Kas olete kunagi mõelnud, millal saab ühest inimesest teadlane? Millisel hetkel saab üks tubli neiu või noormees kinnitada, et ta on nüüd teadlane? Kas oma esimese artikliga teadusajakirjas? Kas siis, kui ta valitakse teaduriks? Doktorikraadi saamisel? Esimese saja publikatsiooniga Eesti teadusinfosüsteemis (ETIS)? Või ehk olemegi alati püüdlemas teadlaseks saamise poole, ilma et tegelikult kunagi pärale jõuaks? Kunagine Tartu ülikooli rektor Peeter Tulviste, kelle 80. sünniaastapäeva hiljuti tähistasime, o Vaata lähemalt ›
0
Eesti-Saksamaa või täpsemalt Tallinna-Dresdeni kunstidialoog „Spiegel im Spiegel“ on jõudnud pärast võõrsil alustamist lõppeks meile. Kumu suurt saali täidavad Richter ja Hagen-Schwarz, Pärt ja Cranach, Dix ja Toomik, Kügelgen ja Kügelgen. Duetina komponeeritud rändnäitus ja kultuuridiplomaatia-projekt polemiseerib tahes-tahtmata selle üle, millised ülepea võimuajaloolised suhted nende kahe geopoliitilise elemendi vahel on, sest kahjuks pole võimalik nii, et pildid on niisama kõrvuti ja pilk puhkab peal. Ku Vaata lähemalt ›
6
Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula on valmis saanud põhjaliku raamatu „Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti modernismi klassikud“. Kujutluse kaunist ja heast XX sajandi alguse Eesti arhitektuurist on suuresti loonud just Habermanni ja Johansoni looming. Mida on klassikutel öelda tänapäevale, räägib lähemalt raamatu autor. Praegu saad uhkusega esitleda Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni koguteost, kuid igal suuremal uurimusel on eellugu. Millal sa arhitektuuriajaloolasena nendele oma tähele Vaata lähemalt ›
3
Ühega läheb keskmiselt kaks aastat. Aja paneb käima idee tekkimine, õigemini, otsustamine, kas seda teha või mitte. Idee tekkimise või tekitamise ja tööle hakkamise vahel võib olla paar päeva kuni paar kuud. Või mis töö – rännak, valdavalt seikluslikki, kahtlemata piitsutus (ja mitte ainult enda), vabatahtlikult võetud kohustus millegi ja kellegi ees ning muudki. Aeg läheb lukku paar nädalat pärast raamatu esitlust – umbes selline on aeg, mis kulub, et... Vaata lähemalt ›
0
Duo Ruudu ja Eesti Rahvusmeeskoori kontserdile oli kogunenud täismaja: paistab, et kodumaal oldi ootel, et taas näha viimasel ajal edukalt mööda maailma ringi tuuritanud Duo Ruutu, seda enam et loota oli suurepärast sümbioosi rahvusmeeskooriga. Kõlasid palad eeskätt Duo Ruudu tänavu ilmunud teiselt täispikalt albumilt „Ilmateade“ ning rahvusmeeskoori esituses albumiga ülihästi sobiv nüüdisheliloojate looming. Põnevil ja sumisev täissaal jäi vaikseks hetk enne rahvusmeeskoori lavale astumist. Koori järel tul Vaata lähemalt ›
26
Eesti riigieelarve aastaks 2026 on 4,5%-lise puudujäägiga. Eesti on küll praegu veel suhteliselt madala võlakoormaga riik, aga kestev suure defitsiidiga majandamine viib teadagi kuhu. Me ei saa loota, et eelarve paraneb iseenesest või et vanad lahendused vajavad vaid peenhäälestust. Meil on vaja rahulikku ja ausat arutelu, kuidas maksustruktuur ja avalikud kulutused muuta õiglasemaks, tõhusamaks ja tulevikukindlamaks. Allpool kirjeldame viit plaani, kuidas valitsus võiks riigieelarve tasakaalu poole suunata Vaata lähemalt ›
0
Sergei Loznitsa on üks väljapaistvamaid Euroopa ja Ukraina režissööre, kes on tähelepanu ja auhindu pälvinud nii dokumentaal- kui ka mängufilmižanris. Valgevenes sündinud ja Kiievis üles kasvanud Loznitsa alustas teadlasena küberneetikainstituudis, kuid pöördus 1991. aastal Moskva VGIKi astudes filmikunsti poole. Temast on kujunenud isikupärane dokumentalist, kes on XX sajandi murdelisi sündmusi kajastanud üha mastaapsemates dokfilmides. Kõik viis Loznitsa mängufilmi on jõudnud Cannes’i filmifestivalile n Vaata lähemalt ›
0
Igasse supermarketisse astudes tervitab meid kummalisel kombel loodus. Riiulitel seisavad „ökoloogilised“ šampoonid, „mahedad“ toiduained, „looduslik“ mineraalvesi ja bioplastidest pakendid. Eraldi müüakse mahetooteid, mis on kasvavatud ja valmistatud ilma sünteetilisi kemikaale kasutamata. Reklaam lubab meile, et pudelis, torus või tabletis peitub midagi, mis pärineb otse loodusest või siis vähemalt meenutab seda. Kuid mida tähendab „looduslik“? Kas see on lihtsalt poeetiline väljend või on sellel ka täpse Vaata lähemalt ›
0
27. novembril lahkus meie seast Peep Lassmann: erakordne pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja kauaaegne rektor, Estonia Seltsi ja Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu kunagine juhatuse esimees ja lahkumiseni auliige, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liidu endine esimees ja Eesti Ornitoloogiaühingu endine nõukogu esimees. Peep Lassmann lõpetas 1966. aastal Tallinna Muusikakeskkooli ja 1971. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Heljo Sepa klaveri Vaata lähemalt ›
0
Mike Jay on viljakas autor: ilmunud on üle kümne raamatu teaduse, meditsiini, hullumeelsuse jm teemadel. Sirvisin 2023. aastal ilmunud „Psühhonaute“ esimest korda 2024. aastal, sest lootsin sealt leida üht-teist neurasteenia kohta. „Neurasteenia“ on moderniseerumise oluline märksõna ja ka narkootikumide või psühhotroopsete ainete tarvitamine läänes saab alguse samal ajal. Sõltuvust tekitavates ainetes nähti võimalust neurasteeniale vastu astuda, kuigi need aitavad teatud määral sellele ka kaasa. Modernsuse. Vaata lähemalt ›
0
Pimedaid novembriõhtuid võib valgustada mitut moodi. Kõige lihtsam on seda teha väliselt – riputada kõikjale vilkuvaid-sädelevaid-võbelevaid tulukesi või süüdata hunnitus koguses küünlaid –, aga veel mõjuvam on seda teha sisemiselt. Mulle on korduvalt pakkunud sellist sisemist rõõmu ja valgust nüüd juba kaheksandat aastat peetud festival „Tallinn feat. Reval“. Imetlen festivali organiseerijaid Reet Sukka ja Taavi-Mats Utti, kes ise esinemise kõrvalt leiavad igaks festivaliks sedavõrd põnevaid esinejaid ja h Vaata lähemalt ›
14
On lootust, et õige pea saab Tallinna linnavalitsus komplekteeritud ning asub tööle. Vastused, milles see töö ka seisneb, on kirja pandud koalitsioonilepingusse, mille kokkupanekus ei osalenud sugugi kõik, kes seda täitma peavad hakkama. Alustades tulevasest linnapeast Peeter Raudsepast, kes aga on jõudnud juba meedias selgitada, et leping ei olegi mingi lõplik dokument, vaid alles „ootab sisustamist linnavalitsuse poolt“. Kui nii, tekib küsimus, et millega ometi sisustati kõik need pikad ja... Vaata lähemalt ›
20
Tänavusel Aasia sõnatu teatri festivalil „1000 kurge“ sai näha väga erisuguse kunstilise käekirja ja formaadiga töid, millest osas oli panustatud tehnoloogia ja liikumise suhtele, teistes aga süvenetud puhtasse, meditatiivsesse kohalollu. Viis hiigelsuurt kalligraafilist lehte. Projektsioonid mõjuvad kohati graafiliste kujunditena, mõnikord juba täiesti iseseisvalt skaneeritud valgusefektidena. Tummiselt bassine ja raginaid, kriiksatusi, sahinaid ja luupe täis elektrooniline helikeel, mida duo Schnitt esita Vaata lähemalt ›
21
Tohutu meediakära tulemusena otsustas Timo Steiner 21. detsembrist Muba juhi kohalt lahkuda. Tema vaatenurgast igati õige otsus – helilooja saab ometi taas pühenduda oma kutsumusele. Aga kas, kuidas ja millal on sellest abi Mubas keeva probleemikatla jahutamisel, ei ole sugugi teada. Steinerist sai Tallinna muusikakeskkooli (TMKK) direktor 2005. aastal. Ta tegi ära suure töö ja nägi palju pingelisi olukordi (vt intervjuu 15. IX 2017 Sirbis), muu hulgas oli tema ülesanne... Vaata lähemalt ›
0
On juba viledaks kulunud tõde, et elame ühes teistmoodi kultuurimaailmas: sellises, kus dialooge eriti ei peeta ning selle asemel ummistavad eetri turundussõnumid. Mõningad jooned on siin paralleelsed maailma üleüldise tonaalsusega, mis näeb ette hüsteerilise positiivsuse diktaati, mõned valikud oleme ka ise teinud (seda ka mina). Viimaste sekka tuleb lugeda Eesti teatri otsus omavahel mitte eriti suhelda, kaevuda kaevikutesse ja sealt umbusuga vaadata ümberringi, kus hiilivad kahtlased ja teistsugused kuns Vaata lähemalt ›
81
Tallinna Linnateatri äsja valminud uus maja ei kerkinud tühjale kohale. Auk oli ammu olemas – veel rublade eest kaevatud vundamendiauk, mis täitis vanalinnas terve kvartali sisehoovi. Uute aegade tulles täideti see esialgu unistustega. Siis suveteatriga, kus musketärid rahvast hullutasid. Sügise saabudes tehti valmis tulevase lava kelder ehk Põrgulava ja publikut aina vooris. Kõige kiuste loodeti ühel päeval august kerkivat uut teatrimaja. Seda maja ei tulnud kunagi. Ei tulnud ka järgmist,... Vaata lähemalt ›
126
Võib olla tänulik, et lõpuks on valminud paarisrakendina töötanud arhitektuuriklassikuid Eugen Habermanni (1884–1944) ning Herbert Johansoni (1884–1964) tutvustav suurteos. Miks just need arhitektid? Arhitektuuriteadlane Karin Hallas-Murula peab tihti ühisprojekte teinud duo loomet Eesti 1920.–30. aastate arhitektuuri kõige kaalukamaks osaks (lk 325). Raamat pakub n-ö klassikalise ülevaate, kus autor vaeb riburada arhitektide teoseid ja pöörab tähelepanu ka seni ekslikult või autorsuseta figureerinud hoone Vaata lähemalt ›
0
Ei ole ümbruse suhtes tundlikumat ühiskonnagruppi kui värsked lapsevanemad! Nende kaheksa kuu jooksul, kui olen oma pojakest Tartu tänavail magama jalutanud, on mu kehamällu jäänud iga kõrge äärekivi, ebaratsionaalselt lühikese tsükliga valgusfoor, puuduv pingike, kus korraks jalga puhata, olematu prügikast, kuhu visata kohvitops, ning liiga kitsas kõnnitee, kuhu käruta ja käruga jalakäijad kõrvuti liiklema ei mahu. Väldin linnaosasid, kus üldse ei olegi kõnniteid (või kui on, on need kinni pargitud),... Vaata lähemalt ›
0
Need, kellele meeldib Brasiilia või seitsmekümnendate esteetika, on „Salaagenti“ vaadates õiges kohas. Ja need, kellele meeldivad ajastufilmid, kus iga viimne kui detail kaadris on läbi mõeldud, kaamera suriseb sujuvalt pikkade pannoodena üle linnade-maastike-inimhulkade-kuulutustulpade-peategelaste ja kõik on kogu aeg nii paigas, värvikas ja õige, on lausa või sees. Olemegi jõudnud 1970ndate Kirde-Brasiiliasse Pernambuco osariiki, tahad või ei. Ja siis juba sulamegi ühe riiklikult ja rahvusvaheliselt kõig Vaata lähemalt ›
0
Eesti graafika õitseaeg jõudis kätte XX sajandi teisel poolel, kui töötasid visionäärid Tõnis Vint ja Leonhard Lapin, popkunstile orienteeritud Malle Leis, sõltumatud otsijad Kaljo Põllu ja Mare Vint, lüürilise suuna esindajad Vive Tolli ja Marju Mutsu ning kontseptualist Raul Meel. Graafikavaldkonna peamine tugevus peitus aga väga heade kunstnike suures hulgas, paljude isikupärase loomingu ühekssulamises, mis garanteeris Tallinna graafikatriennaalide edu. Võimsa kunstiringkonna puhul tuleb peagi juttu põlv Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Vormsi
|
0% |
Keila linn
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.03.2026 15:26
Viimane uuendus: 15:24.
Uudiste reiting uuendatud: 15:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)