Raamatuaastal olen sattunud kahe kentsaka mõiste peale – book braggers ja speed readers. Esimesi võiks eesti keeli kutsuda raamatupoosedeks, teisi raamatuablasteks. Raamatupoosetajad Kui oleme juba harjunud rääkima vooruspoosetajast, siis miks mitte ka raamatupoosetajast – kõlab ju peaaegu sama uhkelt. Raamatupoose tähendab, et raamatud on talle enesekuva valuutaks: neid pakutakse välja kui staatuse ja tarkuse tunnuseid. Ent raamatuid kasutatakse vahel ka rumaluse malakana – hinnates ja eristades inimesi ne Vaata lähemalt ›
0
Ei mäleta, millal nägin viimati teatrilaval nii sügavat leina või nii jõulist tõotust elada. Selle peale võiks oletada, et tegu on tüütu propagandalavastusega, ometi on ukraina lavastaja Vladõslav Trojitskõi ja läti dramaturg Elza Marta Ruža osanud teha lavastuse, mis mõjub eheda ja usutavana. Võib öelda, et tegemist on Läti (ja miks mitte ka Eesti) ühiskonna meeleolude analüüsiga, teravmeelselt täpse skalpellilõikega rahva alateadvusse. Enamiku ajast piinab Läti Rahvusteatri „Kuningas Ubu ja... Vaata lähemalt ›
0
Lubage mul alustada ühe veidi ehk hüperboolse väitega, milleni mind viis mõtisklemine Jass Kaselaane kunstipraktika üle – nimelt, raske on ette kujutada paremat vastumürki klikikiusatusest läbi imbunud pildikultuurile kui kaasaegse skulptuuri kogemine. Vormiliselt iseloomustab seda distsipliini nüüd installatiivsus, mis paisutab skulptuuri omaruumi üheks selle eksponeerimisruumiga, nii et vaataja on alati samavõrd töö sees kui töö ees. Sellega kaasneb mäng mateeria mahu ja massiga. Sagedased skaalanihked (ü Vaata lähemalt ›
12
Arvo Pärt on justkui armastus ise ja armastust ei saa kunagi olla liiga palju. Niisamuti on Pärdi muusikaga. Terve tänavune aasta on Eestis ja ka üle maailma möödunud helilooja juubeli tähe all. Kodumaised pidustused kulmineerusid möödunud nädalal lõppenud XV Pärdi päevadel. Seekordsed Pärdi päevad olid pigem pealinnast väljapoole hajutatud, aga festival oli seetõttu ehk kompaktsem. Kolm kava ei jõudnudki Tallinna publikuni, mistõttu kujunes minu mulje viie pealinnas aset leidnud kontserdi... Vaata lähemalt ›
0
„Naudingute aed“ Kadrioru lossis, lillemaalid XVII sajandist. Esmapilgul ju kõigiti ootuspärane näitus – järjekordne baroki väljapanek, järjekordne koostöö The Phoebus Foundationiga, järjekordsed lilled. Midagi intrigeerivat selles sissejuhatuses ei kõla, aga kui lossi astuda, võtab meid vastu väga moodne, jahmatavalt külluslik, eklektiline ja ootamatuid kontekste avav ekspositsioon. Muuseumi ei täida üksnes vanad maalid, vaid ka inimesest suuremad lillemaketid, lillelistes kostüümides mannekeenid, vitr Vaata lähemalt ›
32
Koorilaul on eestlasi ühendanud aastakümneid, sõltumata vanusest, päritolukohast, soost vms. On teada tõde, et üheskoos laulmine tekitab inimestes ühtekuuluvustunnet. Ühise identiteedi loomise kõrval tugevdab see ka juba olemasolevat identiteeti. Laulavad ka LGBTQ+-inimesed ning 2017. aastal moodustati Eesti esimene LGBTQ+-segakoor Vikerlased. Tutvustame siinkohal 2022. aastal tehtud uuringut, mille tulemused on ilmunud kahe teadusartiklina.* Uurisime, miks on Eestis vaja eraldi soo- ja seksuaalvähemusi ko Vaata lähemalt ›
39
Tuleva aasta veedan suursündmust tähistades. Kaelast ära saab 20 aasta eest üleilmse finantskriisi eelõhtul suvekodu soetamiseks võetud laen. Tehingu asjaolud ei olnud kerged. Kinnisvarahinnad kasvasid lapsi loodusele lähemale tuua sooviva noore pere silme all aastaga kaks korda. Ent 30% oli samas vahemikus tõusnud ka erasektoris töötava pereliikme palk. Majandusnäitajad traavisid ja lendasid. „Just sellises kriisis tahaksingi elada,“ kilkas riiki juhtinud kommunist Ansip ning hädine keskpank intressidega. Vaata lähemalt ›
0
Režissööride Heilika Pikkovi ja Liina Särkineniga saame kokku Heilika kodus Nõmme mändide all. Tegelikult on nad kõik nõmmekad ja elavad lähestikku. Kõik, see tähendab uue dokumentaalfilmi „Minu pere ja muud klounid“ lavastajate Heilika Pikkovi ja Liina Särkineni ning filmi peategelaste Haide Männamäe ja Toomas Trossi pered. Film jälgib viie aasta vältel, kuidas kulgeb avalikkuse ees särava klounipaari Piibu ja Tuudu elu kodus kolme lapsega, kellest igaühel on oma unistused ja... Vaata lähemalt ›
0
Küsisin just tööl riiuleid juurde. Sain! Kui oma praegusse kabinetti kolisin, siis mu tollal kümneaastane tütar tuli ja sättis kõik raamatud värvide ja suuruse järgi ning pani ühte riiulisse ülejäänud, mis olid „vanad, koledad ja imelikud“. Nüüd vaatan, et süsteem on enam-vähem säilinud, vähemalt punase ja kollase jaotuses. Ideaalset süsteemi nagunii ei ole, kui töötada piiridel nagu mina: muusika ja psühholoogia, eetika ja meetodid. Kõik ongi kõigega kuidagi seotud, nii... Vaata lähemalt ›
0
25. kuni 28. septembrini korraldatakse Rootsis Göteborgi raamatumess, mille üks fookusteema on seekord Skandinaavia ja Baltimaade näitekirjandus. Nii esitletakse raamatumessi lavadel ka Eesti näitekirjanikke ja teatritegijaid ning kavast leiab ligikaudu 15 eestlaste osalusel korraldatud üritust. Näitekirjanduse programmi veab eest Rootsi agentuur Colombine Teaterförlag, põhipartneritena löövad programmi koostamisel kaasa Eesti Teatri Agentuur, Soome teatriinfokeskus Tinfo ja Norra Dramatikkens hus. Mil vii Vaata lähemalt ›
0
Mu artikli ambitsioon on kahtlemata suur: lugu algab multiversumiga ja lõpeb näituselt lahkumisega. Tegemist on Tartu ülikooli muuseumi näitusega Toomemäel: see kannab pealkirja „Nähtamatu Tartu. 800 aastat linna algusest“. Kõik linnad, nii ka Tartu, asetsevad ning arenevad ajas ja ruumis. Ometigi ei pruugi see veel olla sugugi kõik. Lisaks ajale ning ruumile võib ette kujutada ka kolmandat telge, kus paikevad antud ruumi ja ajahetke võimalikkused. Seda telge võiks kutsuda näiteks... Vaata lähemalt ›
0
Enne algust on alati veel midagi. Kris Lemsalu näitus „Nirvana“ paneb taas mõtlema metamorfooside, dünaamilisuse ning hübriidsuse peale, jätkates sedasi kunstniku metafüüsilist projekti. Ent sellele lisanduvad küsimused paljususe piiridest ning erisugustest vastastiksuhetest. Tööd jaotuvad tinglikult kaheks. Ühe seina ääres seisavad reas pealkirjastamata saabas-olendite pead, ent näituse enamuse moodustavad neli isevärki keraamilist naisetorsot. On need torsod ühe ja sama (kujuteldava) naise representatsioo Vaata lähemalt ›
32
„Peast klounid“, Annika A. Koppel vestles Heilika Pikkovi ja Liina Särkineniga Peter Lõhmus, „Eesti maksupoliitika väljastpoolt vaadatuna“ Elisabeth Kaukonen, Raili Marling, „Keele vägi(vald)“ Aet Kuusik, Piret Karro-Arrak, „F-sõna 14 aastat hiljem“ Brigitta Davidjants ja Marju Raju LGBTQ+-segakoorist Vikerlased Sara Barbo, „Tagasi tulevikku ehk Transmäärus 3.0“ Heleri All vestleb Värske Rõhu ekspeatoimetajate Lauri Eesmaa ja Carolina Pihelga ning peatoimetaja Hanna Linda Korbiga Eneli Kindsiko, „Siis kui s Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 19. septembril kell 17.00 avatakse Vabaduse galeriis Reet Varblase (1952–2023) mälestusele pühendatud grupinäitus „Ühendav lüli”. Näitus on kummardus Reeda elule ja loomingule; muuhulgas saab näha ka dokumentatsiooni tema viimase suure kuraatoriprojekti „Teatepulk Kütiorust Kadriorgu. Vägi. Vaim. Võim” lõpetamisest, milles Reet osaleda ei jõudnud. Laiemalt on näitus mõtisklus inimese sisemaailma müsteeriumi ja surma kui vitaalse jõu üle. „Mis oleks, kui me ei mõtleks surmast kui lõplikust ja pöördum Vaata lähemalt ›
0
Adamson-Ericu muuseumis 19. septembril avanev uus näitus „Aegluse poliitika“ uurib inimeseks olemist tänapäevases produktiivsusele suunatud maailmas, pöörates pilgu aeglustumisele kui vastupanu- ja ellujäämisstrateegiale. Näituse kuraatorid on Brigita Reinert ja Karin Vicente. Rahvusvaheline kaasaegse kunsti grupinäitus kaardistab kunstivälja üha süvenevat huvi „aeglaste“ tehnoloogiate ja materjalide vastu. Kas tänapäevast kiirendusühiskonda on üldse võimalik pidurdada? Poola-Slovakkia kunstnikeduo Julia Gr Vaata lähemalt ›
0
Reedel kell 18 avaneb A-Galerii seifis Ivar Kaasiku isikunäitus “Ehe kui värv”. Näitus annab ülevaate Ivar Kaasiku ehteloomingust alates aastast 1990 ning on pühendatud kunstniku 60. juubelile. Kaasiku elutöö on erakordselt ulatuslik ja hoomatav paremini, kui vaadelda iga teost iseseisvana, liialt keskendumata tervikloomingus sujuvate üleminekute puudumisele. Siiski on sellel näitusel skulpturaalsete teoste ühendavaks teemaks värv. Kaasiku teostes esineb nii metafüüsiline värv kui ka materiaalne õlivärv ja. Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe septembrinumbris unustame hetkeks individualismi, otsides kogukonnast ja ühistegevustest uue maailma piirjooni. Mark Alexander Ummelas sukeldub Ülase kogukonna hingeellu. Gea Kangilaski kaardistab, miks on vasakpoolsed koalitsioonid nii haprad. Anette Pärn ja Inge Ivaste arutlevad, mida tähendab nende jaoks kollektivism. Intervjuud Natalie Metsa ja pungiuurija Mike Dinesiga. Heido Vitsur kirjutab toidukaupade kõrgetest hindadest, Henri Kõiv kogukonnaaedadest, Heneliis Notton kollektiivsest kureeri Vaata lähemalt ›
0
Aeg-ajalt püütakse teaduslikult tõestada, et kauneid kunste on vaja (ja maksumaksja raha ei kulutata neile asjata). Tosin aastat tagasi tegid Emanuele Castano ja Evan Kidd sotsiaaluuringute koolis (New School of Social Research) rea katseid, kust justkui paistis, et kirjandus muudab inimese empaatilisemaks või emotsionaalselt targemaks. Katsealused, kes olid äsja lugenud ilukirjandust, sooritasid n-ö empaatiatesti (tuli ära tunda, mida silmad fotol väljendavad) märksa paremini kui need, kes olid lugenud no Vaata lähemalt ›
0
Märgalasid on kasutatud kaitse-eesmärkidel ning hiljutised näited maailmast pakuvad väärtuslikke õppetunde nende püsitähtsusest, seda nii militaarsest kui ökoloogilisest perspektiivist. Kas sellest saab järgmine suur ruumiloome visiooniprogramm? Alates Vene-Ukraina sõja esimestest kuudest on aeg-ajalt tulnud uudiseid, kuidas maastik on sõja kulgu muutnud, olgu selleks kas tahtlikult põhjustatud üleujutused või looduslikud takistused jõgede ja märgaladena, mis teevad rasketehnikale maastiku läbimatuks. Sõj Vaata lähemalt ›
0
Septembri algus tõi kaasa kaua oodatud edasimineku rahvusringhäälingu seaduse ajakohastamisel, kui kultuuriministeerium saatis vastava seaduseelnõu lõpuks kooskõlastusringile. Eelnõu seletuskirjas on peamise tõukejõuna, miks seadust muutma asuti, välja toodud vajadus viia avaõigusliku ringhäälingu juhtimise ja rahastamise reeglid kooskõlla Euroopa Liidu meediavabaduse määrusega, seega välissurvel, mitte sisemisest sunnist. Ministeerium märgib seletuskirjas, et eelnõu aluseks olnud väljatöötamiskavatsuse „ta Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
34% 8 |
Õhtuleht
|
16% 2 |
ERR
|
13% 2 |
Uued uudised
|
7% 2 |
Delfi
|
6% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.12.2025 22:05
Viimane uuendus: 22:04.
Uudiste reiting uuendatud: 22:03.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)