Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
On rõõm, et uus ÕS on lõpuks trükitud ja Eesti riigis EKI-le seadusega pandud ülesanne täidetud. Saadaval on ka sellega rööpne ja muutumatu veebiversioon, mis ei ole Sõnaveebi osa, vaid ilmub omaette veebilehel. Neljateistkümnes ÕS 2025 on eesti keele sõnaraamat, kirjakeele normi alus alates 1. jaanuarist 2026. Ehk tasub viimase ÕSi üle kivide ja kändude valmimisloost meenutada, et selle peatoimetaja Margit Langemets leidis tööd alustades, et ei tea, mida ÕSi... Vaata lähemalt ›
0
Gruuv kruvib end üles. Näitlejad saabuvad ükshaaval (kasukates jms) lavale. Seiravad üksteist ja publikut. Jõuan pisut (selliste) riiete üle imestada, kui juba selgub nende põhjus: ükshaaval hakatakse end neist vabastama. Oletan, et tegu on ühega menukatest tantsulavastustest, kus näidatakse esmajoones keha (ja algul paistab, et väga ei eksigi). Pesuni jõudes tõmmatakse peale ootuspärane pidur. Järgneb seeria enam-vähem suvaliste reeglitega suhtlusmänge, kus oma, eelkõige puhtformaalne, roll on nii rõival Vaata lähemalt ›
24
Iseendalegi ootamatult – juhuse tahtel, saatuse pilkena – sattusin tänavusel PÖFFil nägema paari postsovetiteemalist filmi, mille puhul polnud vähemalt enne nende nägemist selge, et need seda on. Esmalt sellest, mis on „postsovetiteemaline film“. See on film, mille keskmes pole mitte Nõukogude aeg, vaid olevikku defineeriv nõukajärgne aeg, kusjuures olevikku võidakse defineerida väga erinevalt. Kõne all on kaks filmi, mis viivad meid lagunenud impeeriumi kahte teineteisest kaugesse serva, vähemalt ühel juhu Vaata lähemalt ›
0
Koalitsioonilepingu vastu ei saa. Kui seal on kirjas, et „Eesti muuseumimaastiku paremaks ja efektiivsemaks toimimiseks, mis hoiab ja teeb kättesaadavaks meie pärandit, viime lõpuni muuseumireformi. Tähtaeg I kvartal 2027“, siis tulgu mis tuleb, lõpp tehakse. Jäänud on veel viimane komistuskivi, kuid selle eest Kalevipoja oma, nimeks Eesti Rahva Muuseum, mis endistviisi lohiseb reformi sabas hallatava riigiasutuse staatuses. Värske uudise järgi1 aga on kivilt taas sammalt kraapima hakatud ja kultuuriminist Vaata lähemalt ›
2
Pärnu festivalil näidati kümmekond aastat tagasi filmi Susumu Shingust, kes valmistab tuule ja vee toel liikuvaid skulptuure.* Võiks öelda, et vormib vett. Detsembris kinodesse jõudnud Eeva Mäe mängufilmi „Mo Papa“ (2025) ja selle eelkäija „Mo Mamma“ (2023) operaator ja produtsent Sten-Johan Lill teeb sama. Kui paljude filmide dialoogide puhul on päevselge, et vaatame filmi, siis Lille üles võetud tööd on psühholoogilisemad – me hiilime dialooge vaatama, nagu võiks kirjeldada ideaalset... Vaata lähemalt ›
0
„Lummuses sisaldub mingi osa tõest“, Juhan Raud vestles Mari Kurismaaga Mihhail Trunin, „Kriitika kui optika“ Uno Liivaku, „Sõnaveebist nii ja naa“ Aili Künstler, „Jätkuvalt krüptiline uus ÕS“ Kas kaitsetahe on seotud keeleõppetahtega? Margus Maidla vestles akadeemik Kalle Kirsimäega Anu Soojärv, „Mõtteid ümbermõtestamise ümber“ Maarja Olesk vestles Ameerika permakultuuri instituudi juhi Jerome Osentowskiga Alari Purju, „Nobeli perekonna elu ja äri“ Konstantin Kuningas vestles operaatori ja produtsendi Sten Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon valis rekordilise 95 esitatud taotluse hulgast kunstnikupalga saajateks aastatel 2026‒2028: Sirja-Liisa Eelma, Hedi Jaansoo, Maria Kapajeva, Erki Kasemetsa, Hanna-Liis Konti, Angela Maasalu, Marge Monko, Maret Sarapu, Kadri Toomi ja Aivar Tõnso, kellega loomeliit sõlmib lepingu. Kunstnikupalka annab EKL välja koostöös Eesti Kultuuriministeeriumiga, palga suurus on 1,1-kordne kultuuritöötaja miinimumpalk ning igal aastal valitakse vastavalt eelarvelistele vahendi Vaata lähemalt ›
0
Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu otsusega muudeti Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse nimi Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudiks ning kinnitati instituudi uus põhimäärus. Uus nimi viitab senisest selgemalt kirjandusteadusele kui asutuse kesksele tegevussuunale. Instituudi nime kandis asutuse eelkäija Keele ja Kirjanduse Instituut, mis 1993. aastal jagati kaheks: Eesti Keele Instituudiks ning Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuseks. „Võrreldes selle ajaga on teadusasutuste nimemaastik nii Eestis kui ka rahvusv Vaata lähemalt ›
0
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia (ENTA) sai üheksa uue noorteadlase võrra rikkamaks.Organisatsiooni üldkogu valis reedel enda hulka uued liikmed, kelleks on: – Mikroobikoosluste teadur Kertu Liis Krigul (Tartu Ülikool) – Kliimafüüsika kaasprofessor Velle Toll (Tartu Ülikool) – Füüsik Kristjan Põder (MuRayTech OÜ) – Arheoloogia teaduskogu teadur Monika Reppo (Tallinna Ülikool) – Kaitseanalüüsi grupi juhataja-teadur Eleri Lillemäe (Kaitseväe Akadeemia) – Ehituse ja arhitektuuri insti Vaata lähemalt ›
0
2025. aasta november jääb meelde säravate sähvatustega. Üpris tihti imestasin suure publikumenu üle! Veelgi enam üllatasid mind värske pilguga koostatud kontseptuaalsed kavad ning väärtuslik, puudutav ja meeldejääv esituslaad. Hämmastusega tõdesin, et südamlikke hetki jagus igasse õhtusse nädalapäevast olenemata. Üks äärmiselt sisukas kammermuusika kontsert leidis aset Eesti muusika nädalal, nimelt Heino Elleri autorikontsert. Pärdi 90 aasta juubeli tähistamisaastal oli mõnus mõtiskleda Elleri koolkonna üle Vaata lähemalt ›
0
Eestis pole koosmaalimisel pikka ja kuulsusrikast ajalugu. Seda on tehtud monumentaalmaalis – pidevaid vaidlusi tekitava Estonia laemaali lõid koos Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits aastal 1947. Lähemast ajaloost meenuvad Tommy ja Laurentsius 1990ndate keskelt, Kaido Ole ja Marko Mäetamme alter ego John Smith ja aastal 2010 Kumus näituse „Muutuv maalikunst“ tarbeks mitme kunstniku (Antonio Carvalho, Mart Stratskas, Kristi Kongi, Lauri Eltermaa ja Holger Loodus) koostöös valminud 19 meetri... Vaata lähemalt ›
3
Finlandia ilukirjandusauhinna võitja nimetas kuue romaani hulgast küll laulja ja laulukirjutaja Maija Vilkkumaa, kuid kandidaadid valis aasta raamatusaagi seast välja eelžürii, mida juhtis kirjanik ja kriitik Silvia Hosseini. Nominentide väljakuulutamisel peetud kõnes keskendus Hosseini kirjanduse valupunktidele: tema sõnul vähenevad kirjanike sissetulekud, ehkki platvormide ja kirjastuste kasum kasvab, ning seepärast ohustab kirjandust digiformaatide kergele maitsele kohandumine, keskpärastumine ja -klass Vaata lähemalt ›
0
Täiskasvanuelu esimese täitsa oma raamaturiiuli tuppa toomine või kokkupanek on üks väga eriline hetk. Olgu selleks uus IKEA riiul või hoopis raamatukogust maha kantud oma aja ära elanud riiul. See on hetk, kui pakud oma sõpradele raamatutele uue kodu. Oma raamatute riiulitele mahutamine on aga järjepidev väljakutse. Kuidas piirata raamatukogu kasvu? Milliseid põhimõtteid rakendada kodusesse kogusse püsiva koha pälvivatele raamatutele? Millised anda edasi ringlusse? Valikuid saab teha väga mitmel moel:... Vaata lähemalt ›
0
Kuivõrd töötamine teaduskorraldajana õpetab pidevalt midagi uut, mida teadlasena ei oleks niimoodi võib-olla teadvustanudki, siis pole ehk vale oma äratundmist ka teistega jagada. Liiatigi olen ise üks neist, kel hübriidne ja mittelineaarne elu- ja töörada. 2023. aasta lõpus läbis Euroopa teadlaste harta uuenduskuuri, mille käigus koondati varasemad harta 40 teemapunkti 20 alla ja jagati need omakorda nelja suurema samba vahel. Lugedes nüüd värske pilguga harta uut versiooni torkab teravalt silma... Vaata lähemalt ›
0
Miranda July ja Yael van der Woudeni möödunud aastal ilmunud romaanid hoiavad lugejat lõa otsas. Erootilist pinget hoides õnnestub autoritel kõnelda hirmudest, kaotustest, pettumustest, ajaloolistest ja isiklikest tragöödiatest nii, et lugeja ei saa tekstilt pilkugi tõsta. Lisaks täidavad need raamatud kvääride armulugusid kujutades tõsise lünga meie kirjandusväljal. Raevust sündinud julgus Miranda July 2024. aasta romaani „All Fours“ jõudsin läbi lugeda selle aasta aprillis. Eesti keeles on seda oodata pea Vaata lähemalt ›
17
Kas olete kunagi mõelnud, millal saab ühest inimesest teadlane? Millisel hetkel saab üks tubli neiu või noormees kinnitada, et ta on nüüd teadlane? Kas oma esimese artikliga teadusajakirjas? Kas siis, kui ta valitakse teaduriks? Doktorikraadi saamisel? Esimese saja publikatsiooniga Eesti teadusinfosüsteemis (ETIS)? Või ehk olemegi alati püüdlemas teadlaseks saamise poole, ilma et tegelikult kunagi pärale jõuaks? Kunagine Tartu ülikooli rektor Peeter Tulviste, kelle 80. sünniaastapäeva hiljuti tähistasime, o Vaata lähemalt ›
0
Eesti-Saksamaa või täpsemalt Tallinna-Dresdeni kunstidialoog „Spiegel im Spiegel“ on jõudnud pärast võõrsil alustamist lõppeks meile. Kumu suurt saali täidavad Richter ja Hagen-Schwarz, Pärt ja Cranach, Dix ja Toomik, Kügelgen ja Kügelgen. Duetina komponeeritud rändnäitus ja kultuuridiplomaatia-projekt polemiseerib tahes-tahtmata selle üle, millised ülepea võimuajaloolised suhted nende kahe geopoliitilise elemendi vahel on, sest kahjuks pole võimalik nii, et pildid on niisama kõrvuti ja pilk puhkab peal. Ku Vaata lähemalt ›
6
Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula on valmis saanud põhjaliku raamatu „Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti modernismi klassikud“. Kujutluse kaunist ja heast XX sajandi alguse Eesti arhitektuurist on suuresti loonud just Habermanni ja Johansoni looming. Mida on klassikutel öelda tänapäevale, räägib lähemalt raamatu autor. Praegu saad uhkusega esitleda Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni koguteost, kuid igal suuremal uurimusel on eellugu. Millal sa arhitektuuriajaloolasena nendele oma tähele Vaata lähemalt ›
3
Ühega läheb keskmiselt kaks aastat. Aja paneb käima idee tekkimine, õigemini, otsustamine, kas seda teha või mitte. Idee tekkimise või tekitamise ja tööle hakkamise vahel võib olla paar päeva kuni paar kuud. Või mis töö – rännak, valdavalt seikluslikki, kahtlemata piitsutus (ja mitte ainult enda), vabatahtlikult võetud kohustus millegi ja kellegi ees ning muudki. Aeg läheb lukku paar nädalat pärast raamatu esitlust – umbes selline on aeg, mis kulub, et... Vaata lähemalt ›
0
Duo Ruudu ja Eesti Rahvusmeeskoori kontserdile oli kogunenud täismaja: paistab, et kodumaal oldi ootel, et taas näha viimasel ajal edukalt mööda maailma ringi tuuritanud Duo Ruutu, seda enam et loota oli suurepärast sümbioosi rahvusmeeskooriga. Kõlasid palad eeskätt Duo Ruudu tänavu ilmunud teiselt täispikalt albumilt „Ilmateade“ ning rahvusmeeskoori esituses albumiga ülihästi sobiv nüüdisheliloojate looming. Põnevil ja sumisev täissaal jäi vaikseks hetk enne rahvusmeeskoori lavale astumist. Koori järel tul Vaata lähemalt ›
26
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 18:43
Viimane uuendus: 18:40.
Uudiste reiting uuendatud: 18:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)