Uudissõnade korje Sõnaus ootab sõnu esitama nii oma nime all kui ka soovi korral anonüümselt, samuti on veebilehel eraldi vorm klassidele ja teistele kollektiividele, kes saavad ühiselt sõnu esitada. Sõnakorjevorm, mis leitav Sõnause veebilehel . .Mõned näited sõnadest, millele otsitakse paremaid vasteid: kasvuhooneefekt kliimaneutraalsus kuivkäimla liginullenergiahoone ressursitõhusus rohepööre süsinikujalajälg Sõnakorje kestab 30. novembrini 2023. Avalik hääletamine toimub […] Vaata lähemalt ›
0
19. oktoobrist saab Kumu kunstimuuseumi 3. korruse projektiruumis külastada näitust „Konrad Mägi lähivaates“, mis avab eesti kunstiklassiku loomingut maalitehniliste uuringute tulemustele toetudes. Nüüdisaegsed uuringud võimaldavad märgata kõike seda, mis jääb paljale silmale nähtamatuks. Nii mõistame paremini iga üksiku kunstiteose ülesehitust, maalitehnikat ja materjale ning õpime tundma kunstniku käekirja. Kumu kunstimuuseumis avatav näitus toob vaatajani Konrad […] Vaata lähemalt ›
0
13. oktoobril reedel kell 18:00 avatakse A-Galerii AKENDEL 5 kunstniku 5 isikunäitust. Näitused avavad Olga Tea Krek (EST), Matthias Kühn (DE), Merike Balod (EST), Sorge (EST) ja Ritva Kara (FI). Näitused jäävad avatuks 27. novembrini. Olete väga oodatud avamisele! Näitustest ja kunstnikest Olga Tea Krek (EST) J.DOE Projekt J.DOE on ajaliste ja ruumiliste piiride metafoor […] Vaata lähemalt ›
0
Pärimusmuusika lõikuspidu Sügistuur „Hilissuvi“ Collegium Musicale 13. sünnipäeva kontsert Pealelend. Kristiina Alliksaar, kultuuriministeeriumi kantsler Näitus „Sirutavate figuuride aed (ja teisi metamorfoosi vorme)“ VAT-teatri „Kabaree. Põrgu“ Vene teatri „Kolmanda impeeriumi hirm ja viletsus“ Esiküljel Karin Paulus. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
Kunstiteadlane ja vabakutseline kriitik Karin Paulus on Sirbi lugejaid juba pikka aega kostitanud artiklitega, kus jutuks Tallinna avalik ruum, puuduv identiteediloome ning moodne arhitektuur. Perioodiliselt on saanud siitsamast lugeda ka tema sotsiaalselt tundlikke ja vaimukaid arvamusartikleid. Praegu on avatud kaks tema kureeritud näitust, aasta alguses ilmus rahvamajade kohta raamat, mille kaasautor ta on. Siinkohal räägib […] Vaata lähemalt ›
102
Viimane torm tootis vähemalt sama palju uudiseid kui sõja taaspuhkemine Iisraelis. Tugeva tuule ja saju põhjustatud kahju alles loetakse kokku. Kindlustusseltsid ennustavad, et seekordse tormi kogukahju moodustab lõviosa kogu aasta loodusõnnetustega seotud kindlustusjuhtumitest. Võib-olla kokku tuhatkond, rahas mõni miljon eurot. Seda aga vaid juhul, kui Eestit ei taba lõppeval aastal järgmine ja tugevam torm – […] Vaata lähemalt ›
0
Riigieelarve sai hiljuti riigikogule esitatud ja õhus on lootus, et käredatest eelarvevaidlustest saab järgmise hilissuveni puhata. Silmapiiril terendab aga kaks ajaloolise tähtsusega eelarveläbirääkimist, mis tuleb lähitulevikus läbi teha. Esimene proovikivi on Eesti süsinikueelarve kokkuleppimine. Üleilmne temperatuuri tõus on otseselt seotud atmosfääri lisatava kasvuhoonegaaside hulgaga: iga 1000 gigatonni süsihappegaasi kergitab Maa keskmist temperatuuri 0,45 kraadi võrra.1 […] Vaata lähemalt ›
0
Iga kord, kui Estonias mõnd ooperit vaatan, mõtlen ahastusega, mis kõik võiks olla paremini, kui vaid oleks tänapäeva nõuetele vastav ooperi- ja balletisaal. Mõistan ruumikitsikust ja akustikamuret täielikult, kuid minust rohkem ootavad seda saali mõistagi muusikateatri praktikud. Sellegipoolest ahastan ma ennekõike praeguse olukorra pärast: aastakümneid kestnud uue ooperimaja tulutu ootamise ja paljude luhtunud plaanide tõttu […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Ruumidiplomaatia. Eesti välisesinduste interjöörid“ kuni 15. X arhitektuurimuuseumis. Kuraator Karin Paulus, kujundaja Mari Kurismaa, graafiline disainer Mari Kaljuste. Pärast Eesti taasiseseisvumist küdes ühiskonnas ja diplomaatilistes ringkondades idee võtta tagasi endised saatkonnahooned ja taastada nendes vana vaim. Tallinna vana- ja südalinnas paiknevad diplomaatilised esindused tänini suurejoonelistes hoonetes ning ahvatlevad läbi ukseprao sisse kiikama. Elust Toompeal kahe […] Vaata lähemalt ›
42
Eelmise aasta lõpus ilmus „Avatud Eesti raamatu“ sarjas Jaak Panksepa ja Lucy Biveni teos „Vaimu arheoloogia“, mille on inglise keelest tõlkinud Krista Kallis ning mida on sisuliselt aidanud toimetada psühhofarmakoloog ja käitumise regulatsioonimehhanismide uurija Jaanus Harro. Viimane on kirjutanud eestikeelsele väljaandele ka väga südamliku järelsõna. On täiesti kindel, et see suurepärane raamat on leidnud laiemas […] Vaata lähemalt ›
29
Norra senised kirjandusnobelistid on Bjørnstjerne Bjørnson (1903), Knut Hamsun (1920) ja Sigrid Undset, kes pälvis auhinna pea 100 aastat tagasi (1928). Ja nüüd Fosse, kes ei kirjuta isegi bokmål’is, vaid nynorsk’is! Nobeliga pärjati seega esimest korda murdekeelt nynorsk’i! Rootsi kultuuriajakirjandus pahvatas kohe pärast auhinna väljakuulutamist: Nobel läks valele norralasele! Õige norralane oleks olnud Dag Solstad, […] Vaata lähemalt ›
41
Kõige tänapäevasem eesti kirjanik on Andrus Kasemaa. Tema kolm viimast proosateost – „Vanapoiss“ (2019), „Ema tuba“ (2022) ja „Au kolhoosikorrale!“ (2023) – moodustavad temaatilise terviku, mille ühendavaks lüliks on ülim kaasaegsus. Kasemaa südameasjaks paistab olevat portreteerida iga neljandat eestlast ehk inimest, kes kuulub nende 300 000 hulka, kelle elatustaset iseloomustab mõiste „suhteline vaesus“. Tema raamatute tegelased on ilma […] Vaata lähemalt ›
178
Kaks luuleraamatut, kõvakaanelist, ilusat. Kaur Riismaa on kujundanud Maarja-Liis Möldri kogumikud „Miks teisi ei lööda“ ja „Meesinine“ suure poolehoiuga, põhjalikult ja oskuslikult. Väärikas debüüt. Oli kuulda, et teisele raamatule ei tulnud kulka toetus kähku ega kergelt, see-eest tuli hiljem aastaauhinna nominatsioon. Mäletan tunnet, kui minu esimese raamatu ilmumine venis. Teadmatus. Jah, on teada, et ilmub, […] Vaata lähemalt ›
69
Kui uskuda Sigmund Freudi, siis eetika on sama vana kui tsivilisatsioon. Nimelt arvas ta, et tsivilisatsiooni looja oli esimene inimene, kes kivi asemel sõimusõna tarvitas. Teisisõnu see, kes asendas sirgjoonelise ja avaliku vaenuakti palju peenema solvanguga. Käitus ebaeetiliselt. Nii ulatub eetika ajajoon palju kaugemale antiikühiskonna taha, lausa tsivilisatsiooni hälli juurde. Teaduseetika aeglaselt kasvavad juured Teadus […] Vaata lähemalt ›
54
Olles viimase paari kuu jooksul jälginud meedias tekkinud arutelu õpetajate puuduse teemal, torkab sõnavõttudes silma üks ühine joon. Palju armastatakse rõhutada, et palk ei ole ainus õpetajaameti populaarsust mõjutav tegur. Seejuures jäetakse aga enamasti täpsustamata, millised on teised tegurid. Liigne palgaprobleemile keskendumine on ohtlik tendents, kuna kultiveerib ühiskonnas suhtumist, mida peegeldab hästi ühe netikommentaatori küsimus: […] Vaata lähemalt ›
84
Nagu looduses, ei ole ekstreemtingimused ka sotsiaalsfääris jätkusuutlikud. Ökosüsteemid vajavad ellujäämiseks tasakaalu ehk parameetrite hoidmist teatud piiratud vahemikus, selleks et süsteem suudaks pikas plaanis toimida. Paraku ei saa ka sotsiaalsed süsteemid sellest looduse eeldusest pikalt kõrvale kalduda. Näiteks võib hariduse, täpsemalt koolide kohta küsida, milline on tasakaalutu olukorra mõju õpetajate järelkasvule. Mammutkoolid ja õpetajate lahkumine […] Vaata lähemalt ›
27
Mida on ühist sõnadel korgitser, autsaider, tüss, ilusti, šikaneerima, burks, nupsusai, käkerdis, e-post, velkima ja etteheide? Esmapilgul ehk ei midagi muud, kui et need on eesti keele sõnad, on nad ju muus mõttes niivõrd erinevad. Midagi on neil aga sellegipoolest veel ühist: nimelt on need kõik õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) sõnad. Samma ritta sobivad uuemast ajast uduvikerkaar, […] Vaata lähemalt ›
90
Ene Jakobi isikunäitus „Être une fleur“ ja „Violence conjugale“ ehk „Olla lill“ ja „Koduvägivald“ Kadrioru galeriis kuni 11. XI. Tallinnas kunstiakadeemias stsenograafia lõpetanud Ene Jakobi elab juba enam kui kakskümmend aastat Prantsusmaal. Ta kuulub sealsesse kunstnike ühendusse La Maison des Artistes. Praegu on tal näitus Kadrioru galeriis. Kuidas oled jõudnud sisult kontseptuaalsete ja vormilt väikekodanlike […] Vaata lähemalt ›
95
Dokumentaalfilm „Päikeseaeg“ (Klara Films, Eesti 2023, 65 min), režissöör Liis Nimik, stsenaristid Liis Nimik ja Anti Naulainen, operaator Erik Põllumaa, monteerija Liis Nimik, produtsendid Edina Csüllög ja Liis Nimik. Massiivse kõige filmimise ajastu tagajärg on kahjuks see, et enamik audiovisuaalset salvestist vajub latentsesse digitaalsesse prügisse, mis kusagil mälukaartidel või kõvaketastel salapäraselt paisub ja paisub ja […] Vaata lähemalt ›
98
Thbilisi rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival „Cinédoc“ Gruusias Bathumis 17. – 24. septembrini. 17. kuni 24. septembrini toimus Bathumis XI „Cinédoc“, Thbilisi rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival. 2013. aastal alguse saanud loomingulistele dokumentaalfilmidele keskendatud festival oli Kaukaasias esimene omalaadne. Hoolimata globaalsetest, regionaalsetest ja kohalikest kividest ja kändudest on see oma positsiooni säilitanud, kuigi kolimine Musta mere äärde, peamiselt ranna […] Vaata lähemalt ›
15
Populaarsemad allikad
Pere ja Kodu
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Levila
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
11.06.2026 05:29
Viimane uuendus: 05:20.
Uudiste reiting uuendatud: 05:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne