11. mail selgus Tartu prõmmumeister. Esikohale tuli Murca, kes on slämmidel osalenud juba ligi kümnendi. Teisele kohale tuli Silver Sepp ja kolmandale Mihhail Boitsov. Siinkohal paar Murcale Tartu finaalis edu toonud luuletust. võrdlus ehk kiimakatastroof see on lõpuni käest ära nagu lasteaialapse käpik käest ära nagu Tallinna linna liiklus see on rohkem lappes […] Vaata lähemalt ›
21
Tartu Aparaaditehase galerii näitusetegevuse kõrval on Kogo Eesti galeriidest üks ettevõtlikumaid rahvusvahelistel kunstimessidel käijaid. 12. – 18. juunini osaleb Kogo Šveitsis Baselis juba kolmandat aastat järjest noorte galeriide messil „Liste Art Fair Basel“. Kogo galerii kunstnik on seekord Anna Mari Liivrand. Mille järgi valite messid, kus osalete? Millest sõltub kunstniku valik? Kogo algusaastatel osalesime pigem […] Vaata lähemalt ›
0
Kolmekümnes aktinäitus elustab Vana-Kreeka peajumala Zeusi vägivaldse armuloo Foiniikia kuningatütre Europega. Kunstnikud Kreekast, Ukrainast, Ungarist, Hollandist, Poolast, Leedust, Lätist, USA-st, Puertoriikost, Eestist peegeldavad seda romantilist müüti Europest aga tänapäevas, kus Eurooopa ellujäämine sõltub kõigist meist. Muistsed kreeklased uskusid, et nende peajumal Zeus oli kiindunud Foiniikia printsessi Europe’sse. Zeus saatis kuningatütrele unenäo, kus kaks naist tema […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium ja Integratsiooni Sihtasutus on algatanud ideekorje, millega oodatakse ettepanekuid kultuurilise mitmekesisuse tähistamiseks 2024. aastal. Teema-aasta programmi võib pakkuda nii juba toimivaid tegevusi kui ka täiesti uusi algatusi. Ettepanekuid saab jagada veebivormi või posti teel selle aasta 30. juunini. Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsleri Eda Silbergi sõnul on teema-aasta eesmärgiks tuua rohkem esile ning väärtustada kultuurilist rikkust kui […] Vaata lähemalt ›
0
Kas ainult meie omame asju, või omavad asjad ka meid? Selle küsimuse üle mõtiskleb Urmas Lüüs Mariliis Mõttusele antud intervjuus, kus puudutatakse ka ihade horisondi kujundamist ning minimalismi paradokse. Kaheksa kultuuriinimest jagavad lugusid asjadest: manomeetri sihverplaadist telgini ning sussidest kammini. Henri Kõiv uurib, millest koosneb üks nutitelefon. Kai Lobjakas kirjeldab, kuidas me laseme asjadel oma elusid mudida. Olivia Soans kirjutab kunstküüntest, Andrus Laansalu esemete akustikast, Ave [ Vaata lähemalt ›
0
„Mis on kodu, kus on kodu, kus on kodukoht?“, Merle Karro-Kalberg vestleb Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni kuraatoritega Tanel Vallimäe, „Demokraatia ja valimislubadused“ Margus Lattik, „Kas me vajame diskrimineerimist?“ Sulev Iva, „Võru keelest võrokeste kongressi taustal“ Siim Aimla, „Mõlgutusi Eesti rütmimuusikahariduse käekäigust“ Evelyn Grzinich, „Kultuurikompassist“ Ülar Allas, „Kvantarvutid lahendavad probleeme ja tekitavad uusi“ Ülevaade Cannes’i filmifestivalist Maarja-Liis Vaata lähemalt ›
0
MEREVAATEGA MAJA Aet Ollisaar ja Madis Liplap 1.06. – 27.06.2023 Reedel, 2. juunil kell 18.00 avatakse Hop galeriis Aet Ollisaare ja Madis Liplapi näitus „Merevaatega maja“. Merevaatega maja kesklinnas metsa sees – see on unistus, mis on paljudele tuttav ja samas nii võimatu. Kuidas püüda kinni igatsust, mida tegelikkuses pole alati isegi olemas? Tavapäraselt kinnisvarabüroode […] Vaata lähemalt ›
15
Enne suvepuhkusele minekut avab Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sari ühe maailma kõige tuntuma laulu fenomeni. „Kui sa ringi vaatad, näed maailma, millest on raske aru saada. Sa saad tõsta ainult rusika või… öelda: „Halleluuja!”” Nii on Leonard Cohen rääkinud oma kõige tuntumast laulust „Hallelujah” – just selle ümber keerleb ka Daniel Gelleri ja Dayna Goldfine´i film „Halleluuja. Leonard Cohen, üks […] Vaata lähemalt ›
0
Olete oodatud Gunta Randla näitusele „Omadele võõras, võõrastele oma“ Vabaduse galeriis.Näitus on avatud 26. 05. – 21. 06. 2023Lätlanna Gunta Randla (1943) on ligi 60 aastat elanud ja töötanud Eestis, sellest rohkem kui 30 aastat Eesti televisioonis ning kujundanud üle 30 telelavastuse-telesarja, lisaks neile 15 lavastust mitmes Eesti teatris, kõige pikem koostöö on olnud Nukuteatriga […] Vaata lähemalt ›
0
2023. aasta Eesti folkloristika aastapreemia otsustati anda Tartu Ülikooli folkloristika kaasprofessorile Anastasiya Astapovale. Žürii tõstis esile, et Anastasiya Astapova on rahvusvaheliselt tunnustatud, viljakas teadlane, kes laiendab folkloristikateaduse piire nii Eestis kui väljaspool seda. Anastasiya Astapova sünteesib oma uurimustes loovalt folkloristika, huumoriuuringute ja sotsiaalteaduste meetodeid, analüüsides ja mõtestades folkloori ja võimu vahekorda. Tema töö iseloomu on […] Vaata lähemalt ›
0
27. maist 26. novembrini on Kai kunstikeskuses avatud Hrafnhildur Arnardóttiri/Shoplifteri isikunäitus ‘‘Hüpervõrk‘‘. Tegemist on maailmakuulsa kunstnikuga, kes esindas 2019. aastal Islandit Veneetsia biennaalil. Näitusele on heli loonud Islandi muusik ja andekas teremiinimängija Hekla.Shoplifteri esimene isikunäitus Eestis on spetsiaalselt Kai jaoks loodud monumentaalne ruumiinstallatsioon, kus värviküllane kiudmass ripub labürindina vaataja ümber. Kunstnik on eelkõige tuntud kogu ruumi hõlmavate mitmevärv Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Viimane reliikvia“ (Baltic Film Production, „The Last Relic“, Eesti-Norra 2022, 104 min), režissöör-stsenarist Marianna Kaat, operaator Kacper Czubak, helilooja Lauri-Dag Tüür, produtsent Marianna Kaat, kaasprodutsendid Mette Cheng Munthe-Kaas ja Tobin Auber. Venemaa-lähedus ja tihedad ajaloolised sidemed on taganud Eestile rohkelt idanaabriteemalist teadmist ja tunnetust. Sõja, okupatsiooni ja küüditamise trauma on omakorda tähendanud ettevaatlikkust seal, […] Vaata lähemalt ›
1
Heikki Kännö „Unessaar“ Elin Cullhedi „Eufooria. Romaan Sylvia Plathist“ Eesti Rahvusmeeskoori ja ERSO kontserdid Ühendkuningriigis näitus „Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu“ arhitektuurikooli kevadnäitus Rakvere teatri „Metamorfoos“ mängufilm „Sinine kaftan“ Esiküljel režissöör-stsenarist Marianna Kaat. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
Kindlaim kinnitus, et vaenlast väravate taga ei ole ega sinna ka ei tule, on Eesti riigikogu viimaste nädalate tegevus ja jutuaine. Kui rahvaesindajad usuksid südame salasoppides NATO ja Venemaa vahelise sõja akuutsust, siis peaks midagigi meelelt keelele jõudma. Isegi valitsuskoalitsioon ei nõua opositsioonilt sisepoliitilise rähklemise katkestamist, kuna kogu riik ja rahvas peab keskendunult otsustavaks lahinguks […] Vaata lähemalt ›
0
Lootuses, et abieluvõrdsus võimalikult väikese aja- ja energiakuluga seadustatakse, möönan, et ma pole kunagi abielualdis inimene olnud. Juba varateismelisena, ammu enne, kui kuulsin sõna „patriarhaalsus“, tekitas mus kummastust ja trotsi naiste komme võtta abielludes mehe nimi. Rõõmustasin, et vähemalt mu oma ema nii ei teinud, kui isaga abiellus: ema selgitas ka, et nad abiellusid, kuna […] Vaata lähemalt ›
97
Koostöökultuur on kultuuri loomises, kultuurikorralduses ja kultuuripoliitikas ikka veel arengustaadiumis. Küllap on igas kultuurivaldkonnas jäänud mõni lahendamist vajav teema toppama või teinud suisa vähikäiku, sest mõned tegelased või institutsioonid, kel võiks olla ühisosa, pööravad tähelepanu pigem erinevustele ning keelduvad ühisosa ja ühiseid eesmärke tunnistamast või üldse otsimast. Sirbi muusikakülgedel (lk 6–8) on seekord põhjalikult juttu sellest, […] Vaata lähemalt ›
0
2. mail otsustati Eesti Interpreetide Liidu üldkoosolekul kokku leppida Eesti solistide ja kammermuusikute õiglase tasu määrades. Esimesed katsed honoraride standardimiseks tehti EILis juba aastaid tagasi, kuid kirjalikult fikseeritud ühiskondliku kokkuleppeni tookord ei jõutud. Seda tervitatavam on EILi värske intsiatiiv, mis leidis käsitlemist ka paar päeva hiljem toimunud Eesti Muusikanõukogu avalikul arutelul „Millised võimalused on Eestis […] Vaata lähemalt ›
171
Enne viimaseid riigikogu valimisi toimusid mitmel korral debatid kultuuri ja selle tegijate, loovisikute rahastamise üle. Kohati oli poliitikuil isegi keeruline hinnata, kes on vabakutseline loovisik, märkimisväärset selgust ei toonud ka koalitsioonilepe. Jätan poliitikud diskuteerima, kes on vabakutseline loovisik ning kuidas teda vähemalt pensionieani töötamas hoida, vaatan, kas ja mida saab loovisik – ja siinkohal keskendun […] Vaata lähemalt ›
3
Vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete tagatiste problemaatikat on viimasel ajal palju arutatud ja see puudutab ka Eesti Kultuurkapitali rahastusmudelit. Loovisikute ligipääsu sotsiaalkaitsele takistab peamiselt kolm asjaolu: väike tasu, sotsiaalmaksuga katmata sissetulek ja ebaregulaarne hõive. Esimesed kaks on otseselt seotud kultuurkapitali rahastuspõhimõtetega. Kulka kaudu jaotatakse loovisikutele maksuvabu stipendiume ja loometöötoetusi, mis lõikavad vabakutselised sotsiaalkaitsesüsteemist välja. Kui. Vaata lähemalt ›
14
Välja on ikka asja ja mõnikord tuleb ette ka asjalkäimist. Ometi ei palista meie avalikku ruumi ei puud ega põõsad, pingid ega peldikud. Paranenud on lood prügikastidega, mille puhul on peamiseks mureks lohakas kasutamine ja laisk urnide tühjendamine, samuti vildakas – või ehk hoopis varesesõbralik? – disain. Eriti nukker on seis käimlatega. Käimlatega seotud mured […] Vaata lähemalt ›
74
Populaarsemad allikad
Viimsi Uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.03.2026 20:19
Viimane uuendus: 20:12.
Uudiste reiting uuendatud: 20:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)