Võib vist öelda, et elu maal toetub kolmele sambale: poele, koolile ja rahvamajale. Kui on leiba, haridust, kooskäimise ja kultuuritegemise koht, siis on elu elamist väärt. Värskelt on ilmavalgust näinud raamat, kus vaadeldakse rahvamaju kui Eesti omariikluse ja identiteedi loomise hälli. Raamatu autorid kultuuripoliitika uurija Egge Kulbok-Lattik, arhitektuuriloolane Karin Paulus ja kultuuriloolane Lauri Suurmaa on […] Vaata lähemalt ›
173
Maist jookseb eesti kinodes prantsuse film „Rodeo“, mis esilinastus umbes aasta tagasi, 2022. maikuus Cannes’i filmifestivali alamprogrammis „Kõrvalpilk“ (Un Certain regard) ning pälvis žüriilt ka auhinna nimega Coup de Coeur, vabatõlkes siis ehk Südamevõit. „Rodeo“ lavastaja Lola Quivoron rääkis Sirbile sellest, kuidas sündis see hüperrealistlik lugu mootorratturitest, kelle tegevus sarnaneb ühevõrra nii võidusõidu kui akrobaatikaga. […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Hüvasti Ida, hüvasti Narcissus“ EKKMis kuni 4. VI. Kuraator Tanel Rander, kunstnikud Aliaxey Talstou, Elo Liiv, Holger Loodus, Kateryna Lysovenko, Kirill Tulin, Paulina Pukytė ja Svitlana Biedarieva. „Mina olen su sigitanud, mina su ka tapan.“ Tarass Bulba Aprilli keskpaigas avas Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum hooaja Tanel Randeri kureeritud esseenäitusega „Hüvasti Ida, hüvasti Narcissus“. Nagu […] Vaata lähemalt ›
13
Eesti Rahvusballeti „Must/Valge“: Katarzyna Kozielska ja Serge Lifari lühiballetid. „Avatud uks“ („Open Door“), helilooja Georges Bizet, koreograaf, lavastaja ja dekoratsioonikunstnik Katarzyna Kozielska, muusikajuht Kaspar Mänd, dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Marja-Liisa Pihlak, valguskunstnik Rasmus Rembel. Tantsivad Ami Morita, Anna Roberta, Madeline Skelly, Ketlin Oja, Laura Maya, Jevgeni Grib, Ali Urata, William Newton, Joel Calstar-Fisher, Marcus Nilson […] Vaata lähemalt ›
19
Tallinn Music Week (TMW) 10. – 14. V. Usutavasti on mul õigus, kui väidan, et kõik ökosüsteemid vajavad vett. See „päeva sõna“ ilmutas end ühel 2023. aasta Tallinn Music Week’i olulisematest vestlusringidest, mis leidis aset reedel moekas Tallinna hotellis Nordic Forum. Keskustelu pealkirjaga „Ökosüsteemide aeg. Kuidas arendada kestlikult üleminekuetapis Euroopa muusika ökosüsteemi?“ tutvustas algatust „Music […] Vaata lähemalt ›
3
Nii Jamali poolsaare kui ka Euroopa tundraneenetsite elu mõjutavad viimasel ajal hirmud ja väljamõeldised, nii poliitilised, julgeolekualased, kriminaalsed kui ka mütoloogilised süüdistused. Põlisrahva võitlusväli on korraga uus ja vana, haarates poliitikat, meediat kui ka rahva mälestusi ja -luulet. Neenetsid esinevad selles loos üleilmse vandenõu etturite või deemonlike koletistena, kelle tõttu ähvardab Vene maailma murenemine ja […] Vaata lähemalt ›
187
Kuuldavasti arvavad Ivangorodi elanikud, et neil on narvalaste ees suur eelis: nemad saavad imetleda Narva korda tehtud kaldapealset, teiselt poolt aga avaneb vaade inetule võsastikule, mis ümbritseb Ivangorodi kindlust. Ülemöödunud nädalal pakuti Narvale teistsugust vaatepilti. Võsa kadus ja tehti peoplats, kuhu püstitati suur ekraan. Läänekaldal olevat neid ettevalmistusi kiivalt jälgitud ja arutatud, mida linnusest vastu […] Vaata lähemalt ›
0
Idee ukrainlastest ja venelastest kui vennasrahvastest on üldteada. See on arusaam, millega propaganda on üles kasvatanud mitu põlvkonda ukrainlasi ja – olgem ausad – kuni viimase ajani ei ole ka keskmine eestlane osanud ukrainlasel ja venelasel hästi vahet teha. Mis iseloomustab kahe rahva vahelist sidet, nende sarnasust või siis hoopis erinevust? Üks võimalus on uurida […] Vaata lähemalt ›
50
I Külma sõja lõpp hoogustas üleilmastumist, millele peetakse iseloomulikuks deregulatsiooni, multikultuurilisust, interventsioonipoliitikat, kaubanduse rahvusvahelistumist, uute tehnoloogiate laia levikut ja rahvusvahelisi institutsioone. Selliste protsesside tulemusena hakkas maailm meenutama globaalset küla. Liberaalne demokraatia, liberaalne majanduspoliitika ja liberaalsed väärtused andsid üleilmastumisele näo. Eeldused, mis toetasid liberaalset üleilmastumist, vanguvad või on nüüdseks kadunud. Märke, e Vaata lähemalt ›
0
Mudlumi „Sikaosäk“ on üks kummaline raamat. Vormilt justkui lasteraamat – värvilised vildikaga joonistatud illustratsioonid, suur lugejasõbralik šrift, lapsest peategelane maailma avastamas –, aga ometi ei ole ka. Nii nagu jutustamisviis on äratuntavalt mudlumlik ja võib mängleva kergusega väikestest argidetailidest eksistentsiaalseid üldistusi esile manada, on ka pehmete joontega illustratsioonid graafiliselt peened ja läbi töötatud, pakkudes kunstilise elamuse täiskasvanulegi. […] Vaata lähemalt ›
47
„„Ennemuiste kuulutanud üks tark ette, et tähtsamad linnud Eestimaa metsades nõnda ära kaovad, et vasest kujud tehaks, mis endisi linde meelde tuletavad.“ Loodame, et see rahvaprohveti halastamatu ennustus täide ei lähe.“ Nõnda algab üks põnev raamat – Mart Mägra „Linnud rahva keeles ja meeles“*, mida lugesin juba lapsepõlves ja mille ikka ja jälle kätte võtan. […] Vaata lähemalt ›
77
Igal olendil on nii ise- kui ka kasutusväärtus. Ühest küljest on iga olend enesega suhestatud, olgu või väga rudimentaarselt. Selle varal ta ongi see mingi sidususega ehk mingil moel lõimitud olend, mis ta on. Ta püsib koos, hoiab end. See on ka võrratu väärtus, sest see enese-suhe on igasuguse muu väärtustamise alus ja eeldus. Sellest […] Vaata lähemalt ›
115
21_Minu koht Foto Piret Põldver Kuigi mulle on alati meeldinud mu kodulinn Tartu, hakkasin mingi hetk kahtlustama, et äkki olen siia lihtsalt pärast ülikooli ununenud, mugavusest, võib-olla isegi küündimatusest. Kust ma teadsin, et mujal pole parem? Rahutus kasvas, ja tundus, et selgust saab anda ainult Teine – teine riik, teine linn, […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Sinine kaftan“ („Le Bleu du caftan“, Prantsusmaa 2022, 122 min), režissöör Maryam Touzani, stsenaristid Nabil Ayouch ja Maryam Touzani, operaator Virginie Surdej, helilooja Kristian Eidnes Andersen. Osades Lubna Azabal, Saleh Bakri, Ayoub Missioui jt. Maryam Touzani film „Sinine kaftan“ viib meid Marokosse. Kauaaegne abielupaar Halim (Saleh Bakri) ja Mina (Lubna Azabal) peavad koos õmblusateljeed, kus […] Vaata lähemalt ›
0
Arhitektuurikooli kevadnäitus Solarise keskuse galeriitänaval kuni 4. VI. Laste ja noorte arhitektuurikooli kevadnäitus kutsub kaasa mõtlema, millised soovid ja vajadused on eri vanuses linlastel ning kuidas igapäevased valikud linnas elades ja ringi liikudes võivad elukeskkonna muuta meeldivamaks ja huvitavamaks. Maketid räägivad lugusid nii linnaruumist kui ka kodudest, sellest, kuidas me koos ja eraldi elame. Juhendajate käe all […] Vaata lähemalt ›
27
Eesti Interpreetide Liit on heaks kiitnud õiglased tasumäärad, et parandada praegust olukorda, kus muusikud, kelle esinemise puhuks publik kohale tuleb, ei saa väärilist tasu. Praegu on paradoksaalselt just muusik see, kes jääb tulujaotuses viimaseks – alles siis, kui korralduse, valgustuse, klaverihäälestuse ja muude kulutuste eest on makstud. Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa sõnul rahuldatakse praegu kultuurkapitalist […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvusmeeskoor on andnud kontserte üle terve maailma, käidud on ka Suurbritannias – Walesis ja Šotimaal, Inglismaa publiku ette astuti eelmisel nädalal aga esimest korda. Esimene kontsert leidis aset 18. mail Manchesteri Bridgewateri kontserdimaja modernses, huvitava arhitektuuri ja hea akustikaga saalis. Koos BBC filharmoonikute ja John Storgårdsiga esitati Arvo Pärdi „De profundis“ ja Dmitri Šostakovitši […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeeriumis on käimas vabakutseliste loovisikute süsteemi uuendamine (vt lähemalt www.kul.ee/LLSVTK), mille raames oleme sadade loovisikute ja korraldajate abil kirjeldanud peamisi probleeme, teinud kaks uuringut ning tulemuste toel vabakutseliste, kultuurikorraldajate, loomeliitude ja ametkondade esindajatega koosloomes otsinud toimivaid lahendusi kultuuri- ja sotsiaalpoliitikas, aga ka töökorralduses. Peagi saadame tagasiside saamiseks laiali senise töö tulemusel koostatud poliitikavalikute üle Vaata lähemalt ›
0
Pole kahtlust, „Unessaar“ on suuremõõduline romaan. Asi ei ole lehekülgede arvus, neid võiks ka mõnesaja võrra vähem olla ja sellest tema mõõdud ei väheneks. Tegevus toimub kolme sajandi jooksul ning ära on kasutatud nende sajandite kõik võimalused, mida ajalugu pakub: maailmasõjad, natsid, Euroopa kolonialism, võikused Leopold II aegses Kongos, XX sajandi esoteerikalembus ja palju muud. Romaani sisust […] Vaata lähemalt ›
0
Juhtusin järjestikku õhtutel vaatama Juhan Ulfsaki ja Pier Paolo Pasolini „Teoreemi“ Eesti Draamateatris ning Vene teatris tantsuteatri Fine 5 lavastust „Tool, mis ootab istumist“. Ulfsaki naisnäitlejad on väga kehatundlikud: imepisikeste žestide ja hoiakute, kehaliste pauside ja kiirenduste abil luuakse karakter, kes millestki muust mõelda ei suuda kui seksist. Häirima jäi küsimus, miks just seksuaalsus on […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Viimsi Uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.03.2026 21:22
Viimane uuendus: 21:20.
Uudiste reiting uuendatud: 21:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)