Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium võtab 12. jaanuarini vastu ettepanekuid Eesti Vabariigi kultuuri- ja spordipreemiate määramiseks. Laureaadid tehakse teatavaks veebruaris. Välja antakse kolm elutöö kultuuripreemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis aastapreemiat 2025. aastal avalikkuseni jõudnud silmapaistvate tööde eest. Ettepanekuid kultuuripreemiate määramiseks võivad esitada loomeliidud, varasemad laureaadid, omavalitsused ning teised juriidilised isikud, kes põhikirja järgi tegelevad k Vaata lähemalt ›
0
Alates neljapäevast, 4. detsembrist, näeb Kumu kunstimuuseumi projektiruumis näitust „Carl Sigismund Walther. Kunstniku elutoas“, mis kaasneb kunstniku esimese mahuka monograafia avaldamisega. Walther oli 19. sajandil Eestimaal kunstniku rolli ja staatuse üks uuendajaid ning Tallinna kunstielu edendaja. Raamatu autorid ja näituse kuraatorid on Triin Kröönström ja Kadi Polli. Dresdenist pärit Carl Sigismund Walther (1783–1866) saabus Eestimaale aastal 1809. Temast kujunes balti biidermeieri ajastu tähtsaim m Vaata lähemalt ›
0
„Alge” Liisi Örd ja Martin Urb 05. 12. 2025 – 10. 01. 2026 Neljapäeval, 4. detsembril kell 17 avatakse Rüki galeriis Liisi Ördi ja Martin Urbi näitus „Alge”. Ühisnäitus on kunstnike dialoog, kus valgus ei ole pelgalt kujutatav nähtus, vaid ruumi ja tajumise alge. Mõlema kunstniku looming lähtub vaikusest, vaatlusest ning ruumi kogemisest, milles põimuvad sisemine ja väline maastik, ruumiline ja emotsionaalne tajukogemus. Liisi Ördi teostes avaneb loodus kui sisemine... Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 5.12 kell 18 avatakse A-Galeriis ehtekunsti aastanäitus pealkirjaga „Üks ta kõik“, kus osaleb 64 kunstnikku. Avamisel töötab näitusega suhestuv performatiivne baar, kus jooke pakub ehtekunstnik Liisbeth Kirss beibebaarist Krõhva. Eesti ehtekunsti suurim iga-aastane ühisnäitus keskendub seekord väärtustele. Praegusel ajal, mil väärtust nähakse sageli numbrite kaudu, juhivad kunstnikud tähelepanu väärtuse teistsugustele vormidele, mis sünnivad koostööst, kogukonnast ja ühises ruumis kujunevatest suhet Vaata lähemalt ›
0
Anna Mari Liivrand võitis Eesti suurima kunstistipendiumi, mille asutasid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Kaamos Group. Kaamose stipendiumi väärtus on 25 000 eurot ja see on mõeldud tunnustama ja toetama naiskunstnikke. Žürii liige Peeter Talvistu kommenteeris valikut: “Anna Mari Liivrand on näidanud, et tal on väljakujunenud ja selgesti artikuleeritud kunstnikukäekiri, mis areneb omaenese sisemist loogikat järgides üha suurema detailsuse ja mitmekesisuse suunas. Terve komisjon tajus, et karjääri mõttes o Vaata lähemalt ›
0
Meelemürke võib olla looduslikke ja sünteetilisi, neid levitatakse pulbri, vedeliku, kommi, taimeosade, tableti, e-sigareti, margi, kristalse ja vaigutaolise aine kujul.1 Nendest narkootikumidest ei tea ma küll midagi, kuid tean üht-teist ühest lubatud mõnuainest, mille auks on isegi festivalid, raadio- ja telesaated, spetsiaalsed poed, nende tootmisega on seotud väga palju inimesi, kes kõik töötavad kartmatult päevavalgel, mitte põranda all. Loomulikult pole see alati nii olnud, sest mõnele võimule ei meel Vaata lähemalt ›
24
Meie hulgast on lahkunud disainer ja kujunduskunstnik Mart Peri. Peri sündis 8. jaanuaril 1947 Tallinnas. 1965. aastal lõpetas ta Tallinna 46. keskkooli ning aastatel 1971–1976 õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudi arhitektuuriteaduskonnas tööstuskunsti erialal. Aastatel 1965–1966 töötas ta Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee teadusliku restaureerimise töökojas tehnikuna, täiendades end samal ajal kunstiinstituudi ettevalmistuskursustel ja kultuuriülikooli kirjakunstikoolis. Pärast instituudi lõpetamist tööt Vaata lähemalt ›
0
Briti arhitekt ja kriitik Sam Jacob oli minu professor Viini rakenduskunsti ülikoolis, kui olin seal vahetusaasta üliõpilane. Kuulnud, et ta tuleb arhitektide liidu aastapreemia väljaandmiseks eesti arhitektuuri kaema ja hindama, avanes mul võimalus temaga ringkäik kaasa teha. Keset septembrit sombusel päeval viis tee meid kolme maja juurde: veel n-ö kilest lahti pakkimata Salto Arhitektide kavandatud Tallinna Linnateatri juurdeehitis ja Saku riigigümnaasium ning HG Arhitektuuri kortermaja kunstiakadeemia k Vaata lähemalt ›
0
2014. aasta kevadel oli ema haiglas voolikute all. Läksin teda vaatama ja et millestki rääkida, rääkisin oma lähema tuleviku plaanidest. Emal endal ei olnud enam ei lähema ega kaugema tuleviku plaane. Ütlesin: „Ma lähen reisile, ema. Jeruusalemma ja Petlemma.“ Ma ei olnud kindel, kas emale selles „seisundis“, kus ta minu arvates oli, need sõnad midagi ütlevad. Aga tema vastas kohe, natuke pahaselt, nagu ma oleksin teda oma jutuga hirmutada tahtnud:... Vaata lähemalt ›
0
Järgnevat ajendas kirja panema Sirbis 10. X 2025 ilmunud intervjuu Andrei Hvostoviga.1 Hvostov selgitab selles oma mõtteid Iisraeli-Palestiina olukorrast ja avalikkuse reaktsioonidest sellele. Natuke aega tagasi vaieldi veel faktide üle: kultuuritegelased, kes oktoobris 2023 seisid vastu relvarahule Gazas, ütlesid oma avalikus pöördumises muu hulgas, et „Iisraeli armee eesmärk ei ole kunagi rünnata rahulikke tsiviilelanikke“.2 Vaadates Gaza „sõjategevuse“ edenemist ei julge praegu vist paljud enam niimoodi Vaata lähemalt ›
0
Sõitsin hiljuti rongiga, akna taga oli teab mitmendat tundi juba pime olnud, mõtlesin, mida pikal rongisõidul teha. Kui enamasti on rongis raamatut lugeda paras katsumus, sest rong on kitsas ja ülerahvastatud, teine eestlane on puusaga küljes kinni nagu kilu, siis seekordne uus teos Andrus Kivirähalt läks rongis lugedes nagu niuhti, tekst voolas, ilma et oleks pannud tähele umbset Elroni rongi … teate küll neid ronge … Kui midagi on kehvasti,... Vaata lähemalt ›
0
Tehnoloogia areng on kujundanud meie maailma viisil, mis on ühtaegu imetlusväärne ja teeb muret. Kuigi kõrgtehnoloogilised lahendused lubavad mugavust ja efektiivsust, kaasneb nendega sageli suur keskkonnajalajälg, sõltuvus taastumatutest ressurssidest ning haavatavus globaalse ebastabiilsuse korral. Keskkonnakriisi tuumpõhjuse, see on taastumatute loodusvarade üha suureneva kasutamise ja ületarbimise taustal kerkib esile vajadus alternatiivsete tehnoloogiliste lähenemiste järele – selliste, mis lähtuvad pa Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum avab oma XX hooaja 2026. aastal Köler Prize’i auhinnanäitusega. Viis kunstnikku (Anna Mari Liivrand, Darja Popolitova, Hanna Samoson, Keiu Maasik ja Taavi Suisalu) loovad igaüks näituse tarvis ühe teose ning rahvusvaheline žürii valib välja preemia laureaadi. On tähelepanuväärne, et seekord on peapreemia (15 000 eurot) sponsoriks vastuoluline videomängude stuudio ZA/UM, mille koosseis on aja jooksul vahetunud nagu Theseuse laeva lauad. EKKMi juhi Kadi Kesküla sõnul on... Vaata lähemalt ›
0
Estonia kontserdisaali lavale astus 22. novembril tänavu oma 65. tegutsemisaastat tähistanud Württembergi Kammerorkester (WKO) Saksamaalt. Orkestri on 1960. aastal asutanud dirigent Jörg Färber, kelle elutööks kujunes orkestri ülesehitamine ja rahvusvahelistele lavadele viimine. Meil ehk tänu Paavo Järvile rohkem tuntud Deutsche Kammerphilharmonie Bremeni ning Stuttgarti ja Müncheni kammerorkestri kõrval kuulub WKO Saksamaa kammerorkestrite paremikku: koosseis teeb koostööd rahvusvaheliselt nimekate solist Vaata lähemalt ›
0
Õhtute ahvatlus, ühes rütmis tuksuvad südamed, meelikõditavalt pulbitsev kabareemiljöö, Viini balli piiritu glamuur, sügav-siira armastuse taltsutamatu jõud ja sekka kergemeelse flirdi kaalutus, siidi sillerdus, suurtsugu samet, lademes sinendavat värvigammat ning tundetoone süütust sinisilmsusest arrogantse siniverelisuseni, elegants, sära ja arutus ülekülluses ilu – kõik see annab vihjamisi aimu vastsest, Vanemuise ajaloo viiendast „Silvast“, mis on otsast otsani kui muinasjutt, helguse oaas. Ei mäletagi. Vaata lähemalt ›
0
Tööstusmaastik. Enamasti ollakse EKA suvepraktikal kas kadakasel Muhumaal või Narvas, Kreenholmis. Esimesel puhul on koolil seal kinnisvara, kus saab tudengeid praktika ajal majutada, teisel aga toimib edukas koostöö kunstiresidentuuriga Nart. Sel aastal tegi põlevkivitootja Viru Keemia Grupp aga kunstiakadeemiale pakkumise: VKG saab sada aastat vanaks ja kutsub selle tähistamiseks tudengid suvepraktikale, valminud teostest tehakse näitus ning ostetakse ettevõtte (üpriski väärikasse) kunstikogusse sada teo Vaata lähemalt ›
29
Eile, 27. novembri õhtul kuulutati Soomes välja tänavused Finlandia auhinna võitjad. Ilukirjanduse Finlandia auhinna võitis Monika Fagerholm romaaniga „Döda trakten / Kvinnor i revolt“ ehk „Eristystila / Kapinoivia naisia“ (Förlaget, Teos). Romaani on rootsi keelest soome keelde tõlkinud Hannimari Heino. Eesti keeles kõlab teose pealkiri „Isolaator / Mässulised naised“. Kuuest ilukirjanduse kategoorias nomineeritud teosest kolm on välja andnud kirjastus Teos: peale võiduromaani on seal kirjastatud ka laste- Vaata lähemalt ›
0
Ameerika näitleja Stephen Lang tundub olevat üks nendest, kellele vanus hästi sobib. Langi biograafiast ei taha kuidagi ununeda fakt, et ta filantroobist rikas isa annetas 150 miljonit heategevuseks, et ta kolm last õpiksid ise siin elus toime tulema. Vähemalt Stepheni puhul on see ka nii läinud, sest 1980. aastate keskpaigast alanud filmikarjäär on nüüdseks välja viinud hetkega äratuntavate osatäitmisteni nii „Avatari“ sarjas kolonel Quaritchina kui ka karmi vanana nii mõneski... Vaata lähemalt ›
0
Olen tõdenud, et mu põlvkonnakaaslastele — milleniaalidele ja Z-generatsioonile – tuleb ikka üllatusena, et Kaljo Kiisk režissöör on olnud. Tuleb tõdeda, et ühelt poolt mängis ta iseennast Liblena võib-olla tõesti üle ja säritas end vaataja mällu meeletult šarmantse ekraaninäona. Kiisk oli režissööriameti ajaks, mil 1990ndatel sündinud põlvkond teadlikult filme vaatama hakkas, juba ammu maha pannud ja kinnistas end „Õnne 13“1 näol vaataja võrkkestale taas näitlejana. Eesti filmiajaloo pärandit ja selle... Vaata lähemalt ›
62
Viimastel aastakümnetel on paljud kunstimuuseumid teinud ümber oma püsiekspositsioone, et kaasata neisse rohkem naiskunstnikke. See on enamasti mitmel tasandil keeruline protsess, sest esiteks ei pruugi muuseumide kogudes olla – eriti vanema kunsti puhul – piisavalt laia valikut naiskunstnike teoseid ja teiseks ei paigutu need teosed alati sujuvalt juba kinnistunud kunstiajaloo narratiividesse. Muidugi tehakse ekspositsioone erinevalt ja pole uudis, et kunstiajaloost ei pea mõtlema voolulooliselt või perioo Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 20:16
Viimane uuendus: 20:10.
Uudiste reiting uuendatud: 20:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)