Puud linnas on saanud kõneaineks. Aina enam loetakse kokku, kui palju rohelust jalgrattatee, mänguväljaku, kultuurikeskuse, uusarenduse jms rajamiseks tuleb maha võtta. Linnu tihendatakse parkide, alleede, tühermaade ja haljasribade arvelt. Kuigi paljudel juhtudel tundub kõik justkui loogiline, jätkusuutlik linn on tihe, mitmekesine, funktsiooniderohke ja tiheda liikumisvõrgustikuga, siis iga puu mahavõtmine tundub kliimamuutuste taustal iseendale jalga tulistamisena. […] Vaata lähemalt ›
0
Komi animismil on kuulsusrikas ajalugu. Komisid kujutatakse paljudes etnograafilistes ülevaadetes metsa mattunute, metsavaimu luuleandeliste sõpradena. Muinasjutud ja muistendid on välja kasvanud ökofilosoofilisteks mõtisklusteks ning paljudes keskkonnakaitse aktsioonides väljendub põlisrahva vaimsus. Komi noored armastavad loodust Selle aasta juulis hakkasid seni vaid ühiskondlike ja poliitiliste teemadega – komi keel, rahvaarv, koloniseerimine, sõjavastaste saatus – tegelenud sõltumatud ajakirjanikud […] Vaata lähemalt ›
120
Keeleteadlane Tõnu Seilenthal on soome-ugri hõimuliikumise üks staažikamaid eestvedajaid. Pea kuus aastakümmet on ta alal hoidnud ja arendanud kultuurisidemeid meie sugulasrahvaste soomlaste, ungarlaste, vadjalaste, hantide ja teistegagi. Kuuekümnendate lõpus tegutses Seilenthal Lennart Mere filmi „Veelinnurahvas“ juures konsultandina. Venemaal elavaid soome-ugri rahvaid on ta külastanud juba 1966. aastast. Nendega koostöö on ta kokku viinud ka Soomes […] Vaata lähemalt ›
0
Leo Luks: Meenutage oma Nietzsche tõlkimise kogemust! Oli see võrreldes teiste tõlketöödega eriline, intensiivsem, rohkem väljakutseid pakkuv? Jaan Undusk: Nietzsche on meie mälus selline autor, kes nõukogude ajal oleks olnud justkui keelatud. See tähendas tõepoolest seda, et tema „Zarathustra“ eesti tõlget aastast 1932 ei saanud antikvariaadist osta. Aga saksa keel ei kuulunud ametlikult nõukogude inimese […] Vaata lähemalt ›
0
Enne jaanipäeva sõitsin rahvast täis rongis, õnnelikuna, sest sain endale istekoha, ning mõtlesin pisut skeptiliselt selle artikli kirjutamise peale. Kes seda ometi keset lahket suveaega loeb? Niimoodi ma tükk aega mõtisklesingi, kuniks märkasin, et kõik mu kaasteelised loevad miskit – kas raamatut või ajalehte, ühe käes oli hiljuti avatud kunstinäituse album. Nad on mul siiamaani meeles, […] Vaata lähemalt ›
117
Keeruline on Igor Kotjuhi uuest raamatust erapooletult kirjutada. Kõigepealt äratab see liialt detailseid isiklikke pildikesi. Juba esimese luuletusega meenub 2015. aasta 4. veebruari pärastlõuna: kiirustasin kuhugi, langes helbeid, telefon helises ja Igor Kotjuh küsis, mida ma õigupoolest silmas pidasin, kui märkisin e-kirjas, et mulle läksid korda tema jaanuarikuu Loomingus ilmunud tekstid. Olin tookord üllatunud, et Kotjuh tundus […] Vaata lähemalt ›
0
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise I kursuse varjualune „Linnutee“. Idee autor Artur Raik, projekteerisid Ralf Tõra, Keijo-Johann Norden, Raimond Vool, Kelly Grahv, Keidi Kaasik, Saskia Krautman. Ehitasid Anett Maiste, Carolyn Vilk, Samuel Eff Markkus Savimägi, Elisabeth Tomingas, Hanna Eliise Kitter, Ines Ollisaar, Kertu Kullas, Kirke Kivisoo, Maksimilian Karetin, Marian Reva, Elise Lissel Pähkel, Rigo Sildoja, Aleksander […] Vaata lähemalt ›
0
Kohtusin 2024. aasta Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) kuraatorite, arhitekti ja arhitektuuriajaloolase Daniel A. Walseriga, kes elab ja töötab Šveitsis, ning eesti arhitekti Jaan Kuusemetsaga Zoomis vahetult pärast meeskonna kohtumist Tallinnas. Juttu tuli nii sellest, millisena näevad nad tulevast TABi, mis peitub pealkirja „Ressursid tulevikuks“ taga, kui ka päevakajalistest teemadest nagu Euroopa Liidu direktiivid ja Ukraina sõda. […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Rõõm ja mure kaksikvennad. Eduard Rüga paguluses“ Tartu Linnamuuseumis kuni 19. VIII, kuraator Enn Lillemets ja kujundaja Inga Heamägi. Sangaste lähedal mõisamoonaka peres sündinud ja oma pika elu umbkaudu viimase poolsajandi New Yorgi külje all veetnud Eduard Rüga (1903–1997) oli mitmes mõttes tähelepanuväärne mees. Nii nagu igal bändil peab olema tegus frontman ehk eeslaulja […] Vaata lähemalt ›
47
Näitus „Värvide tants. Soome modernistlik kunst“ Kadrioru kunstimuuseumis kuni 20. VIII. Kuraator Kerttu Männiste, kujundaja Exporabbit ja graafiline kujundaja Külli Kaats. Kadrioru kunstimuuseum on paik, kus uuritakse ja tutvustatakse rahvusvahelist kunsti ning teiste maade kunsti kultuuriloolisi seoseid Eestiga. Seal avatud näitusel „Värvide tants“ pakutakse hõrku sissevaadet Soome modernistliku kunsti sünni- ja arenguloole XX sajandi esimestel […] Vaata lähemalt ›
189
XXX Viljandi pärimusmuusika festival 27. – 30. VII. 25 aastat tagasi oli Viljandi pärimusmuusika festivali soojenduseks ETV eetris viieosaline saatesari „Aja kõlad“, kus Ando Kiviberg, Ants Johanson ja nende huvitavad saatekülalised tutvustasid eesti tuntumaid rahvapille kannelt, torupilli, viiulit, lõõtspilli. Tänavu festivalil kõlanut kuulanud võivad tunnistada, kui kaugele on nende instrumentide kasutamise oskus Eestis nüüdseks arenenud. […] Vaata lähemalt ›
10
27. – 30. VII XXX Haapsalu vanamuusikafestival, kunstiline juht Toomas Siitan. Pealkirjas tsiteerituga juhatas möödunud nädalavahetusel sellesuvise Haapsalu vanamuusikafestivali sisse piiskop Tiit Salumäe. Palveränduri kombel on kodu- ja välismaised vanamuusikahuvilised juba kolmkümmend suve tee Haapsallu leidnud. Festival on kujunenud suursündmuseks, mida soovitab ka BBC Music Magazine’i festivaligiid. Ja seda mitte asjata. Kompaktse, kvaliteetse ja stiilipuhtana […] Vaata lähemalt ›
77
Festival „Saund“ 27. – 29. VII Suuresadamas. „Kaheksast läheb lahti!“ ütles asjatundlikult ja semulikult banaanimustrilises kampsunis päevitunud peoline eelmisest ööst veel kõikuvail jalul, kui oli kolme tiku abil suitsule tule saanud. Laupäevane kava „Saundil“ Suuresadamas oli alanud küll juba kuus tundi tagasi, kuid tema jaoks ei tähendanud Burt Bacharachi, Eesti Popsi, Ryuichi Sakamoto erikavad ega […] Vaata lähemalt ›
158
15 minutit See lause võis tulla Veiko Vaatmannilt, aga ka mõnelt teiselt filmikooli õppejõult, kellega aeg-ajalt sattusime kirglikesse stsenaristika-alastesse dispuutidesse: „Vaadake Pixari filme! Nad hävitavad enda tegelaste elud esimese viieteist minuti jooksul.“ Ka ühes Elen Lotmani varases dramaturgia loengus ei vaadanud me mingit Euroopa autorikino šedöövrit. Mõista, kuidas vaataja Trieri „Dogville’i”1 lõpus massimõrvale kaasa elab, […] Vaata lähemalt ›
72
R.A.A.A.Mi „Karateka ja salasamurai“, autor Ott Kilusk, lavastaja Madis Kalmet, kunstnik Jaanus Laagriküll, muusikaline kujundaja Peeter Konovalov, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Meelis Rämmeld ja Märten Matsu. Esietendus 5. VII Kernu mõisa küünis. Lähiminevik astub sel suvel pikkade sammudega üle teatrilava. Piibe teater mängib Vargamäel lavastust „Issanda teener“, mis räägib Vello Salumist. Ma pole seda paraku […] Vaata lähemalt ›
0
Müüdud Naeru „Ääremaal“, autor ja lavastaja Urmas Lennuk, kunstnik Triinu Pungits, valguskunstnik Märt Sell. Mängivad Marika Barabanštšikova, Tarmo Tagamets ja Agur Seim. Esietendus 17. VI Ihamaru kõrtsi hoones. Kevadel arutasin ühe üliõpilasega, kes kirjutas lõputööd Paide teatrist, selle üle, kas Paide on ääremaa ning kas see on üldteada fakt, mille puhul allikale pole vaja viidata, […] Vaata lähemalt ›
0
Inimeste rajatud eluruumid pole minus pea kunagi sügavat oma koha tunnet tekitanud, ehk juhtus see ühel korral lapsepõlves, kui kolisime 12 ruutmeetri suurusest ühiskorteri toast Lasnamäele kolmetoalisse ning avanes mu esimene päris oma tuba. Kuid lapsepõlvemälestused on tuhmunud, on elatud siin ja seal, igal pool varjutavad koha sära olmeaskeldused, hotellid ja mõneks päevaks üüritud korterid […] Vaata lähemalt ›
0
Sel suvel olen koos koeraga maakodus, Sangaste linnamäe naabermäe otsas. Kui talu ümber poleks suuri puid ja kui linnamägi oleks lage, nagu oli 1930ndatel, siis näeksin teda oma õuelt. Varasemas kirjanduses on öeldud, et linnamägi asub meie talu maal. Olgem ausad, vanavanavanaisa väljaostetud talu piiridesse linnus siiski ei jäänud, aga sellegipoolest oli ta minu esivanemate […] Vaata lähemalt ›
183
Mängufilm „Oppenheimer“ (USA 2023, 180 min), režissöör ja stsenarist Christopher Nolan, operaator Hoyte van Hoytema, helilooja Ludwig Göransson, kunstnik Ruth de Jong. Osades Cillian Murphy, Emily Blunt, Matt Damon, Robert Downey jr, Florence Pugh jt. Christopher Nolani „Oppenheimer“ kujutab „aatompommi isa“ sümpaatse, ent vastuolulise suurmehena, kes taipab asju, mida lihtsurelikud ei mõista. Vaatajale esitatakse raamjutustusena […] Vaata lähemalt ›
53
Tantsuetenduselt oodatakse rohkem kui ühte liikuvat keha. Ühega ei kipu tants kokku tulema. Üks ei ole kasulik koreograafiale, ei moodusta rida ega ringi. Kaks inimest on juba duett, siit saab minna, üks läheb ees ja teine tuleb järele, siis lähevad nad koos, täpselt ühepikkuste sammudega. Lõpuks ometi täitub vaataja esmane ootus. Uh, õnneks on kaks […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
GoodNews
|
0% |
Lääne Elu
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Diplomaatia
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.03.2026 15:16
Viimane uuendus: 15:12.
Uudiste reiting uuendatud: 15:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)