Pole vajadust ette lugeda kõiki tunnustusi, mida Endel Tulving mäluteadlasena on elu jooksul saanud. Pingeread näitavad, et ta oli XX sajandi üheks kõige mõjukamaks psühholoogiks, kes oli ka esitatud Nobeli auhinnale, jõudes selle saamisele väga lähedale. Eesti keelde on tõlgitud tema kaks teost „Mälu“ (2007) ja „Episoodilise mälu elemendid“ (2017), mille kaudu saab eesti rahvas […] Vaata lähemalt ›
12
Eakamad ettevõtjad mäletavad, millised olid valdavad ärimudelid pärast Eesti taasiseseisvumist eelmise sajandi 1990ndatel. Praegu selliste ärimudelitega enam raha ei teeni. Ettevõtted peavad arenema järjest tootlikumaks, efektiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Võimalusi selleks pakuvad ainult teadmussiire ja innovatsioon. Ettevõtete tegevus peab olema innovaatilisem, see tagab rahvusvahelise konkurentsivõime ja võimaldab küsida oma toodete-teenuste eest kõrgemat hinda. Sellised süvatehnoloogilised ettev Vaata lähemalt ›
0
Loe Vahur Luhtsalu, „Raha ei ole. I osa“ Eesti ja valitud riikide inimarengust aastatel 1990–2021 ja mida sellest õppida 15. IX Sirbist! Riigi üldises inimarengus on suur osa haridusel. Ei saa salata, et kõrgelt arenenud ja maailmas konkurentsivõimelisi riike on raske ette kujutada ilma ülikoolideta, mis kuuluvad maailma tippliigasse. Hiljuti köitis allakirjutanu tähelepanu QS World […] Vaata lähemalt ›
9
Igasugune suhtlus on võimalik tänu keelele. Kui mõelda keelest võimalikult laias tähenduses, siis võib see kergesti viia kakofooniani. Meiega astuvad dialoogi erinevad vestluspartnerid, igapäevased esemed, virtuaalsed keskkonnad, isiklikud mälestused, kultuurilised stereotüübid, eri laadi esteetika, aga ka meie enda mitmene identiteet, mis on kujunenud kõige eelnimetatu tõttu. Inimest ümbritseva paljukihilise keskkonna peamine ühisjoon on müra, mida […] Vaata lähemalt ›
0
Harva, kui mõni koht mulle kohe muljet avaldab. Enamasti napib mõttevaikust, et ümbritsevat keskkonda selgelt tajuda. Isegi kui õnnestub ratsionaalse mõtlemise haaret lõdvendada ja lasta mölal vaibuda, on üldiselt ikkagi midagi teoksil ja tähendusloome piirjooned ilmuvad alles hiljem. Koha tähendus tekib mul viivitusega ning kohataju on minu meelest eelkõige ikkagi see, kui vaimne ruum assimileerib […] Vaata lähemalt ›
96
„Naine tundus ebaküps ja ebahuvitav, kuid võis järgmisel hetkel öelda asju, millest Oskar teadis, et need jäävad igaveseks temaga. „Vaid üksainus kord elus,“ ütles naine, kui nad jalutasid öös. „Vaid üks kord elus juhtub, et näed iseennast. Ja see, vaid see, saab olema elu kõige õnnelikum või mõrum hetk.“ Oskar palus tal öeldut korrata ja […] Vaata lähemalt ›
18
Selgunud on kuuenda August Sanga nimelise luuletõlkeauhinna kandidaadid. Auhind määratakse ühe tõlgitud luuletuse eest, mis on ilmunud ühe aasta jooksul. Contra, tõlge läti keelest Anna Auziņa, „***Kuskil karjamaal põõsas on pesa ..“ „Introvertide ball. Läti uue luule antoloogia“, Hea Lugu, 2022 Maarja Kangro, tõlge ukraina keelest Halõna Kruk, „Inimkonna ajalugu“ Looming 2023, nr 3 Kalju Kruusa, tõlge […] Vaata lähemalt ›
0
Flo Kasearu ja Elīna Vītola teos „Haigem“ Kadrioru kunstimuuseumis kuni 1. X. Näitus „Kütiorust Kadriorgu. Võim“ on Kadrioru pargis, Kadrioru pargi infopunktis (avatud neljapäevast pühapäevani kella 11-17) ja Kadrioru kunstimuuseumis. Flo Kasearu ja Elīna Vītola teoses „Haigem“ käsitletakse parasiitide ja kunsti teemat olemasolevate skulptuuride nakatamise abil. Praegune ökoloogiline kriis häirib ökosüsteeme ning mõjutab liikide populatsiooni […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO hooaja avakontsert sarjas „Amadeus“ 15. IX Estonia kontserdisaalis. Hans Christian Aavik (viiul), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Olari Elts. Kavas Tõnu Kõrvitsa „tuultele“ (2023, esiettekanne) ning Ludwig van Beethoveni ja Wolfgang Amadeus Mozarti muusika. Viimase kuu-pooleteise jooksul on tänu ühele Sirbi artiklile* tekkinud klassikalise muusika ringkondades elav diskussioon, milletaolist ma varasemast ei mäletagi. Kirjutisi selle kohta, […] Vaata lähemalt ›
36
Ljudmilla Gluškovskaja elu oli tihedalt seotud kirjandusega. Võib öelda, et ta teenis kirjandust, ta elu mõte oli kirjasõna. Ljudmilla Gluškovskaja sündis Venemaal Tšeljabinski oblastis Karabašis. Esimest korda puutus ta tekstiga tõsisemalt kokku Uurali Riiklikus Ülikoolis, kus õppis aastatel 1955–1960 keeleteadust ja ajakirjandust. Pärast ülikooli tuli tal tekstidega tihedalt tööd teha õpetaja, ajakirjaniku ja toimetaja ametis. […] Vaata lähemalt ›
0
Täna, Edgar Valteri 94. sünniaastapäeval anti Eesti Lastekirjanduse Keskuses üle tema nimeline illustratsioonipreemia, mille pälvis lasteraamatute autor ja kunstnik Piret Raud. Preemia on rahaline ning sellega kaasneb võimalus korraldada isikunäitus keskuse illustratsioonigaleriis 2023. aasta sügisel. Lastekirjanduse ja illustratsiooni ekspertidest koosnev žürii valis preemia laureaadi ja nominendid 32 raamatukunstniku seast, võttes valikul arvesse viimase viie aasta […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus “Kõndisin aias mööda rohelist rohtu…” Uue Kunsti Muuseumis! “Kõndisin aias mööda rohelist rohtu” on harukordse ukraina naivisti Vadõm Ištšenko näitus, mis avaneb Pärnu Uue Kunsti Muuseumis juba sel reedel. Kunstniku maalid ja puuskulptuurid poetiseerivad Ukraina külaelu igapäeva, iidseid kombeid, müüte. Väljapaneku avamisele 22. septembril kell 17.00 on oodatud kunstniku perekond ja kõik ukraina kultuurisõbrad. Rutakem, sest […] Vaata lähemalt ›
0
Kaks kohtumist suurel linal“, Konstantin Kuningas vestleb Steffi Pähnaga Kata Anna Váró, „Auhindade jahihooaja avamine Lidol“ Jüri Saar, „Keskkonnakaitselise tasakaalu poole“ Joosep Susi, „Suitsu nurk. Ene Mihkelsoni „Kui olin saanud neljaseks““ Vestlusring Riigi Kinnisvara ASi ruumilahenduste eestvedajatega Margus Maidla, „Innovatsiooni ja teadussiirde ümarlauaarutelu ehk Süvatehnoloogiliste iduettevõtetega maailma vallutama“ Vahur Luhtsalu, „Raha ei ole. II osa“ Taavi Hallimäe, Ott Kagovere, „Di Vaata lähemalt ›
15
Neljapäeval, 21. septembril kell 18.00 avatakse Hop galeriis Taavi Teeveti näitus „Raamatukogu“. „Aga mulle tundub, et inimsugu — ainus omataoline — sureb välja ja et püsima jääb Raamatukogu: valgustatud, mahajäetud, lõpmatu, täielikult liikumatu, täis hinnalisi köiteid, kasutu, hävimatu, salapärane.” /Jorge Luis Borges „Paabeli raamatukogu” 1956/ Taavi Teeveti näitus loob ühtaegu vaadet ja kogemust. Galeriist saab […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus “Kõndisin aias mööda rohelist rohtu…” Uue Kunsti Muuseumis! “Kõndisin aias mööda rohelist rohtu” on harukordse ukraina naivisti Vadõm Ištšenko näitus, mis avaneb Pärnu Uue Kunsti Muuseumis juba sel reedel. Kunstniku maalid ja puuskulptuurid poetiseerivad Ukraina külaelu igapäeva, iidseid kombeid, müüte. Väljapaneku avamisele 22. septembril kell 17.00 on oodatud kunstniku perekond ja kõik ukraina kultuurisõbrad. Rutakem, sest […] Vaata lähemalt ›
0
Vana-Kalamaja tänava valmimist oodati kaua. Nüüd on rekonstrueeritud tänav avatud. Miks sellest nii pikalt rääkida? Esiteks on tegu väga mõnusa inimkeskse ruumiga – tänavaga, millest võiksid paljud järgmised lahendused eeskuju võtta. Teiseks seepärast, et praegu tavaliseks saanud tänavaruumi käsitlused said alguse just selle tänava ümber toimunud aruteludest, ja juba kümme aastat tagasi. Kolmandaks on eriline […] Vaata lähemalt ›
0
Kadri Matteus Mälgu lugude kogu „Karva-aastad“ Pärdi päevad kontsert „Mahleri kaheksas“ Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja avakontsert rahvusvaheline graafikanäitus „Peegel – näost näkku“ Kinoteatri „Kohver“ Sõltumatu Tantsu Lava ja Gertrudi tänava teatri „Paus istu mine“ Esiküljel Toomas Paaver. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
„Jälle kordub see, ma tunnen, jälle kordub see,“ laulis Kollane Allveelaev G juba kolmekümne aasta eest. Mida iga sügise hakul ka ei räägitaks riigieelarve tegevus- või kulupõhisusest, läbipaistvusest, pulkadeks lahtivõtmisest, nulleelarvest, riigikogu rollist riigimajanduse strateegilisel planeerimisel või riigi rahanduse kordategemisest, kordub jälle see pimedas toas kärbeste püüdmise rituaal, mida valitsuskoalitsioonid ja neid ette valmistanud rahandusametnikud […] Vaata lähemalt ›
0
Mesopotaamia ühest nn kuninganna ehk siis ülikutega seonduvast hauast leiti imeline härjapäine kuldlüüra. Koos sellega oli ohverdatud naisori, kelle käed olid asetatud lüürale. Võime öelda, et muusika oli aus, inimelu ilmselt mitte. Praegu on riigis tähtis hea elu ehk siis heaolu, see, et puudust ei kannataks keegi. Hea võiks olla nii füüsilises kui ka vaimses plaanis, […] Vaata lähemalt ›
53
Kas keegi mäletab veel, mida ütles presidendi sisenõunik Toomas Sildam riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjonile presidendi kantseleile lisaraha küsimisest aru andes? Või et üldse midagi sellist juhtus?[1] Ei mäleta? Ometi oli see kuum teema veel kuu aja eest, augusti keskpaigas. Aga seda, kuidas sai Isamaa katuseraha toel sünnitatud rahvastikupoliitika mõttekoda Pere Sihtkapital rahvastikuregistrist tuhandete lastetute Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Vormsi
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.03.2026 22:46
Viimane uuendus: 22:38.
Uudiste reiting uuendatud: 22:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)