„Mart Laar kui põllumajanduse hävitaja“, „ärastamine“, „sundüürnikud“ – rahvasuu kinnitab, et Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud omandireform oli üks taasiseseisvunud Eesti kõige raputavamaid ja vastuolulisemaid protsesse. Ökonomistid loevad Eesti kiiret tegutsemist tööstusettevõtete erastamisel, riigi suurmajandite lammutamisel ja elamispindade laiali jaotamisel meie majandusedu üheks alustalaks. Meil ei rikastanud erastamine kohalikke oligarhe, nagu juhtus Venemaal ja Lõuna-Euroopas. Niisamuti […] Vaata lähemalt ›
0
Oma esimesel kongressil võtsid võrokesed vastu olulised otsused oma keele, rahva ja maa staatuse ning kaitse kohta.1 Teades võru keele kriitilist seisu, võib tõdeda, et sellise esinduskogu ja otsuste järele on olnud vajadus juba aastakümneid. Et kongress nüüd lõpuks toimus, on suuresti Ukraina sõja mõju. Sõjaõuduste tõttu on kerkinud teravalt päevakorrale Eesti kaitsevõime tugevdamine ja […] Vaata lähemalt ›
115
1. Jaan Kaplinski stipendiumi eesmärk on hoida elavana Kaplinski vaimset pärandit, innustada Kaplinski ilukirjandusliku loomingu, aga ka tema lüürikast, proosast ja esseistikast lähtuvate ideede käsitlemist ning edasiarendamist. Kaplinski oli eesti kultuuriloo kõige laiema haardega intellektuaal. Märt Väljataga on „Valitud luuletuste“ (2021) järelsõna alguses Kaplinski avarust tabavalt kirjeldanud: „Tema sagedased arvamuslood ja sõnavõtud Eesti, Soome ja […] Vaata lähemalt ›
2
Mõlgutades mõtteid Eesti rütmimuusikahariduse käekäigust, tuleb veel kord selgitada rütmimuusika mõistet. Virgo Sillamaa on selle sisu avanud järgmiselt: „Rütmimuusika termin võeti kasutusele XX sajandi teisel poolel Taanis, et tähistada kõiki neid omaaegseid muusikastiile, mille õpetamist pidasid muusikaakadeemiad ja muud haridusinstitutsioonid toona pigem sobimatuks. Sinna alla loetakse reeglina jazz, blues, pop- ja rock-muusika stiilid, aga sageli […] Vaata lähemalt ›
1
Cannes’i rahvusvaheline filmifestival 1. – 27. V 2023. Selline suur ja mõjukas üritus nagu Cannes’i filmifestival toob endaga kaasa lugematul hulgal kõrvalmõjusid ja lisatähendusi, nii et neid on päris keeruline panna mingisse vormi, aga mulle jäi tänavuste sündmuste valguses silma, et suur osa neist võitlustest ja vaidlustest on kuidagi seotud naise ja tema rolliga filmitööstuses. […] Vaata lähemalt ›
54
IV rahvusvaheline foorum „Kultuurikompass“ Eesti Rahva Muuseumis ja TYPA trüki- ja paberikeskuses 18. ja 19. mail. Esimest korda kahepäevasena toimunud foorumil „Kultuurikompass“1 käsitleti mobiilsust2 kultuurisektoris. Tartusse Euroopast ja Ameerikast kokku tulnud kultuurikorraldajad, loovisikud ja poliitikakujundajad otsisid vastuseid küsimusele, mis takistab piiriülest kultuurivahetust. Foorumi pealkiri „Kas kultuur tunneb piire?“ võimaldas läheneda mobiilsuse teemale mitme vaatenurga alt. […] Vaata lähemalt ›
0
Kendal Henryl, kes oli üks foorumi „Kultuurikompass“ esinejatest, on töökogemust kunstiprojektidega avalikus ruumis juba ligi 30 aastat. Praegu puutub ta New Yorgi linnavalitsuse kultuuriasjade osakonna avaliku kunsti voliniku abina kokku paljude programmidega, nagu näiteks protsendikunst, „Linna lõuendid“ (kunsti tellimine ehitusplatse ääristavatele ajutistele seintele ja bänneritele), lisaks töö monumentide ja avalike asutuste ehk raamatukogude ja koolidega […] Vaata lähemalt ›
0
Gesher tähendab ivriidi keeles silda. Üks kord on see Iisraeli sillapea juba Eestisse jõudnud, kui 2004. aasta „Talveöö unenäo“ festivalil etendati Salme kultuurikeskuse laval Isaac Bashevis Singeri romaani „Ori“ järgi tehtud lavastust. See teatriõhtu avas silmad, oli kui sissejuhatav õppetund juudi kultuuri. Lavastanud oli selle Gesheri teatri kunstiline juht Jevgeni Arje, kes asutas selle koos […] Vaata lähemalt ›
15
Teadus- ja arendustegevuses võiksid kvantarvutid tekitada tõelise revolutsiooni. Ühtlasi tuleb tagada, et ettevõtted, valitsused ja avalikkus oleksid kvantarvutite võimalustest ja nendega kaasnevatest riskidest teadlikud. Vaid nõnda saab valmistuda tulevikuks – nii heaks kui halvaks. Praeguste personaalarvutite võimsus on suurem kui mõned aastakümned tagasi aimatagi osati. Ma kirjutan seda artiklit sülearvutil, millel on 64 GB muutmälu […] Vaata lähemalt ›
0
Richard Wagneri romantiline ooper „Lohengrin“ 25. V (esietendus) rahvusooperis Estonia. Muusikajuht Arvo Volmer, dirigent Kaspar Mänd, lavastaja, dekoratsiooni- ja valguskunstnik Michiel Dijkema (Holland), kostüümikunstnik Jula Reindell (Saksamaa), koormeister Heli Jürgenson, poistekoori koormeister Külli Kiivet. Osades Uwe Stickert või Cosmin Ifrim (Lohengrin), Rauno Elp või Leonardo Neiva (Friedrich von Telramund), Priit Volmer või Pavlo Balakin (Heinrich […] Vaata lähemalt ›
78
Eesti Draamateatri „Teoreem“, autor Pier Paolo Pasolini, lavastaja Juhan Ulfsak, dramaturg Eero Epner, kunstnik Laura Pählapuu, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, valguskujundaja Priidu Adlas, videokunstnik Emer Värk, muusikaline kujundaja Jakob Juhkam. Mängivad Liisa Saaremäel, Mari Abel, Marian Eplik, Teele Pärn, Jaan Rekkor ja Ursel Tilk. Esietendus 15. IV Eesti Draamateatri suures saalis. Kui Juhan Ulfsaki lavastatud „Melanhoolia“ […] Vaata lähemalt ›
0
Viimaste aastate üha sagedasemate inforünnakute ja väärinfo leviku tõttu pööratakse tähelepanu ka meediapädevuse arendamisele: kriitiliselt mõtlev ja analüüsiv inimene oskab eristada tõde valest.1 Meediamaailm on aga niivõrd palju muutunud, et ka õpetaja, maa sool, võib infohägusse eksida, suutmata tõde valest eristada, ning näha ühismeedias vaid suhtluspaika. Meedia tarbimine tähendab sisu tarbimist: meedia ei võrdu ajakirjandusega, […] Vaata lähemalt ›
0
Harvadel puhkudel, mil avalikkuses võetakse teemaks raamatukogud, kõneldakse neist ikka mingi poosiga – kas rühika pieteeditundega või kahetsevate ohete saatel. Ent mulle on raamatukogu hoopis omalaadne pelgupaik, kuhu pakku mineku teos ei puudu ka patt ja piinlikkus. Räägin lähemalt. Jutt ei käi raamatukogust kui nähtusest, vaid ühest kindlast hoonest – Tõnismäel asuvast rahvusraamatukogu paekivisest paleest, […] Vaata lähemalt ›
132
Mängufilm „Blackberry“ (Kanada 2023, 121 min), režissöör Matt Johnson, stsenaristid Matt Johnson ja Matthew Miller, operaator Jared Raab, helilooja Jay McCarrol, põhineb Jacquie McNishi ja Sean Silcoffi raamatul „Losing the Signal: The Untold Story Behind the Extraordinary Rise and Spectacular Fall of BlackBerry“. Osades Jay Baruchel, Glenn Howerton, Matt Johnson, Cary Elwes, Saul Rubinek, Michael Ironside […] Vaata lähemalt ›
14
Kellerteatri „Liblikapüüdja“, autor John Fowles, dramatiseerija ja lavastaja Kersti Heinloo, kunstnik Kristjan Suits, helikujundaja Raido Linkmann, valguskunstnik Rene Topolev, koreograaf Raho Aadla. Mängivad Maris Nõlvak ja Sander Roosimägi. Esietendus 8. IV Kellerteatris. Kellerteatri õdusasse, aga siiski klaustrofoobiat õhkavasse saali sobib triller „Liblikapüüdja“ ideaalselt. Toob ju Frederick Clegg oma vangi keldrisse, kus pole päikesevalgust. Samastumine vangistatud […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Interpreetide vaba lava“ 19. V Eesti muusika- ja teatriakadeemia suures saalis. Eesti Interpreetide Liidu teist aastat toimuv kevadine galakontsert „Interpreetide vaba lava“ pakkus kuulamiseks avarat valikut interpreete, seejuures küllalt erinevatelt erialadelt. Muusika- ja teatriakadeemia suures saalis toimunud kontsert tõi kogemiseks ümaralt kolme tunni jagu interpreetide endi maitse kohaselt valitud heliteoseid klassitsismist tänapäevani. Ritta said […] Vaata lähemalt ›
4
Mäletan täpselt, millal hakkasin Vilde reisikirjade vastu huvi tundma. Töötasin 1989. aasta alguses ajalehe Edasi kultuuriosakonnas. Peatoimetaja Mart Kadastik oli tulnud tagasi Austraalia ESTO-lt ja kirjutas sellest ajalehes läbi mitme numbri pikemat ülevaadet. Ühel õhtul aga sattusime toimetuses pidutsema ja Kadastik ei jõudnudki oma artikli järjekordset osa valmis. Järgmisel päeval ilmus Edasis teade, mis kõlas umbes […] Vaata lähemalt ›
5
Kristina Õlleki näitus „Hüpoksilise lima ja troopilise lubja vetes“ Kogo galeriis 31. III – 20. V. Harold Fromm on kirjutanud, et keskkond, nagu me seda mõistame, kulgeb meist läbi lõputute lainetena.1 Me elame keskkonnas, kus loodus ja kultuur on lahutamatult läbi põimunud. Kristina Õlleki näitus „Hüpoksilise lima ja troopilise lubja vetes“ oli põnev ja mõtlema […] Vaata lähemalt ›
7
Euroradio Jazz Orchestra ehk Euroraadio džässorkestri (dirigent Jievaras Jasinskis) kontserdid 26. ja 27. V Kaunase Filharmoonia saalis ja Vilniuse Noorsooteatris. Ajal, mil Euroopas käib sõda, on ühtsuse ja solidaarsuse sõnum päevakohasem kui kunagi varem. Seda sõnumit väljendab hästi Euroraadio džässorkester – igal aastal ainult üheks nädalaks sündiv rahvusvaheline suurprojekt ja bigbänd. Euroopa Ringhäälingute Liidu liikmesmaade […] Vaata lähemalt ›
0
Sotsiaalteadustes on väga vähe elavaid klassikuid. Äsja kaotasime neist ühe säravama. Margaret Archer oli inglise ühiskonnateooria grand old lady, kõikehõlmava sotsiaalse reaalsuse ja sotsiaalsete muutuste teooria loojaid. Archer alustas oma akadeemilist teekonda haridussotsioloogina. Ta omandas doktorikraadi 1967. aastal Londoni Majanduskoolis (LSE) ning töötas koos legendaarse sotsioloogiateoreetiku Pierre Bourdieuga Pariisis. Suurema osa oma tööelust veetis ta […] Vaata lähemalt ›
14
Populaarsemad allikad
Viimsi Uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.03.2026 19:56
Viimane uuendus: 19:54.
Uudiste reiting uuendatud: 19:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)