Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
„Rõõm“, tõotas tableti hõbedane pakend. Võtsin ära ja hakkasin pihta. Kolleegi raamat, värskelt romaanivõistlusel tunnustatud proosadebüüt. Halvad aimused süvenesid, igritsevad hirmud said lihaks. Raamat oli hea. Järjest paremaks läks. Kadestamisväärselt hästi kirjutatud. Lõikavalt vahe sõnakasutus, lausumise tõusev ja langev rütm, selle ilmumine määramatusest ning haihtumine kutsuvasse teadmatusse – see kõik haaras ja ei lasknud lahti. Ei lasknud lõpuski, istutas hinge hoopis tühjuse – mis see nüüd oli? Lõ Vaata lähemalt ›
163
Ootamatult lahkus Eesti Kunstiakadeemia disainiõppejõud, hea kolleeg ja sõber Maarja Mõtus. Maarja Mõtus õppis aastatel 2005–2010 kunstiakadeemias tootedisaini ning omandas 2013. aastal magistrikraadi EKA ning Tallinna tehnikaülikooli disaini ja tootearenduse ühisõppekaval. Juba tudengipõlves paistis ta silma avatud meele, hoo ja algatusvõimega. Raskusi kartmata võttis ta ette uusi, järjest keerukamaid disainiteemasid ja arendustöid. Pärast ülikooli lõpetamist sai Maarja Mõtuse peamiseks tegevusalaks ava Vaata lähemalt ›
0
Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal keeras üle kolme aastakümnega korrastuda jõudnud mälumaastiku jälle pahupidi, nii Eestis kui ka mujal. Kunagistel sotsialismimaadel algasid arutelud, mida teha avalikus ruumis oleva Nõukogude pärandiga, eeskätt sõjamonumentidega. Vaieldi emotsionaalselt, aga lahati ka pärandi eest hea seisvate institutsioonide tasandil, mida siis ikkagi teha n-ö keerulise pärandiga: on ju ühelt poolt sel paratamatult oluline roll kultuuriloos, teiselt poolt see aga ärri Vaata lähemalt ›
0
Wendy Donigeri „Mõista antud ämblik“ räägib, nagu autor sissejuhatuse alguses teatab, sellest, „miks ja kuidas peaks võrdlema eri kultuuride müüte“ (lk 19). Raamatus, mille originaal ilmus 1998. aastal, on need küsimused igati õigustatud. XX sajandi teisel poolel oli kultuuridevaheline võrdlus üsna tagaplaanile jäänud ning tihti eeldati, et teatud kultuuri või teemat saab adekvaatselt uurida vaid isik, kes sellesse kultuuri kuulub või teemaga isiklikult suhestub: naisuuringud naiste, mustanahaliste uuringud Vaata lähemalt ›
3
Võib ka vastupidi – siis subjektiivne objektivism. Sisu on ühtviisi mõttetus, kuid nii see on, kui vajatakse ekspertide otsust (just nimelt otsust, mitte arvamust). Eriti kehtib see muusika ja selle interpreteerimise valdkonnas, sest siin puudub võimaluski objektiivsuseks, kuna tegemist on ühe subjektiivsema tegevusega kõige subjektiivsemas valdkonnas. Seega on iga interpreetide konkursi žürii otsus objektiivselt hinnates vale ja selle võiks kohtu kaudu tühistada, kui poleks klauslit, et žürii otsus on lõpl Vaata lähemalt ›
0
Küllap suhtuvad paljud Sõnaveebi otsekui hea ja ilusa eesti keele sõnastikku, kuid kukalt kratsima ajab juba Sõnaveebi (SV) avakülg „otsi sõnade tähendusi ja tõlkeid“. Nimelt on sõnade tõlkimine rohkem kui kahtlane ettevõte. Tõlkida saab ainult teksti. Ju peaks olema tõlkevasteid. Mida Sõnaveeb endast kujutab, peab vaatama EKI teatmikust (https://eki.ee/teatmik/kes-koostab-sonaveebi/): „Sõnaveeb on Eesti Keele Instituudi (EKI) keeleportaal, kuhu on koondatud info paljudest sõnakogudest ja andmebaasidest: ül Vaata lähemalt ›
0
Riias teatrifestivalil „Skate“ kolmel päeval nähtud kaheksa lavastust näitasid Läti teatrit mitmest küljest: suurejoonelise ja julgena, aga ka keskpärase ja tüütuna. Igasügisesed põgusad käigud Riiga on enamasti andnud põhjust vaimustuseks – nii ka sel aastal. Läti Rahvusteatri „Kuningas Ubu ja teised koletised“ („Karalis Ibī un citi monstri“) oli esietendusest möödunud viie kuuga läinud sujuvamaks, näitlejad tundsid end Alfred Jarry näidendist tõukuvas absurdiilmas kindlamalt kui esietendusel. Ukraina lav Vaata lähemalt ›
32
Eesti keele õpetamise ja uurimisega hõivatud ning õppejõud on hämmelduses: riigikogus on vastu võetud seadusemuudatus, mille kohaselt võetakse edaspidi kaitseväkke aega teenima ainult need, kes oskavad eesti keelt vähemalt B1-tasemel. President lükkas eelmisel reedel muudatuse tagasi, kuna see rikub võrdse kohtlemise põhimõtet, meie arvates puudutab see otseselt ka muu emakeelega noorte eesti keele õppimist ja õpimotivatsiooni. Kui kaitseväkke on jõudnud hulk olematu eesti keele oskusega noori, on see kaht Vaata lähemalt ›
2
Sten Heinoja kohta öeldakse sageli, et tema mängus on ühendatud emotsionaalne intelligentsus ja tehniline täpsus. 2. detsembril EMTA suures saalis kõlanud kontsert pakkus rohkelt võimalusi mõlema kvaliteedi avamiseks. SA Postimehe Fondi ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös ellu kutsutud kontserdisarja „Klaverikunst“ eesmärk näidata klaverikunsti selle mitmekesisuses realiseerus siin eriti veenvalt, sest kavas oli kõike: Muzio Clementi klassitsistlikust elurõõmust Eduard Tubina ja Mart Saare sisek Vaata lähemalt ›
0
Viimase kümnendi jooksul on riik püüdnud regionaalpoliitiliste meetmetega tugevdada omavalitsusi ja leevendada kahanemise ning ääremaastumise probleeme. Eesmärk on seni olnud vähemasti omavalitsuste keskmes tagada kvaliteetsed ühissõidukiga ligipääsetavad teenused, olgu selleks siis kooliharidus või arstiabi. Nüüd on üleriigilise planeeringu koostamisel selginemas, et tegevust plaanitakse kokku tõmmata. Senine territoriaalplaneerimine polevat enam mõistlik. Nüüd peetakse targemaks edasi liikuda kümne piirko Vaata lähemalt ›
3
Liiga sageli juhtub seda, et mõne kultuurifenomeni korraldaja üritab ise oma asjale arvustust tellida. Toimetajale antakse teada, et miski on tulekul, ning ühtlasi pakutakse, kes võiks selle kohta midagi arvata. Seda serveeritakse enamasti kui sõbralikku kaasamõtlemist, toimetaja töö lihtsustamist. Ma saan aru, et tähelepanumajanduse tingimustes on järjest olulisem kindlaks teha, et inimesed kultuurinähtuse toimumist märkaksid, pealegi ei saagi toimetaja viibida sajas kohas korraga, mistõttu on info edastam Vaata lähemalt ›
107
Raamatuaasta viis mõtted sellele, et filmikultuur ei leia aset ega arene ainult visuaalkujunditena ekraanil, vaid ka seda saatvate, ümbritsevate ja mõtestavate tekstidena. Esiteks teeb filmivaataja ja filmikultuuris osaleja oma vaatamisotsuse tihtilugu just arvustusi ja muid (meedia)tekste lugedes. Teiseks loovad mitmekülgsed tekstid meile ressursse filmikogemuse paremini mõistmiseks, lahtipakkimiseks ning laiemasse kultuurilisse, sotsiaalsesse, poliitilisse ja valdkondlikku konteksti paigutamiseks. Jaak L Vaata lähemalt ›
48
Kumu näitusel „Videviku geomeetria“ on muu hulgas üleval ka Mari Kurismaa suured maastikumaalid, millest enamik oli kunstniku sõnul mõeldud ruumis ennast üksinda kehtestama. Nüüd lubavad need kunstniku retrospektiivnäitusel koos heita pilgu tõeliselt unenäolisse ja geomeetrilisse fantaasiamaailma, mis siiski näib olevat mingis mõttes ka argireaalsusest tõelisem – umbes nagu Platoni ideed või Pythagorase matemaatika. Traditsiooniline küsimus, aga kuidas näitus alguse sai, milline on selle tekkelugu? Mari Laa Vaata lähemalt ›
60
Kumus on järgmiseks kaheks aastaks avatud lastenäitus „Tu ja Minakaru“, mille väikestest mõõtudest tillukeses III korruse projektiruumis ei pea laskma ennast petta: tegu on suure näitusega, kus on eksponeeritud üle 30 teose. Näituse sihtrühmaks valisid Kumu kuraatorid Anu Lüsi ja Darja Andrejeva eelkõige 7–11aastase lapse, kes külastab muuseumi koos oma perega, ekskursioone ja rühmakülastusi seal plaanis ei ole. Okeaaniline kunstikogemus Esimene kunstimuuseumi näitus lastele ja ka laste osalusel kureeritud. Vaata lähemalt ›
15
Esimese advendi eelõhtul ühendasid oma jõud kaks Eesti nüüdismuusika ansamblit, et koos püüda hõlmata kahe XX sajandi muusika suurkuju, Luciano Berio ja Pierre Boulezi loomingut. Tänavu tähistatakse mõlema helilooja 100. sünniaastapäeva ning Eestiski pole need tähtpäevad märkamata jäänud. 29. novembri kontserdil põimiti kahe peategelase teosed mõtteseosesse, et mõista, mis tuli enne ja mis on tulnud pärast neid. Kontserdi avasõnades meenutas Taavi Kerikmäe äsja lahkunud pianisti ja kauaaegset muusika- ja te Vaata lähemalt ›
0
Mudlum on väsinud. Tühi nagu juust kuulsas norra lastelaulus. Vähemalt nii ütlevad raamatu viimase lehekülje viimased read. Kümne aastaga on ta end tühjaks kirjutanud. Ilmunud kümnes raamatus on muu hulgas üles loetud kõik seebialused, tikutopsid, tikandiga linad, sukatripid ja sulgpallid, mille ta on oma mälupööningult üles leidnud. Ta lebab Muhu saarel asuva kodu diivanil, kuhu on kurnava kirjanikuelu ja teda jälitavate paparatsode eest pakku pugenud. Silmanurgast märkab ta, kuidas külm... Vaata lähemalt ›
0
Üks mis kindel, kultuuriniidistik on hämmastavalt tugev ja püsiv, elab üle põuad ja üleujutused. Selles sümbioosis leiad esinemisrõõmu, ravid edevusenärvi, ilmutad protestimeelt, tunned vastupanumõnu, ja tähtsam kõigest – saad kuuluda hästi selitatud sõpruskonda. Nii nagu noortel kirjanikel oli Siurust abi parnassile pääsemisel, pakkus Valhalla tudengitele võimaluse kuulutada oma maailmavaadet ja tõekspidamisi. Nüüd, 40 aasta hiljem, istub maailm taas püssirohutünni veerel. Siurulinnuke siristab taas Valh Vaata lähemalt ›
131
Vaata kuhu tahad, Aasia nüüdiskultuur on kõikjal: K-pop võidutseb globaalsetes edetabelites, Netflixis on anime vaatajate hulk viimase viie aasta jooksul kolmekordistunud, läände eksporditud Korea kosmeetikabrändid tõotavad paljastada kauni naha saladuse, pehmest ja karvasest labubust on kujunenud noorte staatuse sümbol, odavpoodide pealetungist ei hakka parem rääkimagi. Ehkki kõik see on toonud Aasia meile näiliselt justkui lähemale, seisneb ida ja lääne fundamentaalne erinevus ainuüksi ajatunnetuses ehk s Vaata lähemalt ›
32
Valle-Sten Maiste võtab (Sirp 21. XI) hoogsalt sõna vene filosoofia teemadel, pannes vaata et kogu vene filosoofia en gros vastutama militaristliku „vene idee“ eest. Kas tõesti peame me kahetsema, et vene filosoofia suurkujusid (Solovjov, Losski, Berdjajev, Florenski jt) on (ja veel „hiilgavalt“!) tõlgitud eesti keelde. Ma ei pea end küll vene filosoofia asjatundjaks, ja see kirjatükk ehk ei vajakski vastamist, kui selline suhtumine ei väljendaks üldist ja pärast Vene-Ukraina sõja... Vaata lähemalt ›
0
Minu kodus on üsna palju raamatuid. Füüsikaseadused mu tillukesse korterisse sellist hulka ei lubaks. Et füüsika ära petta, ei ole kõik raamatud tingimata riiulites, vaid igal pool üle kogu korteri. Ja tõtt-öelda mulle nii meeldib, sest sel viisil moodustavad raamatud omamoodi vereringe. Selle tähtsaimaks osaks on maast laeni, kogu seina endale nõutav raamaturiiul, pulbitsev, elav ja hingav sadadest raamatutest koosnev organ, süda, mis saadab värvilised, elumahlu täis aadrid üle kogu... Vaata lähemalt ›
32
Populaarsemad allikad
Põhjarannik
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
Ituudised
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
Rahageenius
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.03.2026 10:56
Viimane uuendus: 10:52.
Uudiste reiting uuendatud: 10:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne