Laupäeval, 4. oktoobril toimub Tartus Aparaaditehases illustratsiooni, kirjanduse, disaini ja kujutava kunsti teemasid haarav kultuurisündmus Tartu Illustratsioonifestival TIF. Teist aastat toimuv festival toob kokku illustraatorid ja külastajad nii Eestist kui ka välismaalt ning pakub rikkalikku programmi igas vanuses illustratsioonihuvilistele. Selle aasta festivali fookus on raamatuillustratsiooni põneval maailmal ja teeb koostööd Eesti Raamatu Aasta ja Eesti Lastekirjanduse Keskusega. Raamatuaasta peako Vaata lähemalt ›
0
Eesti noorte teaduste akadeemia (ENTA) ootab aasta lõpus oma liikmeskonda uusi noorteadlasi. Tegevliikmeks valitakse alla 40-aastased doktorikraadiga ja väljapaistvate teadussaavutustega Eesti teadlased, kes arendavad oluliselt oma valdkonna teadust ning kommunikeerivad seda ka ühiskonnale. ENTA president Toomas Vaimann: „ENTA liikmed on motiveeritud Eesti noorte teadlaste esindajad, kes panustavad nii teaduse kui ka ühiskonna arengusse. Meie liikmeskonnas on juba esindatud väga erinevad teadusvaldkonnad, k Vaata lähemalt ›
0
Ajaloomuuseumi Maarjamäe lossis on 3. oktoobrist avatud näitus Näitus räägib inimese kulgemisest ajas ja ruumis: kutsume külastajaid kaasa mõtlema meid ümbritseva kultuurmaastiku üle. Kultuurimälu vajab ajaloolisi tunnismärke, kuid nende mõistmiseks peab rahvas neid üheskoos kogema ja pidevalt uuesti tõlgendama. Pärand muutub ajas. Minevikust teame, et pärandit on korduvalt kuritarvitatud ja ajalugu ümber kirjutatud. Seetõttu on muinsuskaitseotsustel väga suur roll, sest need kujundavad inimese teadmisi ja Vaata lähemalt ›
0
Tänavu septembris saab ETV+ kümneaastaseks. Arutelu venekeelse avalik-õigusliku telekanali loomise vajadusest kestis mitu aastat. Erinevalt Lätist otsustas Eesti luua kanali näol silla, et siinseid venekeelseid inimesi ühiskonda paremini integreerida, rääkides nendega nende emakeeles. Venekeelse avalik-õigusliku telekanali loomisest olid aastaid rääkinud nii poliitikud, ühiskonnategelased, integratsiooni- ja julgeolekueksperdid, teadlased kui ka ajakirjanikud ise. Jutud Eesti venekeelse kanali vajalikkusest Vaata lähemalt ›
0
Andres Taklaja oli eesti tehnikateadlane ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor, TTÜ mikrolainetehnika õppetooli rajaja ja Eesti mikrolainetehnika koolkonna üks kujundajaid. Taklaja lõpetas 1972. aastal TPI raadiotehnika erialal ja kaitses 1985. aastal doktorikraadi Leningradi Elektrotehnika Sideinstituudis. Tallinna Tehnikaülikooliga (tol ajal TPI) oli ta seotud alates 1967. aastast kuni emeriitprofessoriks saamiseni: alustas ülikoolis õppemeistri ja insenerina, jätkas teadurina ning õppejõuna, oli. Vaata lähemalt ›
0
„Vana Veenus“ on kontrastidest laetud juba enne, kui ma galeriisse sisenen. Näituse pealkirjas väljendatud vanadus ei klapi esmapilgul kuidagi Punctum galeriid majutava Noblessneri uusarendusega, näitusel esitletud tööde transgressiivsus põrkub ümbritseva ruumi turvalise siledusega. Ümberringi võib näha hirmkalleid kortereid oma suurte meretuulele avatud rõdudega, jahisadamat, luksuslikke tipprestorane … Rahal ja rikkusel on alati olnud kujutava kunstiga veider, servast koloniseeriv, korraga parasiitlik ja. Vaata lähemalt ›
21
„Disainiöö“ tähistab tänavu XX aastapäeva. Kahepäevasest sündmusest on välja kasvanud regiooni suurim disainipidu, mis kestab terve nädala. Tegu pole vaid disaineritele mõeldud üritusega, eraldi programmid on lastele ja noortele, disaininäitused toovad kokku huvilised meilt ja mujalt. „Disainiöö“ sünnile ja arengule vaatab tagasi ürituse peakorraldaja Ilona Gurjanova, kes on olnud festivali hing algusest peale. Vii mind ja lugejad alustuseks „Disainiöö“ algusaega ja räägi, kuidas ja millest festival sündis. Vaata lähemalt ›
51
Me elame autokraatide ajastul. Lisaks vanadele tuttavatele ehk Putinile Venemaal, Orbánile Ungaris ja Erdoğanile Türgis peab demokraatlik maailm arvestama nüüd ka USA presidendi Trumpi ja tema õukonna kapriisidega. Tundub aina reaalsem, et mõne aasta pärast lisanduvad nimekirja Ühendkuningriigis Nigel Farage ja Prantsusmaal Jordan Bardella. Eestis pole erakonnajuhtidest ühelgi plaani lammutada liberaalse demokraatia vundament, ent mine tea – mida soosivamaks rahvusvaheline õhustik kaikameestele läheb, seda Vaata lähemalt ›
0
Sattusin Tanja Muravskaja näitusele enese teadmata päeval, mil see oli suletud. Kui olin jõudnud Saarineni maja viiendale korrusele, ootas mind sellegipoolest ees lukustamata uks ning mõningase sisemise segaduse ja poolhämaruses uitamise järel lülitasin näitusevalgustuse sisse. Usun, et sellise väikese seikluse kirjeldamine on kohane sissejuhatus fenomenoloogiliselt käsitletavale näitusekogemusele, mille seinateksti lubaduse kohaselt nüüd saama pidin. Esmasest pilgust näituseruumi sügavusse piisab taipamaks Vaata lähemalt ›
54
Mingi osa minust on Kristjan Järvi viimase aja tegemistele kaasa elanud poolehoiuga. See bänditegemise hoiak ja kambavaim, ühtekuuluvustunne musitseerimise juures näib mulle loomulik ja kiiduväärt. Miks mitte mängida eri autorite heliteoseid ilma vahepausideta üksteise järel, et tähelepanu ja keskendatus ei hajuks ning kogu tajutav muusika ja selle kogemine muutuks üheks vootaoliseks seisundiks. Miks mitte esitada kõike seda peast, ilma partituuri ja partiisid noodist lugemata, kui soovitakse. Ja muidugi –. Vaata lähemalt ›
3
Me astume sellel iga päev, ent mõtleme harva, kui sügav tähendus on sõnal „muld“. See on palju enamat kui lihtsalt maa või pinnas – see on viljakuse, elu ja ajaloopärandi kandja. Mullas peegelduvad kliima ja taimkatte muutused, inimtegevuse jäljed, aga ka looduse vaikne ja visalt kulgev töö. Eesti muld pole lihtsalt „pinnas“ – see on Eesti ise, oma kihtides ja varjundites, just nagu meie kultuur või keel. Eesti muld on... Vaata lähemalt ›
77
Raamatud aitavad meil ajaloost paremini aru saada, reaalsusest põgeneda ja ka uusi maailmu avastada. Parimal juhul, kui oleme tõeliselt raamatusse ja maailma süvenenud, meie ego lahustub ja oleme täielikult pühendunud kellegi teise katsumustele ja sisemaailmale. Raamatud kultiveerivad seeläbi mitte ainult teadmisi, vaid ka empaatiat – kas väljamõeldud või tõelise isiku vastu, pole tähtis. Olen viimasel ajal leidnud raamatutest väga palju lohutust ja saanud jõudu. Nii globaalsete kriiside eskaleerumise kui Vaata lähemalt ›
0
19. septembril anti Tartus Eesti kirjandusmuuseumis üle tänavune Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja auhind. Tunnustuse pälvis luuletaja, publitsist ja koreograaf Sveta Grigorjeva. Žürii toob esile, et Sveta Grigorjeva kõneleb ühiskonna aktuaalsetel teemadel aktiivselt kaasa ning tõstatab oma loomingus ebamugavaid küsimusi. Tema arvustusi iseloomustab alati teosesse süüvimine ning laiadel kultuuriteadmistel põhinev tõlgendus. Žürii liige Marju Lauristin lisab, et Sveta Grigorjeva ei karda kriitikat ega esitad Vaata lähemalt ›
0
Katrin Laur on tuntud kui ühiskondlikult aktiivne inimene, kellel on selge nägemus elust. Me võime tema arusaamadega nõustuda või mitte, kuid ta väljendab neid hästi. Lisaks näib ta teadvat selgelt, mis on hea ja halb, mis õige ja mis vale. Tänapäevases post-postmodernistlikus kõigesöömiskatlas kipuvad need piirid kaunis hägustunud olema ja ka ühiskond, eesotsas poliitikute ja võimukandjatega, kipub neid mõisteid ikka kuidagi laiemaks venitama või lamestama. Lisaks on Katrin Laur ka... Vaata lähemalt ›
30
Eestisse jõudis esimest korda eriline ja tänuväärt ettevõtmine – rahvusvaheline showcase-festival ja konverents ehk YAMsession (Young Audiences Music Session). Tunnistan ausalt, et veel mõni kuu tagasi ei olnud sellest kuulnud ei mina ega paljud minu kolleegid, tegutsegu nad siis kontserdikorralduses või hariduses. Eks see ole mõistetav, sest YAMsession on üsna spetsiifiline, kuid väga sisukas ning olulise missiooniga üritus, kus jõuavad lavale Euroopa ning maailma parimad kontserdid ja muusikalised lavastu Vaata lähemalt ›
0
Eesti kinolevisse on viimaks jõudnud Kullar Viimse dokumentaalfilm „Torn“, mis pälvis 2024. aastal ka Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia. Filmi peategelane on Kalju (järjekordne näide sellest, et nimemaagia teeb oma), seitsmekümnendates eluaastates mees, kes pärast seda, kui tema lapse ema ta maha jättis ja lapsega minema läks, on viimased mõnikümmend aastat elanud üksi kauges Võrumaa nurgas. Tema elus on oma kindlaks kujunenud rutiin: sisyphoslikult tassib ta päevast päev Vaata lähemalt ›
0
Üldiselt võib ruumid jagada kaheks. On ruume, mis on määratud ja ehitatud kindlate funktsioonide täitmiseks. Sellistel ruumidel on kindlad füüsilised omadused, mis kutsuvad inimesi neid kasutama.1 Sama palju leidub ka määratlemata ruume, millel puudub kindel funktsioon või mis jäävad piiritletud ruumide vahele. Igaühel tekib ruumi kogemisel sellega isiklik suhe või mulje ja ruum saab tähenduse.2 Peale esmase funktsiooni või funktsioonituse on needsamad määratletud ja määratlemata ruumid kõik potentsiaaliga. Vaata lähemalt ›
0
Eesti Teatri Agentuuri ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse koostöös korraldatud laste- ja noortenäidendite võistlusel pälvis esikoha Oliver Issaku näidend „Omadega soos“, teise koha Mari Rostfeldti „Hõbepaju“ ja kolmanda koha Oliver Issaku „täna õhtul“. Võistlusel leidsid äramärkimist veel Kristiina Kase „Maailma ilusaim koht“, Eva Kreemi „Väikeste poiste pesad“, Kadri Lepa „Ruudi“ ja Reeli Reinausi „Tamagotchi“. Võidunäidenditega saab tutvuda Eesti Teatri Agentuuri kodulehe https://teater.ee/naitekirjandus/na Vaata lähemalt ›
30
Kinolevisse on värskelt jõudnud Soome režissööri Pirjo Honkasalo uus Eestiga kaastootmises valminud mängufilm „Orenda“. Honkasalo nimi ei vaja Soome filmi austajale tutvustamist: tema filmide hulka kuuluvad nii Cannes’i põhivõistlusprogrammi jõudnud mängufilm „Tulipea“1 kui ka mitmed tunnustatud dokumentaalfilmid, sealhulgas triloogia „Sakraalne ja saatanlik“. Seekordses mängufilmis teevad teiste seas kaasa Eesti näitlejad Tambet Tuisk ja Juhan Ulfsak ning siinsele publikule pakuvad äratundmisrõõmu tuttava Vaata lähemalt ›
0
Stiilipuhas paroodia eksib Eestis harva lavale. Gerda Kordemetsa kirjutatud ja lavastatud „Häärber“, mida mängiti augustis Tõstamaa mõisakoolis, liigitub perekonnadraamat pilkavaks järeleaimamiseks. Nii nagu Eesti teatris sageli kombeks, ei öelda vaatajale, mida pakutakse. Kahe ilmunud arvustuse põhjal ootasin agathachristie’likku lugu eestlaste muhedaist unistustest, aga pidin pettuma, sest pole üht ega teist. Ei ole see krimilugu ega paljastata ka eestlase hingesaladusi. Küll aga on paigas perekonnaloo. Vaata lähemalt ›
53
Populaarsemad allikad
Postimees
|
34% 8 |
Õhtuleht
|
16% 2 |
ERR
|
13% 2 |
Uued uudised
|
7% 2 |
Delfi
|
6% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.12.2025 22:01
Viimane uuendus: 21:58.
Uudiste reiting uuendatud: 21:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)