Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
Eesti riigieelarve aastaks 2026 on 4,5%-lise puudujäägiga. Eesti on küll praegu veel suhteliselt madala võlakoormaga riik, aga kestev suure defitsiidiga majandamine viib teadagi kuhu. Me ei saa loota, et eelarve paraneb iseenesest või et vanad lahendused vajavad vaid peenhäälestust. Meil on vaja rahulikku ja ausat arutelu, kuidas maksustruktuur ja avalikud kulutused muuta õiglasemaks, tõhusamaks ja tulevikukindlamaks. Allpool kirjeldame viit plaani, kuidas valitsus võiks riigieelarve tasakaalu poole suunata Vaata lähemalt ›
0
Sergei Loznitsa on üks väljapaistvamaid Euroopa ja Ukraina režissööre, kes on tähelepanu ja auhindu pälvinud nii dokumentaal- kui ka mängufilmižanris. Valgevenes sündinud ja Kiievis üles kasvanud Loznitsa alustas teadlasena küberneetikainstituudis, kuid pöördus 1991. aastal Moskva VGIKi astudes filmikunsti poole. Temast on kujunenud isikupärane dokumentalist, kes on XX sajandi murdelisi sündmusi kajastanud üha mastaapsemates dokfilmides. Kõik viis Loznitsa mängufilmi on jõudnud Cannes’i filmifestivalile n Vaata lähemalt ›
0
Igasse supermarketisse astudes tervitab meid kummalisel kombel loodus. Riiulitel seisavad „ökoloogilised“ šampoonid, „mahedad“ toiduained, „looduslik“ mineraalvesi ja bioplastidest pakendid. Eraldi müüakse mahetooteid, mis on kasvavatud ja valmistatud ilma sünteetilisi kemikaale kasutamata. Reklaam lubab meile, et pudelis, torus või tabletis peitub midagi, mis pärineb otse loodusest või siis vähemalt meenutab seda. Kuid mida tähendab „looduslik“? Kas see on lihtsalt poeetiline väljend või on sellel ka täpse Vaata lähemalt ›
0
27. novembril lahkus meie seast Peep Lassmann: erakordne pianist, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja kauaaegne rektor, Estonia Seltsi ja Eesti Muusikaõpetajate Liidu auliige, Eesti Klaveriõpetajate Ühingu kunagine juhatuse esimees ja lahkumiseni auliige, Eesti Muusikanõukogu, Eesti Interpreetide Liidu endine esimees ja Eesti Ornitoloogiaühingu endine nõukogu esimees. Peep Lassmann lõpetas 1966. aastal Tallinna Muusikakeskkooli ja 1971. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi Heljo Sepa klaveri Vaata lähemalt ›
0
Mike Jay on viljakas autor: ilmunud on üle kümne raamatu teaduse, meditsiini, hullumeelsuse jm teemadel. Sirvisin 2023. aastal ilmunud „Psühhonaute“ esimest korda 2024. aastal, sest lootsin sealt leida üht-teist neurasteenia kohta. „Neurasteenia“ on moderniseerumise oluline märksõna ja ka narkootikumide või psühhotroopsete ainete tarvitamine läänes saab alguse samal ajal. Sõltuvust tekitavates ainetes nähti võimalust neurasteeniale vastu astuda, kuigi need aitavad teatud määral sellele ka kaasa. Modernsuse. Vaata lähemalt ›
0
Pimedaid novembriõhtuid võib valgustada mitut moodi. Kõige lihtsam on seda teha väliselt – riputada kõikjale vilkuvaid-sädelevaid-võbelevaid tulukesi või süüdata hunnitus koguses küünlaid –, aga veel mõjuvam on seda teha sisemiselt. Mulle on korduvalt pakkunud sellist sisemist rõõmu ja valgust nüüd juba kaheksandat aastat peetud festival „Tallinn feat. Reval“. Imetlen festivali organiseerijaid Reet Sukka ja Taavi-Mats Utti, kes ise esinemise kõrvalt leiavad igaks festivaliks sedavõrd põnevaid esinejaid ja h Vaata lähemalt ›
14
On lootust, et õige pea saab Tallinna linnavalitsus komplekteeritud ning asub tööle. Vastused, milles see töö ka seisneb, on kirja pandud koalitsioonilepingusse, mille kokkupanekus ei osalenud sugugi kõik, kes seda täitma peavad hakkama. Alustades tulevasest linnapeast Peeter Raudsepast, kes aga on jõudnud juba meedias selgitada, et leping ei olegi mingi lõplik dokument, vaid alles „ootab sisustamist linnavalitsuse poolt“. Kui nii, tekib küsimus, et millega ometi sisustati kõik need pikad ja... Vaata lähemalt ›
20
Tänavusel Aasia sõnatu teatri festivalil „1000 kurge“ sai näha väga erisuguse kunstilise käekirja ja formaadiga töid, millest osas oli panustatud tehnoloogia ja liikumise suhtele, teistes aga süvenetud puhtasse, meditatiivsesse kohalollu. Viis hiigelsuurt kalligraafilist lehte. Projektsioonid mõjuvad kohati graafiliste kujunditena, mõnikord juba täiesti iseseisvalt skaneeritud valgusefektidena. Tummiselt bassine ja raginaid, kriiksatusi, sahinaid ja luupe täis elektrooniline helikeel, mida duo Schnitt esita Vaata lähemalt ›
21
Tohutu meediakära tulemusena otsustas Timo Steiner 21. detsembrist Muba juhi kohalt lahkuda. Tema vaatenurgast igati õige otsus – helilooja saab ometi taas pühenduda oma kutsumusele. Aga kas, kuidas ja millal on sellest abi Mubas keeva probleemikatla jahutamisel, ei ole sugugi teada. Steinerist sai Tallinna muusikakeskkooli (TMKK) direktor 2005. aastal. Ta tegi ära suure töö ja nägi palju pingelisi olukordi (vt intervjuu 15. IX 2017 Sirbis), muu hulgas oli tema ülesanne... Vaata lähemalt ›
0
On juba viledaks kulunud tõde, et elame ühes teistmoodi kultuurimaailmas: sellises, kus dialooge eriti ei peeta ning selle asemel ummistavad eetri turundussõnumid. Mõningad jooned on siin paralleelsed maailma üleüldise tonaalsusega, mis näeb ette hüsteerilise positiivsuse diktaati, mõned valikud oleme ka ise teinud (seda ka mina). Viimaste sekka tuleb lugeda Eesti teatri otsus omavahel mitte eriti suhelda, kaevuda kaevikutesse ja sealt umbusuga vaadata ümberringi, kus hiilivad kahtlased ja teistsugused kuns Vaata lähemalt ›
81
Tallinna Linnateatri äsja valminud uus maja ei kerkinud tühjale kohale. Auk oli ammu olemas – veel rublade eest kaevatud vundamendiauk, mis täitis vanalinnas terve kvartali sisehoovi. Uute aegade tulles täideti see esialgu unistustega. Siis suveteatriga, kus musketärid rahvast hullutasid. Sügise saabudes tehti valmis tulevase lava kelder ehk Põrgulava ja publikut aina vooris. Kõige kiuste loodeti ühel päeval august kerkivat uut teatrimaja. Seda maja ei tulnud kunagi. Ei tulnud ka järgmist,... Vaata lähemalt ›
126
Võib olla tänulik, et lõpuks on valminud paarisrakendina töötanud arhitektuuriklassikuid Eugen Habermanni (1884–1944) ning Herbert Johansoni (1884–1964) tutvustav suurteos. Miks just need arhitektid? Arhitektuuriteadlane Karin Hallas-Murula peab tihti ühisprojekte teinud duo loomet Eesti 1920.–30. aastate arhitektuuri kõige kaalukamaks osaks (lk 325). Raamat pakub n-ö klassikalise ülevaate, kus autor vaeb riburada arhitektide teoseid ja pöörab tähelepanu ka seni ekslikult või autorsuseta figureerinud hoone Vaata lähemalt ›
0
Ei ole ümbruse suhtes tundlikumat ühiskonnagruppi kui värsked lapsevanemad! Nende kaheksa kuu jooksul, kui olen oma pojakest Tartu tänavail magama jalutanud, on mu kehamällu jäänud iga kõrge äärekivi, ebaratsionaalselt lühikese tsükliga valgusfoor, puuduv pingike, kus korraks jalga puhata, olematu prügikast, kuhu visata kohvitops, ning liiga kitsas kõnnitee, kuhu käruta ja käruga jalakäijad kõrvuti liiklema ei mahu. Väldin linnaosasid, kus üldse ei olegi kõnniteid (või kui on, on need kinni pargitud),... Vaata lähemalt ›
0
Need, kellele meeldib Brasiilia või seitsmekümnendate esteetika, on „Salaagenti“ vaadates õiges kohas. Ja need, kellele meeldivad ajastufilmid, kus iga viimne kui detail kaadris on läbi mõeldud, kaamera suriseb sujuvalt pikkade pannoodena üle linnade-maastike-inimhulkade-kuulutustulpade-peategelaste ja kõik on kogu aeg nii paigas, värvikas ja õige, on lausa või sees. Olemegi jõudnud 1970ndate Kirde-Brasiiliasse Pernambuco osariiki, tahad või ei. Ja siis juba sulamegi ühe riiklikult ja rahvusvaheliselt kõig Vaata lähemalt ›
0
Eesti graafika õitseaeg jõudis kätte XX sajandi teisel poolel, kui töötasid visionäärid Tõnis Vint ja Leonhard Lapin, popkunstile orienteeritud Malle Leis, sõltumatud otsijad Kaljo Põllu ja Mare Vint, lüürilise suuna esindajad Vive Tolli ja Marju Mutsu ning kontseptualist Raul Meel. Graafikavaldkonna peamine tugevus peitus aga väga heade kunstnike suures hulgas, paljude isikupärase loomingu ühekssulamises, mis garanteeris Tallinna graafikatriennaalide edu. Võimsa kunstiringkonna puhul tuleb peagi juttu põlv Vaata lähemalt ›
0
Selleks et vastata küsimusele „Kus on uus muusika?“, tuleks esmalt pärida, mis asi on uus muusika või mis teeb muusika uueks. Kuna sellele on aga ühest vastust peaaegu võimatu anda, võiks siinkohal ka lõpetada, öeldes, et uus muusika on küll olemas, ent ei tea päris täpselt, kus. Kõikjal ja eikuskil – võib-olla Huddersfieldis. Mõiste „uus muusika“ (sks Neue Musik) sisustas ja võttis kasutusele saksa muusikakriitik Paul Bekker juba 1919. aastal,... Vaata lähemalt ›
3
Tuleb kohe välja öelda, et „Uus laine“ kõnetas mind kui sinefiili kalduvusega kodanikku. Film on meisterlik põlvkonnaportree 1950ndate lõpu ja 1960ndate alguse prantsuse noortest ambitsioonikatest vabamõtlejatest, kes proovivad suurde filmi sisse murda. Rütm on dzässilik, pilt mustvalge, kaameratöö vanamoodne, sigaretid huultel ei lõpe kunagi otsa. Kaadrid on täis hommage’e ja tsitaate, ekraanilt vupsab läbi ajastut iseloomustavaid nimesid ja nägusid. Intellektuaalset süvakündi ei pea vaataja kannatama, m Vaata lähemalt ›
0
„Riigi ja arhitektuuri seostaja“, Karen Jagodin vestleb Karin Hallas-Murulaga Peet Kask, Tõnis Saarts, „Retseptid riigieelarve ravimiseks“ Filipp Kruusvall vestles Ukraina režissööri Sergei Loznitsaga Peep Ehasalu, „Finlandia auhinna keskklassist irdunud kandidaadid“ Aija Sakova, „Teadlase mitmekesised töö- ja elurajad“ Toivo Maimets, „Millal sünnib teadlane?“ Kurmo Konsa, „Looduslik ja tehislik: keemia, kultuur ja uue looduse loomine“ Eero Epner, „Kujutlusvõimeta näitleja võimatusest“ Mirje Mändla , „Särav Vaata lähemalt ›
0
Tänasel Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil valiti uued liikmed järgmistesse valdkondadesse: Heikki Junninen (füüsika), Joel Starkopf (kliiniline meditsiin), Rainis Haller (matemaatika), Maarja Öpik (mullateadus), Ivari Ilja (muusika interpretatsioon), Veronika Kalmus (sotsioloogia) ja Meelis Kull (tehisaru). Tootmistehnika ja innovatsiooniuuringute valdkondade akadeemikute valimine luhtus, sest ükski kandidaat ei saanud vajalikku hulka hääli. „Eesti võib olla rõõmus selle üle, et teaduste akadeemia t Vaata lähemalt ›
0
2. detsembril 2025 valis komisjon koosseisus Kristjan Haljak, Maarja Kangro, Kruusa Kalju, Hasso Krull, Lilli Luuk, Johanna Ross ja Kätlin Vainola kirjanikupalga saajad aastateks 2026–2028. Kandidaate oli kokku 65. Valituks osutusid: Aliis Aalmann, Heli Allik, Sveta Grigorjeva, Mirjam Parve ja Elo Viiding. Kirjanikupalga suurus on 1,1 kultuuritöötaja miinimumpalka, rahastab Kultuuriministeerium ning toetab Eesti Kirjanike Liit. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 20:15
Viimane uuendus: 20:10.
Uudiste reiting uuendatud: 20:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)