purju, „Vaba turumajanduse kuulutaja 300“ Karin Täht, Kenn Konstabel, „Kuidas tunnevad meie 15aastased õpilased end koolis?“ Uku Varblane, Märt Masso, „Rohepöörde pöörasus või pöörane võimalus?“ Kadri Aavik, Kadri Taperson, Saara Mildeberg, „Vegankapitalism ja veganpesu“ Margit Rüütelmann „Kas ringmajandus ehituses on ulme või lähiaja tegelikkus?“ Intervjuu Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriminister Heidy Purga andis täna Kultuuriministeeriumis toimunud tseremoonial üle Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid kaheksale kunstiüliõpilasele. „Ühiskonnas, kus sõnad jäävad mõnikord liiga napiks, räägib kunst universaalselt, öeldes seda, mida sõnad ei suuda – luues nii dialoogi südame ja meele vahel. Seega on kunstnike, eriti noorte, enda kohta maailmas veel otsivate, toetamine eriti tähtis. Täna stipendiumi saanud […] Vaata lähemalt ›
0
Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist. Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada 14. jaanuarini 2024 ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2023. Aasta keeleteo konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 22. detsembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimajas traditsiooniline Tartu kunsti aastanäitus, mille kujundajaks on Evelin Zolotko. Näituse žürii koosseisu kuulusid Evelin Urm, Maiken Austen ja kujundaja Evelin Zolotko. Valikuga aastanäitusel esitletud töödest saab tutvuda kunstikeskkonnas NOBA.ac, kust neid saab soovi korral ka osta. Kokku kandideeris näitusele 238 autorit ning lõplikus valikus on 81 kunstnikku: […] Vaata lähemalt ›
5
Äsja valminud ülevaates „Teadusrikas Eesti. Grandiprojektide tulemuste kogumik 2022“ tutvustatakse möödunud aastal lõppenud teadusuuringuid, mida rahastas Eesti Teadusagentuur. Viiendasse kogumikku „Teadusrikas Eesti“ on koondatud seitsme teadusvaldkonna 70 projekti: esindatud on arsti- ja terviseteadused, bio- ja keskkonnateadused, humanitaarteadused, sotsiaalteadused, tehnika ja tehnoloogia, täppisteadused ning põllumajandusteadused ja veterinaaria. Eesti Teadusagentuuri teadus- ja arendustegevuse rahasta Vaata lähemalt ›
0
Eesti raamatu aasta 2025: 500 aastat eestikeelset raamatut ja eesti kirjakeelt Heiki Pärdi „Maa ja linna vahel“ Nina Lykke „Ega me siin lõbu pärast ole“ Emily St. John Mandeli „Klaasist hotell“ Pärt Uusbergi heliplaadi „Kuma“ esitluskontsert kontsert „Tšellariton“ Urve Küttneri näitus „Kristallisatsioonid“ VAT-teatri „Ballaad loomulikkusest“ Vanemuise „Leopoldstadt“ Rakvere teatri „Hääl minu sees“ Kaja Kann, „Too tants. […] Vaata lähemalt ›
0
Sisearhitekt Hanna Karitsa portfooliot läbib märksõnana heaolu. Hanna karjäär on olnud mitmekülgne, kaheksa aasta eest jõudis ta loogilise sündmuste jadana oma büroo loomiseni. Oma ettevõte tähendab vastutust, kuid pakub ka vabadust. Kõik on valikute küsimus. Hanna Karits pälvis 8. detsembril sisearhitektuuri aastapreemia ning koos arhitekt Mari Hundiga projekteeritud Põro maja sai arhitektide liidu elamu preemia […] Vaata lähemalt ›
0
Mõhhailo istus kaevikus ja aeg oli igav oota, nägi tiblat tulemas seal mööda Dnipro randa … Aastatagusega võrreldes lendab mürske üle tema pea kümme korda vähem ja ta on ammu välja arvutanud, et kui „maailma teine armee“ jätkab senisel viisil edasiliikumist viis sentimeetrit ja tuhat langenut päevas, siis jõuab ta enne pensionile minna, kui mõni veel […] Vaata lähemalt ›
2
Hiljuti avalikustati PISA 2022. aasta uuringu tulemused. Iga kolme aasta tagant toimuva rahvusvahelise uuringu käigus hinnatakse 15aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises ning matemaatilises ja loodusteaduslikus kirjaoskuses. Kuigi tulemused on 2019. aastaga võrreldes kehvemad, on Eesti endiselt maailma parima haridusega riikide seas. Haridus ei saa hea olla ilma heade õpetajateta ehk tipptulemuste taga on meie õpetajaskond. […] Vaata lähemalt ›
0
Olukorras, kus kummalised käärid lõikavad lõhe mittemüüdava (tõelise?) ja müüdava kunsti vahele ning osa taotlejaid kirjutab oma projekti õhku sisse lähtudes põhimõttest „palju küsid – vähe saad, vähe küsid – ei saa midagi“, pole vist ime, kui kultuurkapitali taotlusvoorudest kujuneb omaette farsižanr. Tuleb tervitada kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali komisjoni soovitust teha taotlejatel SWOT-analüüs, aga seda […] Vaata lähemalt ›
0
EESTI KULTUURKAPITALI ARHITEKTUURI SIHTKAPITALI AASTAPREEMIA LAUREAADID Žürii: arhitektid Emil Urbel ja Kai Süda, disainerid Eva Liisa Kubinõi, Kristjan Mändmaa ja Marit Ilison, arhitektuuriteadlane Epp Lankots ning arhitektuuriajaloolane Mait Väljas. Peapreemia – Põltsamaa loss Arhitektid Margit Argus, Eliise Harjak (Studio Argus), Margit Aule (Lumia) ja Birte Böer. Sisearhitektid Margit Argus, Elo Liina Kaivo (Studio Argus), […] Vaata lähemalt ›
0
Põltsamaa lossikompleksi rekonstrueerimine. Arhitektid Margit Argus, Eliise Harjak (Studio Argus), Margit Aule (Lumia) ja Birte Böer. Sisearhitektid Margit Argus, Elo Liina Kaivo (Studio Argus), Margit Aule (Lumia). Konsultant Artur Ümar. Konvendihoone müüride ja katuse arhitektuur Ülo Mahoni, Andrus Rehemaa (ARC Projekt). Maastikuarhitektid Margit Argus, Eliise Harjak (Studio Argus), Margit Aule (Lumia), Sulev Nurme (AB Artes […] Vaata lähemalt ›
0
Värskelt ilmunud PISA 2022 tulemused andsid põhjust rõõmustada – Eesti õpilased on üha maailma tipus.1 Kuid uuringust ilmnes, et „2022. aastal õppis 73% Eesti õpilastest koolides, kus koolijuht nentis, et kooli suutlikkust õpetada takistab õpetajate vähesus ning 51% õpilastest õppis koolides, kus koolijuht nentis, et õppetöö on takistatud õpetajate ebapiisava kvalifikatsiooni tõttu“.2 Õpetajate põua suurim […] Vaata lähemalt ›
0
Järgmise aasta 1. septembrist jõustub eestikeelsele õppele ülemineku seadus, mis puudutab kohe kõiki venekeelseid lasteaedu (kus käib ligi 13 000 last) ning järk-järgult lähevad ka koolid üle eestikeelsele õppele, venekeelsed põhikoolid (kus õpib üle 20 000 lapse) muutuvad täielikult eestikeelseks aastaks 2030. Suure osa avalikkuse jaoks on sellega reform tehtud, mis siin enam arutada. Ja üldse tundub enamikule eestlastele […] Vaata lähemalt ›
8
Ameerika ajaloolase ja ajaloofilosoofi Hayden White’i (1928–2018) viiekümne aasta eest (1973) ilmunud suurteos on nüüd lugeda ka eesti keeles. Kuulumist maailma mõtteloo võtmetekstide hulka kinnitab seegi, et tõlkimist ja väljaandmist on toetanud „Avatud Eesti raamatu“ programm. Juulis ilmunud „Metaajalugu“ asetus sarja 278. raamatuks, järgmise nelja kuu jooksul on aga jõutud seal avaldada juba veel vähemalt […] Vaata lähemalt ›
36
Otsustasin hiljuti kulutada mõned head tunnid oma väärtuslikust elust sellele, et koguda kokku kõik oma avaldatud kirjatööd (õnneks on see hulk täiesti hoomatav) ja rakendada nende peal kõiki mulle teadaolevaid algelisi korpuseanalüüsi vahendeid. See tähendab, lasta arvutil vaadata, mis sõnu ma siis õigupoolest kasutan, kuidas nad kokku panen, mis mustrid korduvad, kuidas keskmisest erinevad – sest […] Vaata lähemalt ›
171
Kui algas madin Raadio 2 õhtuse vööndi kaotamise teemal, oli mul ERRi lugedes tunne, nagu oleksin seda kõike juba kusagilt kuulnud. Läks mõni päev ja siis mul välgatas: paari aasta eest hakkasin seoses uurimistööga vaatama, mida on popmuusika subkultuuriilmingute kohta kirjutatud Nõukogude ajalehtedes. Sealt meie avaõiguslikus meedias esindatud retoorilised võtted tuttavad olidki. Seepeale otsisin ERRist […] Vaata lähemalt ›
226
Huddersfieldi nüüdismuusika festival (Huddersfield Contemporary Music Festival, HCMF), üks maailma mainekamaid nüüdismuusika festivale, toimus Inglismaal Lääne-Yorkshire’i maakonnas tänavu 17. – 26. novembrini 46. korda. Festivali programmis oli üle 50 ürituse: kontserdid, installatsioonid, näitused, vestlused ja töötoad, sh 20 maailma esiettekannet ja 34 Inglismaa esiettekannet. Selle aasta festivali keskmes oli Leedu ja Iiri nüüdismuusika. Rääkisime festivali […] Vaata lähemalt ›
0
„Orchidelirium Expanded 2.0“, idee autor ja esitaja Kristina Norman, dramaturgid Linda Kaljundi ja Eero Epner, helilooja Märt-Matis Lill, videokunstnik ja tehniline teostaja Erik Norkroos, valguskunstnik Henry Kasch. Videotes esinevad Karolin Poska, Teresa Silva ja Mari Mägi, laval Janis Valk. Esietendus 3. V Tartu Elektriteatris. Kristina Normani „Orchidelirium Expanded 2.0“ on performatiivne jätk 2022. aasta Veneetsia […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Läänlane.ee
|
0% |
Accelerista
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2026 15:29
Viimane uuendus: 15:24.
Uudiste reiting uuendatud: 15:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)