Kui keegi küsiks, millal lõppes Eestis maskikandmise kohustus ja normaliseerus etendustegevus, siis vaevalt seda enam täpselt mäletatakse. Tegelikult juhtus see vaid natuke üle aasta tagasi, 3. aprillil 2022. Kui jälgida tänavusel suvehooajal inimeste valmidust osta üha kallinevaid teatripileteid, tundub, et koroonakriis on igas mõttes minevikku jäänud. Küll aga tasub küsida, kuidas Eesti teatrid pandeemia kestel […] Vaata lähemalt ›
21
9.–24. juulini viibis Eestis rahvusvaheliselt tunnustatud USA lavavõitluse koreograaf, lavastaja, näitleja ja õpetaja Daniel (hüüdnimega Ian) Rose. 62aastane Rose on lavavõitlust koreografeerinud 25 aastat, seda põhiliselt USAs, kuid ka Kanadas, Suurbritannias ja Itaalias. Peamiselt tegutseb ta teatrilavadel, kuid ka filminduses (nt filmi „Talvemuinasjutt“ tehnilise lavastajana), põhikohaga on Rose praegu Temple’i ülikoolis lavavõitluse õppejõud. Eestisse tuli […] Vaata lähemalt ›
0
Viimastel aastatel on ilmunud rohkelt jaapani kirjanduse tõlkeid eesti keelde, sh mitme väga silmapaistva teose eestindused. Kui alles hiljuti esindas Jaapani XX sajandi alguse ühe tuntuma autori Sōseki Natsume (1867–1916) loomingut eesti keeles vaid teose „Mina olen kass“ esimene peatükk Lauri Kitsniku tõlkes 2003. aasta Vikerkaare Jaapani erinumbris, siis väga lühikese ajaga on seis muutunud. Peale mullu […] Vaata lähemalt ›
0
Murakami Haruki1 nimi on tuttav nii suurtele raamatusõpradele kui ka neile, kes hoiavad kirjandusest ohutut distantsi. Tema teoste populaarsust eesti lugejate seas saab hinnata rohkete tõlgete järgi, mis kõik raamatupoodide müügiedetabelites pikalt võidutsevad.2 Mullu avaldas kirjastus Varrak (mis on ühtlasi Murakami kodukirjastus Eestis) oma 30 aasta juubeli tähistamiseks kuldsarja viie raamatuga, mille hulka valiti ka Murakami […] Vaata lähemalt ›
0
Viimase sajandi jooksul on Tallinna linnapilt muutunud pea tundmatuseni. Kõige enam on seda näha ja tunda Nõukogude okupatsiooni ajal rajatud linnakeskkonnas. Vana Tallinna kõrvale kerkisid siis uued, oma ajastu arhitektuuriideid iseloomustanud modernistlikud betoonhooned. Sealjuures kasvas Tallinn enneolematu kiirusega just modernistlike elamute toel. Modernism ei väljendunud ainult arhitektuuris, vaid ka toonases linnaplaneerimises ja transpordikorralduses. Tallinna paneelelamute […] Vaata lähemalt ›
100
Taimed-muld-betoon-asfalt-liiv-kruus-muld. Nii võib üldistatult kirjeldada linna rohealade pinnase läbilõiget. Asi pole üldsegi mitte selles, et linnas kasvaksid taimed jõudsalt asfaldil, vaid linnahaljastamise võttes, kus maaga ühendatud kasvupinnase asemel on taimed istutatud kastidesse ja kastid paigutatud omakorda asfaldile. See on kiire ja lihtne viis tuua haljastus kohtadesse, mis on juba asfalteeritud. Kastihaljastus ei peaks aga olema […] Vaata lähemalt ›
36
Sissejuhatav kõrvalepõige Viini Kevadel sattusin Viini Euroopa maateaduste ühingu konverentsile. See oli tohutu suur üritus, ligikaudu 15 000 loodusteadlast koos, isegi õhtuti turistidest pungil kesklinnas ringi lonkides hakkasid konveka A5-suurused rinnasildilatakad alailma silma. Oletatavasti sellepärast, et rinnasilt toimis ka tasuta metroopiletina ja kuigi keegi Lääne-Euroopa metroodes ammuilma pileteid enam ei kontrolli, siis teadlased on teadagi seadusekuulekad. Täiesti […] Vaata lähemalt ›
67
Koos esimeste ülikoolide asutamisega rajati ka botaanikaaiad, mis aitasid teadlastel jõuda taimemaailma sügavusteni ja kuhu koondati teadaolevad ja avastatud taimed. Nii oli Tartuski, kus 1802. aastal taasavati ülikool. Taimemaailm oli suurte avastuste ootuses ja botaanikaaedadest oli saanud taimede tutvustamise ja teadusliku säilitamise peamine koht.1 Botaanikaaia organiseerimine sai Tartu ülikooli esimese loodusloo (botaanika) professori Gottfried Albrecht […] Vaata lähemalt ›
0
Eset, mis ühtegi funktsiooni ei kanna, ei ole olemas. Kui objekt – olgu looduslik või tehislik – ei pruugi oma esialgses olekus kanda üheselt määratletavat funktsiooni – olles seejuures määratletud näiteks kui materjal –, siis eseme puhul ei saa funktsioonist mööda vaadata. Ese on objekt, mis on disaineri ja tehniku töö kaudu tõstetud kultuurilisse ja […] Vaata lähemalt ›
15
Kohad avanevad liikumise kaudu. Minu kohad asuvad mägedes. Alpinismis muutub liikumine maastiku kehaliseks ja loominguliseks peegelduseks. Mägedes on aeg tajutav: tuhandete aastate jooksul on vormi võtnud geoloogilised protsessid, samal ajal kui tavapärased laviinid väljendavad kiireid kulminatsioone. Mägedes liikumine aitab dialoogi pidada aja ja ajastute ning valitud marsruut maastiku vormiga. Gruusias asuva Ušba tipp köitis […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on metallikunstnik ja Eesti Kunstnike Liidu auliige Nora Raba. Nora Raba sündis 10. jaanuaril 1938. Aastatel 1957–1963 õppis ta Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis metallikunsti eriala. Tema õpetajad olid Albert Hansen, Ede Kurrel ja Salme Raunam. Aastatel 1963–1992 töötas Raba kunstitoodete kombinaadis Ars metalliosakonna kunstnikuna. Nora Raba oli Eesti Kunstnike Liidu liige 1967. aastast. Näitusetegevusega […] Vaata lähemalt ›
0
Madis Mikkor on omamoodi sarikäivitaja ja -asutaja. Tema algne initsiatiiv ja vabatahtliku nii vaimse kui ka füüsilise töö tulemus olid või on muuhulgas nii Kultuurikatel ja kultuuritehas Polymer Tallinnas kui ka Sänna kultuurimõis Võrumaal, Pärmivabrik, Noor-Eesti loomekeskus ja Aparaaditehas Tartus. Praegu Järvamaal muinsuskaitseametnikuna töötav Madis Mikkor ostis kolm aastat tagasi endale Kesk-Eestis Päinurmes vana internaatkooli […] Vaata lähemalt ›
42
10. augustil kell 17 avatakse Viljandis Kondase keskuses Saksa kunstniku Michael Golzi näitus “Athosland”. Athosland on tõelisuse ja utoopia vahel uitlev fantaasiarikas, valgusküllane ja vaba maa, mis viib vaataja kunstnik Michael Golzi (1957) põnevasse varjatud maailma. Saksamaal Duisburgis elav Michael Golz pole saanud kunstialast koolitust ja tema töid on raske täpselt määratleda. Viimastel aastatel on […] Vaata lähemalt ›
0
„Inimeste inimene masinate maailmas“, Andra Teede vestleb Kaspar Jancisega „Ilu, solkmed ja graafiline disain“, Indrek Sirkel vestleb Norman Orroga Kristjan Mändmaa, „Mis asja me ajasime?“ Gregor Kulla, „Klassikaline muusika on sumbunud“ Hedi-Liis Toome, Signe Opermann, Tiina Braun, „Force majeure Eesti teatrit ei murra“ Egon Holger, Erik Liinar, „Püsivuse ideoloogia ja selle mõju linnadele“ Helmi Langsepp, „Juurdunud asfalt ja ratastel taimed“ Intervjuu USA lavavõitluse koreograafi ja lavastaja Dani Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahva Muuseumis on avatud näitus “Ikooni sünd”, mis tutvustab vanausuliste traditsioonilist käsitööharu, puust reljeefsete ikoonide valmistamist. Näitus jõuab Tartusse Kolkja külast, Peipsimaa Pärimuskeskusest. Peipsimaal on puust ikoonide valmistamise traditsiooni elustanud kohalik vanausulisest kunstnik ja käsitöömeister Pavel Varunin, kelle töödega näitusel just tutvuda saabki. Näitusel tutvustatakse reljeefse ikooni ajalugu ja varasemat traditsiooni koos näidetega Bütsantsi kunstist. […] Vaata lähemalt ›
0
Alates teisipäevast, 8. augustist kuni septembri lõpuni on Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud poola illustraatori ja kunstniku Joanna Concejo isikunäitus. „Joanna Concejo on üks tunnustatuimaid ja hinnatumaid illustraatoreid tänapäeva maailmas. Tema isikupärane ja tundlik käekiri, detailirikkus ja täpsus, oskus läheneda köitvalt ka igapäevastele teemadele, tema ootamatud leiud ja „kastist välja“ mõtlemine võluvad ja äratavad imetlust. Paljud […] Vaata lähemalt ›
0
Igor Kotjuhi „Sireenid ja sähvatused“ XXX Viljandi pärimusmuusika festival XXX Haapsalu vanamuusikafestival festival „Saund“ Hiiumaal Suuresadamas Eduard Rüga näitus „Rõõm ja mure kaksikvennad. Eduard Rüga paguluses“ näitus „Värvide tants. Soome modernistlik kunst“ R.A.A.A.Mi „Karateka ja salasamurai“ Müüdud Naeru „Ääremaal“ mängufilm „Oppenheimer“ Esiküljel Valts Ernštreits. Foto Agnese Zeltiņa R.A.A.A.Mi „Karateka ja salasamurai“ […] Vaata lähemalt ›
0
Läti Ülikooli liivi instituut on koostöös Unesco Läti rahvusliku komisjoni ja Läti rahvusliku kultuurikeskusega kuulutanud selle aasta liivi pärandi aastaks eesmärgiga pöörata tähelepanu liivi juurtele Lätis ja Eestis. Rääkisin sel puhul juuli algupoolel Riias liivi instituudis selle juhataja Valts Ernštreitsiga. Millest liivi pärandi aasta mõte alguse sai ja mida sellega esile tõstetakse? Liivi pärandi aasta […] Vaata lähemalt ›
3
Tuhat ühe hoobiga! Just sellise hulga erakondade liikmeid kokku 51 000-pealisest parteilaste armeest kaotas Eesti hetkega, kui justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep lülitas nädalavahetusel sisse äriregistris sisalduva erakonnaliikmete nimekirjade automaatkontrolli. Masin võrdles erakondade endi poolt äriregistrile antud andmeid rahvastikuregistri omadega ja selgus, et nimekirjadesse on kantud tervelt kaks protsenti isikuid, kes seaduse järgi erakondadesse kuuluda ei tohiks. […] Vaata lähemalt ›
119
„Barbie“ on kahtlemata feministlik film, aga Oscarit selle eest ennustatakse Barbie küljeluule Kenile, s.t teda kehastanud Ryan Goslingile. Keni loomujoonte tõetruudust – näiteks tema sõltuvust naise pilgust – on esile tõstnud meessoost psühhoterapeudid. Selge on, et Kenita jääks filmi sotsiaalne mõõde kitsamaks ja koomika lahjemaks. Mees on naljakas! Kinost tulles meenutasime kaaslasega, kuidas mehe kui […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Lääne Elu
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Diplomaatia
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.03.2026 15:16
Viimane uuendus: 15:12.
Uudiste reiting uuendatud: 15:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)