16. V esitas rahandusministeerium avalikule arutelule riigihangete korraldamise uued põhimõtted. Odavaima lahenduse asemel plaanitakse väärtuspõhiseid ja sotsiaalselt vastutustundlikke hankeid. Kas see märgib Eesti ruumiplaneerimises suunamuutust? Kehtiv normaalsus Riigil on ruumiplaneerimises seadusandlusest ja järelevalvest suurem roll. Ta peaks toimima ka teadliku tellija ja suunanäitajana kestliku ja inimkeskse ruumi arendamisel. Riigi loodud ruum peaks normaliseerima neid materjale, […] Vaata lähemalt ›
0
2004. aastal ilmus Krista Leesi raamat „tekkSTIILIkunsti SÕNAraamat“, mis pani juba formaadiga mõnust käsi hõõruma: lõbustav oli lugeda tema leide tekstiilivaldkonna sõnavara seast. Sellesse sõnaraamatusse on aga peale harivalt tõsiste entsüklopeediliste sõnaseletuste koondatud ka nende eesti keele spetsiifiliste leidude tõlgendusi materjalis. Tema aastate vältel kogutud tähelepanekute põhjal valminud teoste seas on näiteks tillukestest kleitidest koosnev […] Vaata lähemalt ›
33
Eesti Kunstnike Liidu XXIII aastanäitus Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis (Jaan Koorti 24) kuni 22. VI. Osaleb 50 kunstnikku, esindatud on Vaala, Kogo ja Okapi galerii. Žürii: EKLi president Elin Kard ja asepresident Vano Allsalu, näituse kujundaja Kaarel Eelma, Tallinna Kunstihoone kuraator Tamara Luuk ja kunstitoetaja Rain Tamm. Publikuhääletuse võitjale panid kunstitoetajad Tiit Pruuli, Jaan Manitski, Riivo […] Vaata lähemalt ›
21
Briti-Kariibi kirjanik Monique Roffey jagab oma aega Londoni ja Trinidadi vahel. Roffey on sündinud immigrantide peres 1965. aastal, seega mõni aasta pärast Trinidadi ja Tobago saareriigi iseseisvumist. Tema sulest pärineb kaheksa raamatut, ta on pälvinud mitu kirjandusauhinda ning olnud veel mitme kandidaat. Roffey seni viimane romaan, 2020. aastal ilmunud „Black Conchi näkk“ („The Mermaid of Black Conch“) jõudis […] Vaata lähemalt ›
17
Juhan Viidingu 75. sünniaastapäevale pühendatud mälestusõhtu 1. VI Tallinna Kirjanike Majas. Esinesid Tiit Aleksejev, Klara Helena Peterson, Anna-Magdalena Peterson, Celia Peterson, Tõnis Rätsep, Laurits Muru, Hele Palumaa, Emili Rohumaa, Jaak Prints, Lembit Peterson, Olav Ehala, Vanalinna Hariduskolleegiumi teatrikooli XI klass, Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilased jt. väikese poisi juustesse takerdub tuvi ta küüntesse jääb selle lapse […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „Sammud“, lavastaja Mari-Liis Lill, lavastusdramaturg Paavo Piik, helikujundaja Pille-Riin Langeproon. Mängivad Henrik Kalmet, Helena Lotman ja Kaie Mihkelson. Esietendus 13. V Tallinna linnaruumis. Jalutuskäigu vormis lavastus „Sammud“ on fiktiivne lugu kahest omavahel tõmbuvast-tõukuvast armastajast (osatäitjad Helena Lotman ja Henrik Kalmet). 26-liikmeline publikukamp jälitab paari nende jalutuskäigul Tallinna vanalinnas ja kuulab kõrvaklappidest pealt nende kolmetunnist […] Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise „Sada grammi taevasina“, autor-lavastaja Urmas Vadi, kunstnik Pille Jänes, valguskunstnik Priidu Adlas, videokujundaja Karl-Gustav Kello. Mängivad Piret Laurimaa, Lena Barbara Luhse, Reimo Sagor ja Veiko Porkanen. Esietendus 15. IV Sadamateatris. Alliksaare „Ei ole paremaid, halvemaid aegu …“ on kui universaalne rahvalaulukilluke, sobib lohutuseks igavesest ajast igavesti. Kõik näikse teadvat luuletuse kahte esimest rida. Urmas […] Vaata lähemalt ›
0
Sebastian Junger on Ameerika ajakirjanik, kirjanik ja filmirežissöör, kes on pühendunud ekstreemsete olude ja nende järelmõjude kujutamisele. Tema esikteos „Täiuslik torm“ (ingl 1997, ee 2016) kõneleb ühest 1991. aasta tormisest kalastusretkest. Raamat oli menukas ning 2000. aastal valmis selle alusel ka samanimeline Hollywoodi film Mark Wahlbergi ja George Clooneyga peaosades. Tema järgmine raamat „Surm Belmontis“ käsitleb […] Vaata lähemalt ›
0
„Semjon Frank? Nagu oleks kuulnud, aga ei, ei tea.“ Võib vist öelda, et Semjon Frank (1877–1950) on suurtest Vene filosoofidest üks vähem tuntuid. Isegi nii vähe, et võib õigusega küsida, kas ta sellist epiteeti vääribki. Aga küllap ikka väärib. Vähemasti David Vseviovi järelsõnas raamatule „Reaalsus ja inimene. Inimolemise metafüüsika“ tuleb hästi välja, kuivõrd mõjukas ja […] Vaata lähemalt ›
26
Kuu muusikaelu ülevaadet kirjutades leian end tavaliselt küsimuste eest, kas rõhuda mingile ühisjoonele või tuua välja just erisusi; kas rõõmustada turvalise repertuaari kõrgetasemelise esituse üle, kuna see toob publiku saali, või tõsta esile kõrvalradu pidi käijad, kellel sageli kuulajaid heal juhul paarkümmend. Maikuus pakkus elamusi nii üks kui ka teine suund, kuid et „klassikaline muusika ei […] Vaata lähemalt ›
47
Muusikauuringute kevadkonverents „Diskussioonid ja dialoogid“ 31. V Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Muusikast saab mõelda seda kuulates, lahates või sellest mitte midagi aru saades, saab ka lihtsalt artiste kommenteerida või laulutekstide üle naerda. Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikauuringute kevadkonverents „Diskussioonid ja dialoogid“ tõestas, et muusikast võib mõelda vähemalt 18 viisil, sest just nii palju oli seekord ettekandeid. […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavu 24. veebruaril jagati 48. korda välja Prantsuse filmiauhinnad Césarid –need kõige hinnatumad prantsuse filmivaldkonna auhinnad. Tihedas konkurentsis tõusis tol õhtul mõnevõrra üllatuslikult esile Dominik Molli politseitriller „Mõistatuslik mõrvalugu“1, mis sai suurvõitjana lausa kuus auhinda lähimate konkurentide kahe ees, sealhulgas kõige hinnatumad: parim film, parim lavastaja (Dominik Moll), parim kõrvalosatäitja (Bouli Lanners), parim uustulnuk (Bastien […] Vaata lähemalt ›
14
Sinu laual on kolme inimese CVd. Kristjan, 24. Hoolimata noorusest on Kristjan töötanud kaheksa tööandja juures. Kõige kauem kaks aastat, kõige vähem üks kuu. Kõik tööandjad on tuntud ja on näha, et Kristjan on liikunud järjest rahvusvahelisemate kogemuste poole ning on aastakese ka välismaal töötanud. Oskuste nimekiri on tal muljetavaldav. Mari, 36. Mari on töötanud […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvaheline loomaõiguste konverents toimub Eestis juba kaheksandat korda. Sel aastal koos Kriitiliste Loomauuringute Euroopa Assotsiatsiooni (EACAS) samuti kaheksanda konverentsiga. Korraldajad on Loomus ja Eesti Vegan Selts, konverentsi peetakse inglise keeles ja virtuaalselt.* Virtuaalne oli ka rahvusvaheline ümarlaud, kus neljakümne neljast esinejast viis vastasid küsimustele loomaõiguste hetkeseisust ja tulevikust. Martina Davidson on Brasiilia Rio de Janeiro […] Vaata lähemalt ›
81
The past is, the past is, the past is a bastard. High Contrast, „Time is Hardcore“ Viimati käisin endises kodulinnas vanaema juures emadepäeva tähistamas. Mul pole õrna aimugi, miks ma pidin just selles aegruumis nende inimestega kooseksisteerima, aga okei – elu on antud, midagi peab ju tegema. Seal me oleme, kolm naist, kolm generatsiooni, igaühel oma […] Vaata lähemalt ›
0
Kunagi aastaid tagasi meil oli sõpradega ütlemine, et mida lääne poole minna, seda paremaks läheb – et läänerannik on hea, aga kui juba saarele saab, siis on ikka väga hästi. Praam, kadakad, teistsugune õhk, valgus, rütm jne. Kuidas Pöide kirik – Saaremaaga ei ole erilist seost – minu kohaks täpselt sai, ma ei ole kindel, […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Puude taga on mets“ Adamson-Ericu muuseumis kuni 27. VIII. Kuraator Karin Vicente, kujundaja Peeter Laurits, graafiline kujundaja Kätlin Tischler-Süld ja heli autor Veljo Runnel. Tule metsa, mine metsa! Hoia metsa, metsa, metsa! Et me mets ei saakski otsa! Et me mets ei läheks metsa! Ott Arder, „Mine metsa“ Maastikumaal ei ole kunstižanrite hulgas küll […] Vaata lähemalt ›
17
Täispikk animafilm „Suzume“ („Suzume no tojimari“, Jaapan 2022), režissöör-stsenarist Makoto Shinkai, heliloojad Yojiro Noda ja Kazuma Jinnouchi. Režissöör Makoto Shinkai Eesti kinodesse jõudnud uus film „Suzume“ puudutab jaapanlaste hirmu saarte hävimise ees. Inimesed ärkavad igal hommikul teadmises, et maa nende jalge all pole kindel: kohe-kohe võivad selle sisse joosta sügavad mustad lõhed, mis neelavad ahnelt […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO kontsert „Paavo Järvi ja Triin Ruubel“ 2. VI Estonia kontserdisaalis. Triin Ruubel (viiul), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Paavo Järvi. Kavas Edward Elgari ja César Francki muusika. See oli õnnelik õhtu, kus ühte oli sattunud kõik, mis ühte sattuda sai: orkester, dirigent, solist ja repertuaarivalik. ERSO on pärast edukat kahenädalast kontserdireisi Inglis- ja Šotimaale koosmängulises […] Vaata lähemalt ›
307
Nihilismi mõiste käibimine tavatsetakse kujutleda XIX sajandi oludesse, kuid tänu Jochen Kirchhoffi saksa põhjalikkusele on teada, et kõmulise hõnguga sõnake leidis kasutamist juba valgustusajastul, ja nimelt 1796. aastal, viisteist aastat pärast Immanuel Kanti „Puhta mõistuse kriitika“ ilmumist. Oma leiu on autor publitseerinud raamatus, mis kannab pealkirja „Nietzsche, Hitler ja sakslased“. Tõsiasi näib tõendavat, et Königsbergi […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 00:29
Viimane uuendus: 00:22.
Uudiste reiting uuendatud: 00:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)