Olen vahel püüdnud kõneleda põlisrahvaste püsimajäämise muredest. Üldiselt võtavad kuulajad sellise jutu heatahtlikult vastu, ehkki ei ole selgust, kas see neid ikka kõnetab. Mõned kohalviibijad aga ütlevad otsesõnu: „Kui inimesi on vähe, siis nad ei loe. Suured rahvad kannatavad palju rohkem.“ Justkui ei oleks mingit vahet, mis väikeste rahvastega juhtub. Sellise määratluse järgi põlisrahvaste kannatused kunagi ei loegi, sest neil ei ole ette näidata piisavalt ohvreid. Levinud on hoiak, et... Vaata lähemalt ›
0
On suur ahvatlus alustada kirjutist vene kirurgist Nikolai Pirogovist väikese maalilise stseeniga Tartus Pirogovi pargis istuvatest tudengitest, kes tõenäoliselt ei pruugi tema kohta midagi teada. Sealne väärikas ametlik mälestusmärk ei vii tingimata mõtteid inimese tormilisele ja väljakutseterohkele saatusele. Isegi mälestusteraamatus, millest on pikk katkend tõlgitud nüüd eesti keelde, pole autor kirjeldanud kõiki oma eluetappe. Tubli osa kirjapandust on aga seotud Tartuga, kus Pirogov nii õppis (1828–183 Vaata lähemalt ›
0
Ametnik viitab paragrahvile, kuulamata inimest. Minister ignoreerib ajakirjaniku küsimust, korrates päheõpitud vastust. Lapsevanem lõpetab dialoogi resoluutselt: „Sest mina ütlen nii!“ Need ei ole juhuslikud näited ebaviisakusest, vaid süsteemse „ütlemise kultuuri“ sümptomid, mis halvavad Eesti ühiskonda. Selline muster kordub. Näiteks kirjeldab Eesti Linnade ja Valdade Liidu haridusnõunik Robert Lippin kaheaastast tööprotsessi,1 kus haridusleppe ja karjäärimudeli töörühmad esitasid ettepanekuid „kirjaliku Vaata lähemalt ›
0
Tartu rahulepingu allkirjastamise 106. aastapäeval, esmaspäeval 2. veebruaril 2026 algusega kell 18 toimub Eesti sõjamuuseumis Viimsi mõisas kohvik-vestlusõhtu, kus kohvilauas saab mõtiskleda Tartu rahust kui Eesti iseseisvuse võtmesündmusest tõukuvate seoste üle välispoliitika ja olukorraga tänapäeva maailmas. Sõjast ja rahust räägivad julgeolekuekspert Kalev Stoicescu ja kõrgemate riigikaitsekursuste juhataja Madis Mikko. Publik on oodatud julgelt küsima ja kaasa rääkima. Kohvik on avatud juba alates kell Vaata lähemalt ›
0
Valitsus otsustas täna, 29. jaanuaril, et riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Krista Kaer, Raine Karp ning Mark Soosaar ning spordi elutööpreemia Merike Rõtova ning Üllar Kerde. Valitsus tegi otsuse vastavate komisjonide ettepanekutele tuginedes. „Elutööpreemiate laureaadid meenutavad, et tipp sünnib järjepidevusest – olgu see tõlkekunsti täpsus, arhitektuuri mõõtkava, dokumentalisti vaatlusjulgus või treeneri ja sportlase viljakas koostöö. Eesti riik tänab teid, et olete igaüks oma tegevusega Eesti l Vaata lähemalt ›
0
„Luuletamine ongi hundiratas“, Pille-Riin Larm vestleb Eeva Pargiga Tristan Priimägi Euroopa filmiauhindadest Teisi Ligi kirjutab Mark Soosaarest tema 80. sünnipäeva puhul Kunstimuuseumide juubeliaasta vestlusring Kristiina Malm-Olesk, „Karjäär ilma mänedžerita“ Maria Mölder vestles Rakvere kultuurikeskuse juhi Kertu Orroga Isabel Mari Jezierska, Karl Lembit Laane, „Õhukese riigi ideaal sillutab teed algokraatiale“ Grete Arro, „Miks tekivad kliimamüüdid?“ Peet Kask, „Eesti maksupoliitika ristteel“ Vestlusr Vaata lähemalt ›
0
Tänavu täitub 200 aastat esimese eesti rahvusest professionaalse kunstniku Johann Köleri sünnist. Sel puhul avavad Kondase keskus, Viljandi muuseum ja Rüki galerii märtsis kolmiknäituse „Köler 200: originaal, koopia, tõlgendus“, mida saadab mitmekülgne lisaprogramm. Viljandi muuseumi juhi Anu Rannu sõnul on kodukandimehe mälestuse hoidmine kultuuriasutuste koostöös auasi ja veidi ka päästeoperatsioon. „Johann Köleri nime küll veel teatakse, aga sageli palju enamat mitte,“ sõnas Rannu. „Meie missioon on tuua Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 30.01 kl 18 avaneb A-Galerii seifis Liisa Chrislin Salehi ja Ivor Mikkeri näitus „Unveiling/ Puhastumine“, Ehtekunstnik Liisa Chrislin Salehi ja skulptor Ivor Mikkeri ühisnäitus uurib liminaalsust ehk seisundit, kus vorm ei ole veel lõplikult kujunenud, vaid on muutumises. Mõlemale kunstnikule on olulised protsess, kordus ja materjaliga töötamine, mida näevad viisidena avamaks inimese suhet tundmatu ja iseendaga. Mikkeri skulptuurid uurivad olendit, kes paikneb inimese ja millegi teise lävepiiril. V Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 29. jaanuaril 2026 kell 18.00 avatakse FOKU galeriis näitus „Tervitused Kanepist! Wish u were here“, kus osalevad kunstnikud Birgit Kaleva, Keiu Maasik ja Mark Raidpere. Isa päevik 60ndatest, postkaardid Kanepist, Colin McRae Rally 2.0. Abstraheeritud liikumised, päevinäinud kodumasinad, kummitusauto. Kaldale uhutud laulud, tups-rohtliilia, virtuaalsuses talletatud elu. Birgit Kaleva, Keiu Maasiku ja Mark Raidpere teostes avanevad sissevaated perekonnaliinide lugudesse, või pigem nende lugude. Vaata lähemalt ›
0
Pühapäeval, 25. jaanuaril kuulutati Tartu kunsti aastanäituse viimasel tunnil välja publikulemmik, noore kunstniku ergutuspreemia ning Tartu Kunstimaja 2025. aasta publiku lemmiknäitus. Kokku külastas aastanäitust 4635 inimest, mis pani ilusa punkti rekordaastale, kui Kunstimaja näituseid külastati kokku 48340 korda. Tartu kunsti aastanäituse publikulemmikuks sai kunstnik Liisi Ördi maal „Jäälkõndja“. Teist aastat järjest publikulemmikuks valitud Örd sõnas peale diplomi kätte saamist: „Näitusel olnud merema Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 30. jaanuaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja kolmes saalis Baltikumi noore maalikunstniku preemia Young Painter Prize 2025 lõppnäitus. Young Painter Prize 2025 (YPP) on üks Baltimaade tähtsamaid nüüdiskunsti auhindu, mille seekordne viimane näitus toimub Tartu Kunstimajas. Pärast edukaid väljapanekuid Riias ja Panevėžyses lõpetab Eesti näitus esimese näitusetsükli, mis toimub kõigis kolmes Balti riigis, esitledes piirkonna kõige lootustandvamaid noori maalikunstnikke. Leedu kunstniku Vilmanta Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Eduard Tinn, ühiskonnategelane, publitsist ja filosoofiaõppejõud. Tinn lõpetas Tallinna 21. Keskkooli ja Moskva Riikliku Teatrikunsti Instituudi (GITIS), õppis Moskvas Kunstide Ajaloo Instituudi aspirantuuris ja Ühiskonnateaduste Akadeemia doktorantuuris. Aastatel 1972–1974 oli Eduard Tinn Tallinna Pedagoogilise Instituudi õppejõud, 1975–1978 Sirbi ja Vasara peatoimetaja. Üleminekuaegadel, aastatel 1988–1990, oli Tinn ajakirja Eesti Kommunist ja selle nimevahetuse järel Poliitika peatoimetaja. A Vaata lähemalt ›
0
Eesti raamatu juubeliaasta on lõppenud. Pöördusime suurüritusest kokkuvõtete tegemiseks küsimustega vabariikliku juubelikomisjoni esimehe, Teaduste Akadeemia akadeemiksekretäri Juhan Kahki ja Kirjastuskomitee peatoimetaja Kaljo Itra poole. Kas loete juubeliaasta üritused kordaläinuks? Mis rõõmustas eriti, mida tulnuks teha paremini? Millisena paistab meie raamat ajaloolises tagasivaates? Juhan Kahk: Kui rääkida sellest, kas eesti raamatu aasta oma eesmärgi saavutas, siis minu arvates oli iseloomulik, et ta Vaata lähemalt ›
0
ERSO uus aasta on alanud mitmekülgselt: traditsioonilisel uusaastakontserdil oli laval suur sümfooniaorkester ja kavas romantismiaja klassikud, aasta teisel reedel õhtu fookus hoopis ühel pillirühmal ja kavas elavate heliloojate Arvo Pärdi, Philip Glassi ja Joep Bevingi looming. Sarjas „Audiospaa“ antud kontserdi kava koostas tšellorühma kontsertmeister Theodor Sink, kaheksa tšellisti jagasid lava Vox Clamantise ja dirigent Kaspar Männiga. „Audiospaa“ kontsertide mõte on pakkuda elamus ja lihtsalt olla. Kõi Vaata lähemalt ›
83
Lumine jaanuariõhtu ja Mustpeade maja lõid Tallinna vanalinnas haruldaselt sugestiivse fooni kontserdile, mille keskne idee oli valguse ja pimeduse vastandumine. Saksa dirigendi Gregor Mayrhoferi esmakohtumine Tallinna Kammerorkestriga mõjus kontseptuaalselt läbimõelduna ja hästi ajastatuna. Jaanuari keskpaigas, mil päevavalgust napib ja meel on sümbolitele vastuvõtlikum, kõlas valguse otsimise teema mitte abstraktse kujundina, vaid sügavalt puudutava kogemusena. Mayrhofer on rõhutanud, et valguse otsimine. Vaata lähemalt ›
6
Vaarao unenäos ennustatu on Eesti kultuuripoliitikas vankumatu kindlusega täide läinud. Kõigepealt tõusid jõest seitse lihavat lehma, aga seejärel teist seitse, väetid ja väga pahad näha ning lahjad liha poolest, ning need lahjad ning pahad lehmad sõid ära need seitse esimest lihavat lehma (1Ms 41). Kultuuri rahastamises saab headest aastatest minevikus rääkida küll mööndustega, sest ka rammusamad lehmad olid lahjapoolsed, aga võrdluspildis järgnenutega siiski. Vaaraod on vahetunud ning ega Joosepitest, kes Vaata lähemalt ›
0
Detsembris esines kirjanike liidu musta laega saalis ajakirja Vikerkaar Palestiina-teemalise erinumbri esitlusel üks numbri autoritest – Hazem Jamjoum. Selle teksti lähtekohaks on Jamjoumi sedastus, et praegune Iisrael on „fašistlik asunduskolonialistlik riik“. Nõustume seisukoha teise poolega jäägitult. Kui jätta praegu kõrvale riigi „fašistlik“ olemus – selle juurde tuleme tagasi hiljem –, on Iisrael kahtlemata asunduskolonialistlik (settler colonialism), nagu on seda enamik kromanjooni tõugu inimeste loo Vaata lähemalt ›
14
Looduse õiguste (ingl rights of nature) keskne idee on, et loodus ei ole üksnes inimese omand või ressurss, vaid tal on iseväärtus ja seepärast võivad tal olla ka iseseisvad õigused. Tegemist on paradigma nihkega klassikalisest õigusest, kus loodust kaitstakse valdavalt inimese huvide kaudu. Looduse õiguste tunnustamisest on saanud üha hoogustuv ülemaailmne liikumine, mida kannustavad teadlaste ohust märku andvad hoiatused globaalsest ökoloogilisest krahhist, mille lahendamiseks ei näi piisavat üksnes teadu Vaata lähemalt ›
62
Kui käesolevale aastakümnele eesti kirjanduses on viidatud kui naiste kümnendile,1 siis kas sama võiks väita ka prantsuse filmi kohta? Mehed on küll alles, aga ilmunud on ka terve plejaad noori vihaseid naisi, kes ründavad sotsiaalseid teemasid vahetult ja otse ning teisendavad meie stereotüüpset arusaama sellest, mida õieti see prantsuse film endast kujutab. Üks neist on Anna Cazenave Cambet, kes oma teise mängufilmiga „Armasta mind õrnalt“2 on murdnud end Euroopa tuntud... Vaata lähemalt ›
0
Raskete terviseprobleemide tõttu on lahkunud hea kolleeg akadeemik Jaan Ross. Viimastel aastatel küll aktiivsest õppetööst taandunud emeriitprofessorina panustas Jaan endiselt teadusprojektidesse, kirjutas memuaare, tõlkis, osales Zoomi-koosolekutel ja käis kolleegide sünnipäevadel. Loomulikult käis ka kontsertidel (ei pidanud paljuks sõita hea kontserdi nimel mõnda teise riiki), mille muljeid jagas ühismeedias. Täieliku ülevaate kõigist tema sadadest teaduspublikatsioonidest, preemiatest ja saavutustest le Vaata lähemalt ›
0
Olen Ingmar Bergmani filme loomulikult ahnelt vaadanud ja imetlenud. Selles ei ole midagi erilist, Bergmani-lembe maailmas jagub. Elupõlist armastust pole Bergmanist siiski saanud, erinevalt näiteks Vaino Vahingust või David Lynchist. Pealtnäha võiks ju Bergman nimetatute seltskonda kuuluda küll. Lynchiga on tal ühisosa kujutluse rolli rõhutamisel inimese elus. Üks kõigi aegade paremaid filme, Lynchi „Mulholland Drive“, näib lausa Bergmani „Persona“ uusversioonina. Vahingut ja Bergmani seob jällegi psühholo Vaata lähemalt ›
11
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
100% 100 |
Maaleht
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Hiiu Leht
|
0% |
Ituudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.05.2026 15:43
Viimane uuendus: 15:30.
Uudiste reiting uuendatud: 15:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)