Rootsi autor Elin Cullhed on kirjutanud raamatu Sylvia Plathist, tema enesetunde, -taju ja maailmakogemuse tõlgenduse. Päriselt elanud ja enesetapu sooritanud kirjaniku kujuteldavas tagasivaates tema viimasele eluaastale on keskendutud eeskätt perele ja loomingule. Autor on läinud Plathi pähe, tema ellu, ja selle detailselt üles märkinud. Mis tunne on kaotada iseend? „Eufooria“ väärtus ei peitu siiski pelgalt […] Vaata lähemalt ›
16
Urmas Lüüsi ja Hans-Otto Ojaste (tootmiskoondis Urmas-Ott) näitus „Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu“ Hopi galeriis kuni 30. V. Mulle on alati tundunud, et installatsioonikunstil on palju vähem pistmist traditsioonilise skulptuuriga, kui arvatakse. Ikka mõeldakse, et üks on teisest välja kasvanud. Installatsiooni võiks seostada ka klassikalise vaikeluga, asjade paigutamise ja korrastamise kunstiga pildipinnal. Tavaliselt eelneb […] Vaata lähemalt ›
171
Rakvere teatri „Metamorfoos“, autor Franz Kafka, tõlkija August Sang, lavastaja Taavi Tõnisson, dramaturg Mihkel Seeder, kunstnik Kristjan Suits, liikumisjuht Olga Privis, videokunstnik Taavi Varm, valguskujundaja Märt Sell, helilooja ja muusikaline kujundaja Vootele Ruusmaa. Mängivad Märten Matsu, Madis Mäeorg, Silja Miks, Jaune Kimmel, Peeter Rästas, Rainer Elhi, Elar Vahter ja Hugo Liima. Esietendus 15. IV Rakvere teatri […] Vaata lähemalt ›
0
Oled kuulnud, et vähemalt üks heategu päevas toob rõõmu nii Sulle endale kui heateo saajale?! Meie teame, kuidas tänane rõõmudoos kätte saada – osale Sõnaveebi kasutajauuringus ja aita muuta meie keeleportaal kasutajasõbralikumaks! Oled Sõnaveebi igapäevane kasutaja või satud sinna aeg-ajalt? Pole veel sõnade kirjapilti, tähendusi, tõlkeid või muud otsinud, aga lähed proovid kohe järele? Uuringust […] Vaata lähemalt ›
0
„Igavikku vaakuv vene hing“, Andrei Liimets Marianna Kaadi dokist „Viimane reliikvia“ Saale Fischer, „Quo vadis, vabakutselise muusiku honorar? Kaia Kadai, „Mis maksab sitika tere?“ „Kultuurkapitali roll õiglase tasustamise debatis“, Airi Triisberg vestleb Margus Allikmaaga Merle Karro-Kalberg, „Eestlus kui kultuurtaim rahvamajade peenral“ Karin Paulus, „Alavääristavad avalikud käimlad“ Intervjuu režissöör Lola Quivoroniga Art Leete, „Neenetsite mured ja mineviku kaja“ Kristel Vilbaste, „Laulul Vaata lähemalt ›
0
Alates 23. maist on Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud kahe kunstniku isikunäitused, milledel saab näha ukraina illustraatori Oksana Drachkovska ja hispaania koomiksikunstniku Paco Roca töid. Festivali Head Read raames esineb Oksana Drachkovska lastekirjanduse keskuses reedel, 26. mail koos Indrek Koffiga, kellega ta avaldas kakskeelse raamatu „Kes võidab?” (kirjastus Härra Tee ja Proua Kohvi, 2023). Tema isikunäitust saab vaadata […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti teaduste akadeemia kuulutab koostöös välisministeeriumiga välja konkursid kahe Arktika ja kahe Venemaa uuringutele keskenduva uurija-professuuri toetamiseks. Kandideerimine on avatud 12. juunini 2023. Sihttoetuste eesmärk on toetada Eesti teadlaste osalemist Arktika uuringutes, kasvatada Eesti teadlaste Arktika ning Venemaa tundmist, võimekust osaleda olulistes kõrgetasemelistes rahvusvahelistes teadusuuringutes ning selgitada Arktika ja Venemaaga seonduvate probleemide olemust ja võimalikke […] Vaata lähemalt ›
0
19. mail Haapsalu Kultuurikeskuses Eesti Kultuuri Koja aastakonverentsil “Muutunud kogukondlikud kultuurimaastikud” kuulutati välja Kultuuri Tegu 2022 auhinnad.” Kultuuri Teo auhinda antakse välja aastast 2014 koostöös Kultuuriministeeriumiga. Eesmärgiks on märgata ja tunnustada Eesti ühiskonnas tegutsevaid inimesi, kelle ettevõtmised on inspireerivad ja avalikku tähelepanu väärivad. Kultuuriministeerium toetab auhinnafondi 5000 euroga. 2022 aasta Kultuuri Tegu peaauhinna pälvisid Alo […] Vaata lähemalt ›
0
Maikuu kolmas kolmapäev on ülemaailmne ligipääsetavuse teadlikkuse päev. Eesti Rahva Muuseum tähistab seda kahe näituse tutvustamisega nägemispuudega ja liikumispuudega inimestele. Kolmapäeval, 24. mail tutvustab Eesti Rahva Muuseum näituseid „Õige keha, vale keha?“ ja „Sõnumid kolmnurgas. Näitus Eesti XX sajandi suveniirrätikutest“. Mõlema näituse jaoks on olemas kirjeldustõlked. Suveniirrätikute näituse tarbeks on valminud mahupaberist temaatiliste rätikute mustrid […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus (ESTDEV), Eesti Arhitektide Liit (EAL) ja Kultuuriministeerium kuulutavad välja arhitektuurikonkursi Ukrainasse ehitatavate kaasaegsete peremajade tüüpprojekti leidmiseks. „Venemaa verise sõja tõttu kasvab Ukrainas orbude hulk, aga võimalused lastele kasuperede leidmiseks kahanevad. Peame Ukraina ülesehitamisel looma kaasava keskkonna, mis on jätkusuutlik ning lähtub Euroopa Liidus tunnustatud põhimõtetest. Kutsun kõiki Eesti arhitekte konkurssi panustama, et […] Vaata lähemalt ›
0
Unenäod, mida öine teater meile saadab, on isikupärasemad kui kõik muu. Seejuures võib unenägija olla oma unenäos korraga nii peategelane, autor kui ka vaataja. Teadlased teavad magamise ja unenägude kohta juba palju, siiski on unenägude juures rohkesti sellist, mida seletada ei suudeta. Kas loovad inimesed näevad erilisemaid unenägusid või toidavad unenäod ise inspiratsiooni? Unede tornis […] Vaata lähemalt ›
0
20. mail kuulutatakse ametlikult avatuks XVIII Veneetsia arhitektuuribiennaal, kus Eestit esindab ekspositsioon „Kodupeatus“. Eesti paviljoni väljapanek käsitleb elamispinna kättesaadavuse temaatikat. Projekti „Kodupeatus“ kuraatorid on Aet Ader, Mari Möldre ja Arvi Anderson arhitektuuribüroost b210. Eesti paviljoni avamispidu toimub 18. mail. Eesti paviljon „Kodupeatus” (inglise keeles „Home Stage”) uurib eluruumi ja kasutus- ja vahetusväärtust. Kuraatorite sõnul mõtestab […] Vaata lähemalt ›
0
Muuseumiööl, 20. mail ootab Rahvusarhiiv oma Maneeži 2/4 majja Tallinnas kõiki kriminalistika- ja ajaloohuvilisi. Seekord liikumisaastale pühendatud muuseumiöö teemale „Öös on liikumist“ lisab arhiivi eriprogramm „Liikumisest jäävad jäljed” ootamatu vaatenurga, keskendudes öisele kahtlasele ja kriminaalsele liikumisele ning selle jälgedele arhiivis. Uudistada saab vaid muuseumiööks koostatud näitust “Kuritegude jäljed minevikust” 1920.–1930. aastate kohtulugudest koos asitõenditega. Kriminalistika […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavu möödub 80 aastat maailma esimese elektronarvuti tööle hakkamisest, milleks oli 1943. aastal Suurbritannias valminud Colossus, loodud Teise maailmasõja ajal ülisalajase projektina sakslaste sõnumikoodi lahtimuukimiseks. Inglaste jõupingutused sakslaste šifreeritud koodide murdmiseks tegi tuntuks suurepärane ekraniseering „Imiteerimismäng“,1 kus Benedict Cumberbatch mängib toonast geeniust Alan Turingit. Colossus jäi salastatuks viiekümneks aastaks. Seetõttu teadis avalikkus kuni 1993. aastani, […] Vaata lähemalt ›
23
Ingeborg Bachmanni „Kolmekümnes aasta“ Eesti muusika päevade kontsert „Oja/Krigul/Metsvahi/Sumera“ Pärnu Linnaorkestri hooaja lõppkontsert Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja lõppkontsert Vanemuise „Pisuhänd 2“ Rakvere teatri „Süüta süüdlased“ mängufilm „Rimini“ lühimängufilm „Varblane, mitte kanaarilind“ Esiküljel TTÜ arvutisüsteemide instituudi professor Jaan Raik. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval, 24. mail kell 17 avame Eesti Arhitektuurimuuseumis ruumide, hoonete ja materjalide mõtestamisele ning taaskasutamise võimalustele pühendatud näituse „Linnamaardla“. Ruumiinstallatsioon „Linnamaardla” võtab vaatluse alla ehitusmaterjalide vood läbi maastike ja linnade. Näituse pealkiri tuleneb ingliskeelsest mõistest urban mining, mis viitab kaevandamisele linnaruumist alternatiivina kaevandamisele loodusmaastikust. Energia- ja ressurssihulk, mis kulub tavapraktikas ehitusmaterjalide kaevandamis Vaata lähemalt ›
64
Avalikku arutelu – kui seda viimasel ajal nii üldse saab nimetada – põhiteemasid jälgides on lihtne jõuda järelduseni, et hulk mõistmatust ja tüli tõuseb sellest, et sõnavõtjatele tähendab üks ja sama sõna erinevaid asju. Võib-olla seetõttu, et inimesed on mõistete sisustamiseks lugenud erinevaid raamatuid. Kõik ei saa kunagi olla lugenud kõike, seega rohkem lugemist enne […] Vaata lähemalt ›
146
Oleme teaduseusku, Eesti Teadusbaromeetri uuringu järgi usaldab teadlasi 78 protsenti elanikest. Samuti peab enamik eestlastest teadlasi ekspertideks. (See uuring tehti küll mõne aja eest 2020. aastal.) Oleme uhked, kui „meie teadlased toovad Euroopast suuri grandirahasid“, oleme uhked, kui „meie teadlaste“ asutatud kõrgtehnoloogiliste iduettevõtete innovatsioon lööb laineid üle maailma. Hea, et meil on piisavalt humanitaare, sest […] Vaata lähemalt ›
0
Sel nädalavahetusel toimub Türi lillelaat. Eelmisel peeti Luige kevadlaata ja ülemöödunud nädalal Tagadi vanavaralaata (peenemalt, restauraatorite päev), kus müüdi kõiksugu kraami tuletõrjekiivritest ja piduriklotsidest hitleriaana ning punaordeniteni. Tuhandete kaupa lettideni trügides või šašlõkisabas seistes leiab meie inimene nii omalaadse osaduse. See näib lausa pisut ülev. Johann Wilhelm Goethe kirjutab oma Itaalia märkmetes Verona iidsest amfiteatrist […] Vaata lähemalt ›
75
Euroopas ja üldse läänes käsitleti Venemaad pikka aega kui Pjotr Tšaikovski balleti uinuvat kaunitari, kelle printsi suudlus äratab autokraatia unest ja suunab demokraatlikule arenguteele, millega saab Nõukogude Liidu lagunemise muinaslugu oma õnneliku lõpu. Printsi rolli on selles uinuva kaunitari loos etendanud ridamisi mitmed lääne poliitikud, ennekõike Saksamaa ja Prantsusmaa liidrid, kuni ühel hetkel sai selgeks, […] Vaata lähemalt ›
3
Populaarsemad allikad
Viimsi Uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.03.2026 21:47
Viimane uuendus: 21:42.
Uudiste reiting uuendatud: 21:42.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)