Olen vahel püüdnud kõneleda põlisrahvaste püsimajäämise muredest. Üldiselt võtavad kuulajad sellise jutu heatahtlikult vastu, ehkki ei ole selgust, kas see neid ikka kõnetab. Mõned kohalviibijad aga ütlevad otsesõnu: „Kui inimesi on vähe, siis nad ei loe. Suured rahvad kannatavad palju rohkem.“ Justkui ei oleks mingit vahet, mis väikeste rahvastega juhtub. Sellise määratluse järgi põlisrahvaste kannatused kunagi ei loegi, sest neil ei ole ette näidata piisavalt ohvreid. Levinud on hoiak, et... Vaata lähemalt ›
0
Kui igapäevastel tegemistel on juba rutiini maik juures, tuleb hakata mängima. Üks variant on mõelda, miks midagi tehakse, ja teha siis täiesti teistpidi. Alustada võib väikestest asjadest: näiteks koju minna tuttava peatänava asemel mitte nii tuttavate kõrvaltänavate kaudu või kasutada suvalistel päevadel eriliseks puhuks kapis varjul hoitud nõusid. Kui selliste asjadega on ots lahti tehtud, avardub maailm üllatavalt palju. Oma tegemiste ümbermõtestamise käigus võib ka juhtuda, et endist viisi enam... Vaata lähemalt ›
0
Iga raamat ei pea raputama lugeja maailmapilti või kirjutama end kirjanduslukku. Mõni raamat on lihtsalt hea kaaslane: natuke naljakas ja natuke lohutav. Niisugune, mida on mõnus lapsele ette lugeda, kuigi endal on veel mõttes töö ja igapäevatoimetused, näiteks küsimus, mida homme süüa teha. Kadri Hinrikuse „Taksi ja Dogi suur päev“ just selline hea kaaslane ongi. Selle raamatu maailm on lihtne ja arusaadav: koerad elavad oma elu, mille argised juhtumised kasvavad... Vaata lähemalt ›
41
Läinud laupäev andis tunnistust „Sentimentaalse väärtuse“ vastuvõtust maailma filmiklassika hulka. Senisele Cannes’i grand prix’le ja Stellan Skarsgårdi äsja nopitud parima meesosatäitja Kuldgloobusele lisandus kuus võitu Euroopa filmauhindadelt: parim Euroopa film, režissöör, naisosatäitja, meesosatäitja, stsenarist ja helilooja. Euroopa, Euroopa! See asetab „Sentimentaalse väärtuse“ samale pulgale Ruben Östlundi „Ruudu“1 või Paweł Pawlikowski „Külma sõjaga“2, millel on samuti on õnnestunud sedasama saavut Vaata lähemalt ›
60
Möödunud aasta lõpul kuulsime meediast, kuidas Vene piirivalvurid olid jällegi „sattunud“ Eesti Vabariigi territooriumile, kusjuures põhjenduseks toodi, et nad ei saanud aru, kust kulgeb kahe riigi vaheline eraldusjoon. Samalaadne probleem näis Vene piirivalvureid vaevavat Eesti esimesel iseseisvusperioodil. Vahejuhtumid idapiiril Üks pakilisi ülesandeid, mis tuli noorel Eesti Vabariigil pärast Vabadussõda täita, oli maha märkida Tartu rahulepinguga kokku lepitud idapiir. Töödega tehti kiiresti algust, nii. Vaata lähemalt ›
70
Bernd Buder on vastutanud 2015. aastast saadik Cottbuse filmifestivali programmi eest. 2025. aastal oli ühe suurema Ida-Euroopa filmikunstile keskenduva festivali fookusriigiks Eesti, mispuhul jagas Buder tähelepanekuid meie filmi seisust rahvusvahelises konkurentsis. Cottbuse filmifestivali keskmes on juba 34 aastat olnud Ida-Euroopa film. Miks sobis Eesti fookusriigiks just tänavu? Meil on viimastel aastatel mitmeid Eesti filme programmis olnud ning panime tähele mingit erilist rikkalikkust: eristuv must. Vaata lähemalt ›
0
Flötist ja muusikaõpetaja, ansamblist U: ja Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansamblist tuntud Tarmo Johannes tõmbab 31. jaanuaril käima koosmänguklubi, millega on oodatud liituma kõik täiskasvanud, kes on õppinud harrastaja tasemel pilli mängima või laulma. Koos hakatakse musitseerima kitarrikooli Guitarium ruumides Planeedi tänaval ning lisainfot, ka registreerimise kohta, leiab veebilehel https://tarmo.uuu.ee/klubi/. Mis ajendas sind kokku kutsuma koosmänguklubi ja keda sinna ootad? Koosmänguklubi mõt Vaata lähemalt ›
8
Chloé Zhao kuulub nende filmitegijate hulka, kelle loomingut ühendab paradoksaalselt just eklektilisus. 2015. aastal „Sundance’il“ esilinastunud minimalistlikust draamast „Laulud, mida mu vennad mulle õpetasid“1 ja Ameerika äärealasid kaardistavast „Nomaadimaast“2 kuni kaheldava väärtusega Marveli filmini „Igavesed“3 ei ole Zhao autoripositsioon olnud stiililt ja narratiivilt üheselt määratletav. Küll aga kordub tema filmides huvi kogukondade, vaikuse, looduse ja siseelu vastu. See kõik on suuresti esindat Vaata lähemalt ›
0
Rotermanni soolalaos tegutsev arhitektuurimuuseum saab tänavu 35aastaseks. Sel puhul räägib lähemalt muuseumi olevikust ja tulevikust direktor Karen Jagodin. Arhitektuurimuuseum tähistab sel aastal 35. tegutsemisaastat. 35aastane keskeale lähenev inimene on juba soliidne ja küps. Kuidas muuseumiga on? Kas 35aastane muuseum on noor või vana? See on täpne võrdlus, sest keskea üks tunnus on see, et inimesed saavad eneseteadlikumaks, tunnevad ennast paremini, teavad, kes nad on, mis neil välja tuleb. Kui nii... Vaata lähemalt ›
27
Kiievis on kuratlikult külmja kuigi magamiskottidest ja mingitestväikestest soojaallikatest võib kasu ollakuumast teest ja supikatlast võib kasu ollasiis ikkagi ajab see kurikülm oma küüsiinimese järele sääl (saatana enese külmon old ka varem moskoviidi liitlane)minul on oma palavikukülm ja värelus seestahaks selle soojakübeme mis mus allesneile sinna ära saata – äkki on tost killustkiabi (sest veel hirmsam on tunda end siinpühapäevaöös täiesti abituna) Teherani tänavad on verest ligedadvaiksed tänavad sest Vaata lähemalt ›
63
Aasta vahetumise puhul esitas Udo Uibo Facebookis nimekirja oma 2025. aastal läbi loetud raamatutest. Nimekiri on pikk ja mitmekesine. Äratab aukartust ja imetlust. Eks enamjagu meist ikka loe, raamatupoed on ju hea-paremaga üle külvatud, raamatute kõrval veel palju igasugust kraami või – raamatud selle muu kraami kõrval. Aga oma leiab ikka kätte. Margaret Atwoodi nimi äratab tuhmuma kippuva lugemiskire mitmetel tema austajatel. Seekord siis jutukogu „Vanad beibed metsa sees“. Alustan... Vaata lähemalt ›
0
Maailmapoliitika koletislik banaalsus kujuneb sedamööda, kuidas imperialistlik vägivald ajapikku normaliseerub. See juhtub siis, kui piisavalt paljud ignoreerivad jõupoliitikaga põhjustatavaid kannatusi, ei tõsta häält, keelduvad iseseisvalt mõtlemast ja lihtsalt lähevad vägivallaga kaasa. Selliseid mõtteid on väljendanud Hannah Arendt teoses „Eichmann Jeruusalemmas”, väites, et Eichmann oli võimetu iseseisvalt ja kriitiliselt mõtlema. Eichmann oli SS-ohvitser, kelle ülesandeks oli juutide ja teiste tsiviil Vaata lähemalt ›
71
Nii mõnigi ajaloolane on viimastel kuudel märkinud, et poliitikavaatlejaid ja ka osa poliitikuist tundub olevat tabanud „Tähtede sõja“ sündroom. Nende arusaam autoritaarsete süsteemide toimimisest piirduks justkui kultusfilmi esimesest osast pärit repliigiga „Hirm sunnib kohalikud kuuletuma. Hirm meie sõjamasina ees“. Selle loogika järgi ei pea diktaatorid muretsema selle pärast, kas nad on rahva seas populaarsed või ei, sest nende käsutada on relvadega kaagid. Meenutagem ühte neil päevil palju kõlanud ütlu Vaata lähemalt ›
0
Istusin sügisel bussis, kui avasin postkasti ja lugesin Sirbi toimetaja Valle-Sten Maiste kirja. Ta oli pahane. Olin teinud intervjuu Eesti endise suursaadikuga Iisraelis Veikko Kalaga ega olevat olnud Maiste meelest piisavalt kriitiline. Iisrael teostab Palestiinas süstemaatilist genotsiidi, Eesti on aga selle suhtes üpris leebe. Genotsiidi asemel küsisin saadikult hoopis tema kõige veidrama päeva kohta saadikuna. „Ma ei saa aru, miks sa sellisele intervjuule oled nõus oma nime alla panema,“ kirjutas... Vaata lähemalt ›
125
Mehis Heinsaare uut raamatut avades lootsin, et see viib mu ärevast argipäevast kuhugi hästi kaugele, kus võiksin kõik mured unustada. Liiati pole raamatukaantel vihjet õuduskirjandusele nagu romaani „Kadunud hõim“ tutvustuses, mille sündmustik läks lõpupoole talumatult õõvastavaks. Kogumiku pealkiri tõotab hoopis filoloogilist sukeldumist eesti keele sügavustesse ja alapealkiri tiitellelehel osutab lakooniliselt kirjutamisajale: „Jutte ja novelle aastaist 2011–2025“. Kahe maailma vahel Et proosakogumik on Vaata lähemalt ›
11
Eelmise aasta lõpus valmis Tallinna linnaaedade taime- ja mullaproovide uuring.1 Selle eesmärk oli analüüsida kuue Tallinna linnaaia, nelja kogukonnaaia ja kahe õppeaia peenrakastide mulla kvaliteeti ning hinnata aedades kasvava aedvilja raskmetallide sisaldust. Proovid võeti nii pestud kui ka pesemata viljadest. Uuring on väga vajalik, sest skepsis, et linnas kasvatatav pole ehk ikka söögikõlbulik, püsib visalt. Linnaaianduse liikumine on viimaste aastatega plahvatuslikult kasvanud. Nõukaaegsete aiandus Vaata lähemalt ›
0
Mõne näitleja eripärade kirjeldamisel seisab sageli ees kõhedakstegev ülesanne: kuidas ikkagi täpsemalt öelda, mis on tema näitlemise tuum? Mõni näitleja on füüsilisem, liigub kehaga rohkem, teine jällegi on sõnatundlikum, kolmas oskab vehelda ja hästi pausi pidada – kuid need on pigem tehnilised kirjeldused, välise joonise pealiskaudne kirjeldamine. Kuidas aga välja joonistada näitleja agentsus: tema lavalise oleku spetsiifilisus, võib-olla isegi autoripositsioon. Lühidalt: kuidas teha kindlaks, mis asja. Vaata lähemalt ›
21
Kultuuriajakirjanik ja teatrikriitik Margus Mikomägi annab Kaarnakivi Seltsi kirjastuse abiga oma 70. sünnipäevaks välja kogumikteose „Koguja kuld“, millesse on talletatud tema viimaste aastate parimad kirjutised. „Koguja“ raamatute sarjast on see Mikomäel kuues teos. Mida „Koguja kuld“ sisaldab? Mida on kaante vahele kogutud? Selles kuldraamatus on neli osa: esseed (teiste seas „Me võitleme – inimesi tapab ka heaolu“, „Jaak, kurat, jalad põhjas!“ ja „Inimese kaitseala ehk Uppunud utoopia“), isikuintervjuu Vaata lähemalt ›
14
Ebamäärasel detsembrikuu õhtupoolikul kogunesid viis kriitikut, et natuke oma ameti ebalevast olemusest pajatada. Seda viisikut ühendab tõik, et nad on alustanud kriitikutööd enam-vähem samades sotsiaal-majanduslikes tingimustes, mis praegugi kehtivad: honorarid on väikesed; lugejaid on vähe; kriitiku relevantsus püsib kitsalt erialaringis, kui sealgi; tööd tehakse ennekõike õhinast ja armastusest; sotsiaalsed hüved ja kindlustused on jäänud muude instantside katta (kas ülikoolid või kriitikute põhitöökohad Vaata lähemalt ›
114
Poolteist tuhat aastat pühakoda samas paigas, seitsesada aastat praeguse kehandi nurgakivist. Nendes mastaapides mõõdab oma vanust Toledo piiskoplik peakirik – catedral primada de España ehk Hispaania katedraal. Juba selle ajaloolise pidevuse esitajana on „Dives Toletana. Toledo katedraali aarded keskajast El Greconi“ näitusena õnnestunud. Toledolased tunduvad otsekui tuusavat, tuues eesti raamatu viiesajandat aastapäeva tähistanud näituse järel Niguliste muuseumi vaatamiseks mosaraabia lektonari kümnendast Vaata lähemalt ›
84
Louis Kahni, ühe XX sajandi kõige silmapaistvama ja mõjukama arhitekti loome on Eesti kultuurimaastikus müütiliselt kohal. Viis esimest eluaastat Saaremaal kasvanud, kuid seejärel perega Ameerika Ühendriikidesse emigreerunud ning arhitektiks, õppejõuks ja ruumifilosoofiks kujunenud Kahn pöördus loominguliste tõukejõudude otsingul sageli põhjamaiste loodusilmingute ja Kuressaare linnuse mastaapsuse poole. Seetõttu võib Saaremaad pidada Kahni kui arhitekti loomingulise kujunemise lähtepunktiks. Kuigi saame ee Vaata lähemalt ›
29
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% 100 |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.05.2026 17:31
Viimane uuendus: 17:28.
Uudiste reiting uuendatud: 17:22.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)