Joonas Veelmaa on Eesti lavaluule viljakal põllul umbes sama oluline ja edukas, nagu oli Ari Matti siinsel stand-up-skeenel enne seda, kui ta sõitis Texasesse ja hakkas osalema Trumpi-meelsete onude podcast’ides. 2023. aasta septembris võitis Veelmaa Eesti luuleprõmmu meistrivõistlused, paar kuud hiljem valiti ta aga Antwerpenis Euroopa meistriks, mullu pälvis ta Loomingu aastapreemia. Veelmaa on tihe külaline ka iga kuu viimasel neljapäeval toimuval luuleõhtul „k6vn“. Tuntuse ja nunnult kohmaka lavasarmiga Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Ja kuningas ütles, kui imeline masin“ („And the King Said, What a Fantastic Machine“, Rootsi-Taani 2023, 88 min), režissöörid-stsenaristid-operaatorid Maximilien Van Aertryck ja Axel Danielson. Lugesin läbi kõik netiarvustused ja mõtlesin, kui kehvad need ikka on. Nende autorid on need, kes kirjutavad ühe näpuga sõnumeid, räägivad, kui jube on ühismeedia, ja lõpuks köhivad sappi Facebooki […] Vaata lähemalt ›
0
2024. aastal saab kunsti investeerimises näha pilti, mis ei jää oma keerukuselt ja erutavuselt alla selle kütteks olevatele kunstiteostele. Hoolimata ebakindlusest maailma majanduses on kunstiturg osutunud märkimisväärselt stabiilseks. Siin ei peegeldu üksnes selle tugevus, vaid see näitab, et juurdumas on kunsti tunnustamine elujõulise investeerimiskategooriana. Art Baseli, UBSi, Deloitte’i ja Arttacticu andmed paljastavad, et erinevalt traditsiooniliste […] Vaata lähemalt ›
6
Kuus aastat tagasi ilmus artikkel Eesti kunstioksjonite kõigi aegade kümne kalleima teose kohta.1 Sellega algas meie meedias täiesti omaette oksjonite hinnadiskursus: igal kevadel ja sügisel, mil peetakse traditsiooniliselt oksjoneid, hakkas ilmuma uudiseid, milline töö sel või tol oksjonil seekord kõige kallimalt müüdi. On mõistetav, et hinnad pakuvad huvi ning eriti erutav on sobrada võõrastes rahakottides […] Vaata lähemalt ›
0
Sellest on juba mitu head aastat möödas, kui võtsin kastist välja ning taasasetasin raamaturiiulile „Eesti nõukogude entsüklopeedia“ köited, et toonane teave oleks hõlpsasti kättesaadav. Seda nii toimunud sündmuste kui üksikute persoonide kohta. Mida siis kirjutab Adamson-Ericu nõukogudeaegsest elust ja tegevusest 1968. aastal avaldatud entsüklopeedia esimene köide? „Töötas 1940–41 kunstnike organiseeriva toimkonna sekretärina; 1941–44 Nõuk. tagalas. […] Vaata lähemalt ›
0
Põhja põlisrahvaid peetakse üldiselt rahumeelseteks ning Venemaa poliitikaga kohanduvateks. Käimasolev Venemaa kallaletung Ukrainale on mõjutanud põhjarahvaid erineval moel ja määral. Seejuures pole obiugrilased ega samojeedid selle sõja suuremate kannatajate seas ega kosta sealt Uuralite kandist ka erilist avalikku protesti. Siberi omi ei pruugigi huvitada kauged sündmused. Üks handi naine ütles kunagi, et nad ei tohi […] Vaata lähemalt ›
17
Karksi-Nuia kolisime perega Tallinnast aastal 1985, kui olin kaheteistkümneaastane. See kant oli mulle tuttav juba ka varem, kuna vanaema (ja ema noorpõlve) kodu asus sealt ainult viisteist kilomeetrit lõuna pool, Taagepera kandis. Esialgu olin ma Karksi-Nuias hõivatud ainult kooli- ja alevieluga. Üksi ma alevist palju väljas ei käinud. Perega küll. Asi hakkas muutuma vahest alles […] Vaata lähemalt ›
63
Tule ja valgusega on seotud kümneid kõnekujundeid: „kires leegitsema“, „uudishimust põlema“, „miilav tunne“, „tuhast fööniksina tõusma“, „sädeinimene“, „palavalt armastama“, „tuliselt kahetsema“, „pimedusega löödud“, „sütitama“, „lahvatanud anne“, „kustunud eluküünal“, „moraalne majakas“, „valgustatud monarh“, „illuminaatide vandenõu“. Ja lõppude lõpuks jõuab Kalev koju siis, kui pirrud kahest otsast lausa löövad lõkendama. Neis väljendeis on pateetikat. Minu põlvkond mäletab […] Vaata lähemalt ›
0
„Minul aga on ülim aeg asuda teele Donegali poole.“ Nii ütles Tume Patrick, sidus kompsu laukapuust kepiga õlale ja seadis sammud põhja poole viivale teele. Raamatust „Torupill, haldjad ja hiiglased“ tuttav teadmamees ja tema kodupaik Donegal on millegipärast püsinud meeles juba lapsepõlvest. Ükskord saingi Donegali. Kuulanud kontserdil Christy Moore’i, seadsin edasi sammud suure mäe Errigali […] Vaata lähemalt ›
0
Aastal 2025 möödub 500 aastat esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest. Eesti riigil ja eesti rahval on põhjust seda sünnipäeva väärikalt tähistada, uhkust tunda ning rõõmustada oma keele, oma kultuuri üle. Vaata lähemalt ›
0
Hiljaaegu jõudis Saksamaalt Eestisse kurb teade – lahkunud on Brigitte von Engelhardt. Paruness Brigitte von Engelhardt on tuttav paljudele eestlastele kui suur estofiil, inimene, kes Eestit tundis ja armastas ning kellel oli siin hulgaliselt sõpru. Brigitte von Engelhardti kodu Berliinis Charlottenburgis oli ikka lahkesti avatud neile eestlastele, keda Saksa-Eesti suhete arendamine ja tugevdamine ning huvi […] Vaata lähemalt ›
12
Mängufilm „Nähtamatu võitlus“ (Homeless Bob Production, Eesti-Soome-Kreeka-Läti, 115 min), režissöör-stsenarist Rainer Sarnet, operaator Mart Taniel, helilooja Koshiro Hino, produtsent Katrin Kissa. Osades Ursel Tilk, Ester Kuntu, Indrek Sammul, Kaarel Pogga, Rain Simmul, Tiina Tauraite, Mari Abel, Maria Avdjuško jt. Viimastel kuudel olen mitme filmiinimesega kõneldes õhust püüdnud vihje või ka kaunis selge seisukoha: Sarneti teos […] Vaata lähemalt ›
32
Vanemuise „Leopoldstadt“, autor Tom Stoppard, tõlkija Kalle Hein, lavastaja Tiit Palu, kunstnik Lilja Blumenfeld, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikajuht Ele Sonn, liikumisjuht Mare Tommingas. Mängivad Külliki Saldre, Riho Kütsar, Maria Annus, Ragne Pekarev, Andres Mähar, Lena Barbara Luhse, Priit Strandberg, Maarja Johanna Mägi, Ken Rüütel, Linda Porkanen, Kärt Kull, Piret Laurimaa, Merle Jääger, Ele Sonn, Oskar […] Vaata lähemalt ›
0
Tantsulavastuste kohta öeldakse sageli, et muidu hea, aga ambitsioonitu. Sellise ütlemisega võib silmas pidada kolme asja. Esiteks ei soovi tantsukunstnik saada kuulsaks, teiseks ei taha ta luua oma teatrit ning kolmandaks teeb ta ainult mingi ettepaneku, mille saab vastu võtta või tagasi lükata. Vaata lähemalt ›
35
VAT-teatri „Ballaad loomulikkusest“, kunstnik-lavastaja Joel Väli, dramaturg Andreas Kübar, valgus- ja videokunstnik Léon Augustin Allik, helikujundaja Áki Sebastian Frostason. Mängivad Markus Truup, Karolin Jürise, Doris Tislar ja Tanel Saar. Esietendus 6. XI Sakala 3 teatrimaja suures saalis. „Ballaad loomulikkusest“ on tegevuspõhine ja ülinapi tekstiga lavastus inimese ja looduse komplitseeritud ning mitmetahulistest suhetest, mille kaudu ilmneb esimese infantiilsus […] Vaata lähemalt ›
0
Kes loeb järgnevast artiklist ainult ühe lause ja tahab arvustustest teada eelkõige seda, kas tasub lugeda, siis ütlen selle lause kohe: „Klaasist hotell“ on suurepärane romaan, selles on kõik, mida moodsalt kirjanduselt tahta: karaktereid, sündmusi, sügavust, pöörasust, visioone, üllatusi, sõnavara ja salapära. See on nüüd küll juba uus lause, aga lisaks, et ka vormilist küllust […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Tšellariton“ 9. XI Nõmme Rahu kirikus. Tšellariton ehk Marten Meibaum (vokaal, tšello, orel). Kavas Marten Meibaumi uudislooming, eestikeelsete laulude seaded, teosed ühele ja mitmele pillile. 9. detsembril sain valida mitme kirikukontserdi vahel. Peale jäi uudishimu ja seadsin sammud Nõmme Rahu kirikusse, sest seal pidi üles astuma muusik Tšellariton, keda ma polnud varem kuulama juhtunud. Kontserdikuulutus […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Eelmised elud“ („Past Lives“, USA-Lõuna-Korea, 106 min), režissöör-stsenarist Celine Song, operaator Shabier Kirchner, heliloojad Christopher Bear ja Daniel Rossen, kunstnik Grace Yun, monteerija Keith Fraase. Osades Greta Lee, Teo Yoo, John Magaro jt. I Filmi algus. Interjöör: öine baar. Näeme eemalt naist baarileti taga kahe mehe vahel istumas. Kaks tundmatut häält vestlevad kaadri tagant: […] Vaata lähemalt ›
32
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) üldkogu valis eelmisel reedel enda hulka uued liikmed, kelleks on: – ajakirjandusuuringute kaasprofessor Marju Himma-Kadakas (Tartu Ülikool) – taimebioloogia teadur Kristiina Mark (Eesti Maaülikool) – biofüüsika teadur Kadi Liis Saar (Cambridge’i Ülikool) – ortopeedia arst-õppejõud Kaspar Tootsi (Tartu Ülikool) – Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi teadur Madis Järvekülg (Tallinna […] Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 14. detsembril kell 18.00 avatakse Hop galeriis Pille Ernesaksa näitus „Sirelipaine“. Pille Ernesaks on kunstnik, kelle looming saab tugevalt inspiratsiooni tema lähedastest, perest, traditsioonidest, elupaigast, lapsepõlvest ning ta püüab mälestuste fragmente ja tundeid arhiveerida kunstniku positsioonilt. Ernesaks armastab maalida suurtele ja vabalt rippuvatele lõuenditele, sageli voldib ja kortsutab neid ning otsib piire korra ja […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti arhitektuuripreemiad 2023 „Heaolutunde looja“, Grete Tiigiste vestleb Hanna Karitsaga Epp Lankots, „Põltsamaa lossi toores ilu“ Eneli Kindsiko, „Õrnal jääl Eesti haridus“ Jevgeni Ossinovski, „Eestikeelsest õppest ei piisa“ Saara Liis Jõerand, „Kaasamõtlemise aeg“ Brigitta Davidjants, „Retoorikavõtted Raadio 2 programmimuudatuste kajastuses“ Intervjuu Huddersfieldi nüüdismuusika festivali kuraatori Graham McKenziega Ornela Ramašauskaitė, „Kunstituru ülevaade ja prognoos“ Triinu Soikmets, K Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2026 15:29
Viimane uuendus: 15:24.
Uudiste reiting uuendatud: 15:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)