Valitsus astus läinud nädalal lõpuks eelarvesõnumitega avalikkuse ette. See pidi olema positiivsete sõnumite päev ja pressikonverentsil antigi sõna ministritele, keda oli eelarveraha jagamisel justkui suurim edu tabanud. Kultuuriministri võidusõnumid aga vallandasid tänulikkuse ja toetuse asemel hoopis seninägematu pahameeletormi. Tusameel on kultuurivallas valitsenud juba aastaid, kuid nüüd sai karikas lõpuks täis. Kõigile on rahapuuduse kohta sõja-aastate jooksul pähe kulunud põhjendus, et kõigepealt julg Vaata lähemalt ›
0
Mõne nädala eest avati Põhja-Tallinnas uus lineaarpark. Pealtnäha paistab Putukaväil ristand lõputust jalakäijate tänavast ja kitsast pargiviilust. Tegelikult ühendab putukaväil asumeid, linnaruumi kihistusi, linlasi ja tegevusvõimalusi. Väikestest detailidest suurte taristulahendusteni on selge, et tegu pole tavalise rattatee või pargikesega, vaid inimmõõdet arvesse võtva teljega, mis loob avaliku ruumi kogemiseks harukordseid võimalusi. Mis on lineaarpark? Lihtsaimas sõnastuses on lineaarpark pargitüüp, m Vaata lähemalt ›
3
Aleksandr Podrabineki„Dissidente“ (ee Postimees Kirjastus, 2025) lugedes tuli millegipärast meelde levinud tõdemus, mille järgi pidi iga järgnev põlvkond tõlgendama Lev Tolstoi „Sõda ja rahu“ omamoodi. Teose puhul, mis anti täismahus raamatuna välja 1869. aastal ning mis paigutub tegevusaja poolest veelgi varasemasse aega, on see väide igati arusaadav. Pole ju näiteks meie põlvkonnas enam neid, kes suudaksid detailides jagada Nataša esimese balli eelseid läbielamisi. Ballide keskkonna ning laiemalt tolle aj Vaata lähemalt ›
0
Tammsaare „Tões ja õiguses“ rassis Vargamäe Andres kogu elu selle nimel, et soo saaks kuivendatud. Nüüdsed olud on teised: mõnda metsa – kunagist kuivendatud sood – püütakse soona taastada. Sõna soo evib mitmeid tähendusi, näiteks samblane ja turbane kidura taimekasvuga märg maa-ala. Kujundlikult tähistab soo kõikuvat, vetruvat ja ebakindlat jalgealust või olukorda, mis on vastand kindlale jalgealusele või turvalisele olukorrale. Keelemälu viskab vempe Enam kui kümme aastat tagasi, 2014. aasta... Vaata lähemalt ›
26
Naissoo määratlemine vajakajäämisena on patriarhaalses kultuuris piisavalt tavaline, et sellest mööda vaadata. Argised asjad, igapäevased endastmõistetavused kaotavad huvitavuse, pudenevad tähelepanu alt ja kujunevad aegamisi taustal hõljuvaks vaikivaks raamistuseks, mis saadab sõnaks saanud suhtlemist, piiritleb selle agendad. Ühe vaikiva eeldusena püsib hilisema kriitika kiuste elus freudistliku psühhoanalüüsi peenisekadeduse retoorika, mis sugereerib kaasasündinud alaväärsuskompleksi ja „hälbinu“ minapil Vaata lähemalt ›
5
Kui ruttu pärast positiivset testi tulemust peaks hakkama lasteaiakohta otsima? On meil üldse lapse tarvis piisavalt ruumi? Bugaboo või Emmaljunga? Mida nad söövad? Aa, õige. Aga palju neil päevas sipukaid kulub? Elevus, ootusärevus, tavaline ärevus. Guugeldamine ja koolitused. Autosõit, mis näib elu pikim. Ja siis vaikus. Jan (Rainer Elhi) ja Sandra (Silva Pijon) leidsid teineteise jõusaalis, ühes kõige ebaromantilisematest kohtadest. Võiks ju arvata, et katsetades sisepingest kangena esimest korda mõnd... Vaata lähemalt ›
0
Ameerika poliitika hingab 2026. aasta vahevalimiste rütmis. Praegu on vabariiklastel ülekaal nii kongressi esindajatekojas kui ka senatis,2 kuid vahevalimistel otsustatakse, kas see seis jääb püsima või kaldub kaalukauss ühes või teises kojas demokraatide kasuks. Veidi kaugemal kumavad ka presidendivalimised ja nendegi käik sõltub paljuski edust vahevalimistel. Vahevalimistega seoses on juba kostnud demokraatide paanilisi hääli, et kui nad ei suuda võita ülekaalu vähemasti esindajatekojas, siis on USAs ohu Vaata lähemalt ›
9
Tere tulemast armastuse vabariiki! Palun jätke kõik suuremad esemed riidehoidu. Ei, ka veepudelit ei tohi saali kaasa võtta. Vastuvaidlemisel pole mõtet, seda ütleb juba turvameeste hulk fuajees ja teatrimajas. See on (poliitiline) teater aastal 2025. Või siis on aasta juba 2031, nagu Viini pidunädalatel nähtud Chokri Ben Chikha ja Action Zoo Humaini lavastuses „Pärslased. Empaatia triumf“ („Perzen. Triomf van Empathie“, NTGent, 2024), kus laval on koos Iisraeli ja Palestiina päritolu... Vaata lähemalt ›
0
Aasta tagasi, 2025. aasta riigieelarve tutvustamisel, kohe pärast seda, kui riigikaitse maksud olid valitsuses kokku lepitud, ütles peaminister Kristen Michal: „Oluline on see, et kõigele sellele, nendele otsustele järgneb maksurahu järgmiste korraliste valimisteni ehk aastani 2027.“1 Neist sõnadest paistis soov maksudebatt laudlina alla pühkida. Aga laudlina alt kipub ta ikka ja jälle nina välja pistma. Ta poeks välja ka kümne meetri sügavuselt mulla alt, kui keegi ta sinna mataks. Rahulolematus... Vaata lähemalt ›
0
Haanjamaa kõrgete kuuskede vahel elab ja tegutseb Kalju Sapas. Ja kuidas veel tegutseb! Võin kohe ära öelda, et film on juba sellepärast vaatamist väärt, et saab oma silmaga näha üht leiutajahinge, kes pole ka pensionieas käed rüpes istuma jäänud. Kaljut näidatakse metsatööl, isetehtud elektrisõidukil või kütmas ahju, mille suu on paari meetri kõrgusel. Mitmemeetrisi palke või raskeid kivirahne üle mäekuplite vedada pole Kalju-sugusele insenerile mingi takistus. Režissöör-operaatorile Kullar Viimsele ja... Vaata lähemalt ›
83
Muinasjutus „Kuldkihar ja kolm karu“ on üks pudrukauss Kuldkihara jaoks liiga kuum, teine puder liiga külm ja kolmas just paras. Paljudel süsteemidel on olemas „just paras“ Kuldkihara tsoon ning neis saab rakendada nn Kuldkihara põhimõtet ehk parimate tulemuste saamiseks õiget tasakaalu. Näiteks asub meie koduplaneet päikesesüsteemi Kuldkihara tsoonis – siin sai tekkida paraja soojuse, niiskuse ja valgusega keskkond, kus meie ökosüsteemid ja liigid on välja arenenud. Et kaua tervelt elada,... Vaata lähemalt ›
0
Läbi aegade on loodud emadest ilusaid laule ja kirjutatud luuletusi. Muidugi! Lydia Koidula „Ema süda“ algab sõnadega, mida minu küla tädikesed kord kõik peast laulda oskasid: „Üks paigake siin ilmas on, / kus varjul truudus, arm ja õnn; / kõik, mis nii harv siin ilma peal, / on pelgupaiga leidnud seal.“ Seda laulu lauldi alati ka emade matustel. Aga emalaulud ei kuulu sugugi ainult minevikku. Kas või 2025. aasta Eurovisioni... Vaata lähemalt ›
57
Kohila Sümpoosion tähistab oma 25. toimumisaastat suure juubeliaasta näitusega. „Järelelu tule järel“ toob ühte ruumi viimase kahekümne viie aasta skulptuurid rahvusvaheliselt Kohila Sümpoosionilt. Näitus, kuhu on kureeritud üle saja teose, avab oma uksed 29. septembril kell 17.30 Krulli kvartalis asuvas elektrijõujaamas. Näitus kuulub Disainiöö satelliitprogrammi. Kohila Sümpoosion on rahvusvaheline puupõletuskeraamika suursündmus, mis toimub iga-aastaselt Kohilas. Skulptuurid ja keraamilised kunstiteosed Vaata lähemalt ›
0
Augusti algus tõi kümnepäevase vahega kaks uudist. Esiteks on esitatud MTÜ Slava Ukraini asutajaliikmele Johanna-Maria Lehtmele süüdistus usalduse kuritarvitamises ja omastamises, s.t MTÜ-le tehtud annetuste ümberkantimises. Teiseks mõisteti abiraha omastamises süüdi Henri Laupmaa, kes oli omastanud umbes 213 000 eurot Ukraina droonikampaania käigus annetustena kogutust. Sellest on ta väidetavalt tagasi maksnud 180 000, mis on ka sihtotstarbeliselt kasutusse läinud. Seega said mõlemad Ukrainaga seotud Eesti Vaata lähemalt ›
59
„Nüüd on niimoodi, et me peame natukene rääkima.“ Nii pöördus ERSO peadirigent Olari Elts pärast hooaja avakontserdi esimest lisapala publiku poole. Ta andis kuulajatele ülevaate orkestri tegemistest ja rõõmustas, et ERSO-l läheb hästi: antakse väga põnevate kavadega kontserte, plaadistatakse järjepidevalt (tänavu on välja tulnud juba kolm albumit), koroonaajal sündinud ERSO TV on end igati õigustanud ja viib rahvusorkestri reedeõhtuti kõikjale üle Eesti, orkester käib turneedel, publik on hästi vastu võtnu Vaata lähemalt ›
30
Olen Klaudia Taevi konkurssi vähemal või suuremal määral jälginud 2013. aastast ning leian, et lauljate tase on aina kõrgem. See pole tänapäeva võimaluste juures sugugi üllatav, sest ooperiülekanded ja virtuaalsed meistriklassid tuuakse koju kätte ning lauljate paljusus ja kasvav konkurents on loomulikud suundumused. Samuti on loogiline, et nüüd juba XIV konkurss kogub aina populaarsust. Sellegipoolest valmistab mulle suurt rõõmu, et selline hulk tipptasemel lauljaid leiab tee meie pisikesse Pärnusse. Konts Vaata lähemalt ›
0
Elo Viiding Katrin Lauri „Atlantisest“ Halliki Kreinin, Ingrid Nielsen, „„Just paras“ energiapiisavus ja rahvuse ellujäämine“ Peet Kask, „Maksudebatt tõstab ikka ja jälle pead“ Ülo Mattheus, „MAGA ei maga. Aga demokraadid?“ Mathilda Viigimäe, „Lõpetamata Lasnamäe. Pingeid täis ruum“ Merle Karro-Kalberg vestles „Disainiöö“ peakorraldaja Ilona Gurjanovaga Juuli Teder vestles dokumentalist Kullar Viimsega Margus Maidla vestles mullateadlase Alar Astoveriga Anna Tisler-Lavrentjev, „ETV+ saab kümme“ Tõnu Tender Vaata lähemalt ›
0
Kumu kunstimuuseumis 26. septembril avanev näitus „Videviku geomeetria“ esitleb kunstniku ja sisearhitekti Mari Kurismaa (snd 1956) loomingut 1970. aastate lõpust 2000. aastate alguseni, tuues vaataja ette kunstniku tegevuse mitmekülgsuse. Näitus koondab Kurismaa loomingu keskseid töödegruppe, esitledes nii kunstniku legendaarseid maale kui ka vähemtuntud varasemaid teoseid, millest mitmed leiavad eksponeerimist esmakordselt. Näitus heidab pilgu kunstniku laiahaardelisele tegevusväljale, mis hõlmab maalikun Vaata lähemalt ›
0
1.–4. oktoobril toimub Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni 16. rahvusvaheline konverents „World Poetry Today: Production, Translation, Reception“ („Maailmaluule täna: loome, tõlge, retseptsioon“), mis toob Tartu Ülikooli 83 luuleuurijat 18 riigist. Konverentsi peaesinejad on tuntud luule(tõlke)teoreetikud: Claudia Benthien (Universität Hamburg), Francis R. Jones (Newcastle University), Jahan Ramazani (University of Virginia), A.E. Stallings (University of Oxford), Peeter Torop (Tartu Ülikool), M Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 25. septembril kell 18.00 avatakse keraamik Pille Kaleviste näitus „Loo me lugu“ Hop galeriis. Pille Kaleviste näituse keskseks teemaks on maastikud, maastike muutumine ning muutuste mõju nii maastikule kui ka inimesele. Samas vastupidiselt ka inimtegevuse mõju maastikule. ”Maastiku teeb maastikuks taevas. Valgus ja vari. Need on alati kohal, olgu kui armetu maastik tahes. Kui me hingame, hingame me seda maastikku, mis meid parajasti ümbritseb, selle maastiku õhku. Oleme vereringe... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
18% 11 |
Õhtuleht
|
15% 1 |
Delfi
|
13% 9 |
ERR
|
12% 3 |
Delfi Sport
|
7% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.12.2025 14:12
Viimane uuendus: 14:08.
Uudiste reiting uuendatud: 14:05.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)