Taimed-muld-betoon-asfalt-liiv-kruus-muld. Nii võib üldistatult kirjeldada linna rohealade pinnase läbilõiget. Asi pole üldsegi mitte selles, et linnas kasvaksid taimed jõudsalt asfaldil, vaid linnahaljastamise võttes, kus maaga ühendatud kasvupinnase asemel on taimed istutatud kastidesse ja kastid paigutatud omakorda asfaldile. See on kiire ja lihtne viis tuua haljastus kohtadesse, mis on juba asfalteeritud. Kastihaljastus ei peaks aga olema […] Vaata lähemalt ›
36
Sissejuhatav kõrvalepõige Viini Kevadel sattusin Viini Euroopa maateaduste ühingu konverentsile. See oli tohutu suur üritus, ligikaudu 15 000 loodusteadlast koos, isegi õhtuti turistidest pungil kesklinnas ringi lonkides hakkasid konveka A5-suurused rinnasildilatakad alailma silma. Oletatavasti sellepärast, et rinnasilt toimis ka tasuta metroopiletina ja kuigi keegi Lääne-Euroopa metroodes ammuilma pileteid enam ei kontrolli, siis teadlased on teadagi seadusekuulekad. Täiesti […] Vaata lähemalt ›
67
Koos esimeste ülikoolide asutamisega rajati ka botaanikaaiad, mis aitasid teadlastel jõuda taimemaailma sügavusteni ja kuhu koondati teadaolevad ja avastatud taimed. Nii oli Tartuski, kus 1802. aastal taasavati ülikool. Taimemaailm oli suurte avastuste ootuses ja botaanikaaedadest oli saanud taimede tutvustamise ja teadusliku säilitamise peamine koht.1 Botaanikaaia organiseerimine sai Tartu ülikooli esimese loodusloo (botaanika) professori Gottfried Albrecht […] Vaata lähemalt ›
0
Eset, mis ühtegi funktsiooni ei kanna, ei ole olemas. Kui objekt – olgu looduslik või tehislik – ei pruugi oma esialgses olekus kanda üheselt määratletavat funktsiooni – olles seejuures määratletud näiteks kui materjal –, siis eseme puhul ei saa funktsioonist mööda vaadata. Ese on objekt, mis on disaineri ja tehniku töö kaudu tõstetud kultuurilisse ja […] Vaata lähemalt ›
15
Kohad avanevad liikumise kaudu. Minu kohad asuvad mägedes. Alpinismis muutub liikumine maastiku kehaliseks ja loominguliseks peegelduseks. Mägedes on aeg tajutav: tuhandete aastate jooksul on vormi võtnud geoloogilised protsessid, samal ajal kui tavapärased laviinid väljendavad kiireid kulminatsioone. Mägedes liikumine aitab dialoogi pidada aja ja ajastute ning valitud marsruut maastiku vormiga. Gruusias asuva Ušba tipp köitis […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on metallikunstnik ja Eesti Kunstnike Liidu auliige Nora Raba. Nora Raba sündis 10. jaanuaril 1938. Aastatel 1957–1963 õppis ta Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis metallikunsti eriala. Tema õpetajad olid Albert Hansen, Ede Kurrel ja Salme Raunam. Aastatel 1963–1992 töötas Raba kunstitoodete kombinaadis Ars metalliosakonna kunstnikuna. Nora Raba oli Eesti Kunstnike Liidu liige 1967. aastast. Näitusetegevusega […] Vaata lähemalt ›
0
Madis Mikkor on omamoodi sarikäivitaja ja -asutaja. Tema algne initsiatiiv ja vabatahtliku nii vaimse kui ka füüsilise töö tulemus olid või on muuhulgas nii Kultuurikatel ja kultuuritehas Polymer Tallinnas kui ka Sänna kultuurimõis Võrumaal, Pärmivabrik, Noor-Eesti loomekeskus ja Aparaaditehas Tartus. Praegu Järvamaal muinsuskaitseametnikuna töötav Madis Mikkor ostis kolm aastat tagasi endale Kesk-Eestis Päinurmes vana internaatkooli […] Vaata lähemalt ›
42
10. augustil kell 17 avatakse Viljandis Kondase keskuses Saksa kunstniku Michael Golzi näitus “Athosland”. Athosland on tõelisuse ja utoopia vahel uitlev fantaasiarikas, valgusküllane ja vaba maa, mis viib vaataja kunstnik Michael Golzi (1957) põnevasse varjatud maailma. Saksamaal Duisburgis elav Michael Golz pole saanud kunstialast koolitust ja tema töid on raske täpselt määratleda. Viimastel aastatel on […] Vaata lähemalt ›
0
„Inimeste inimene masinate maailmas“, Andra Teede vestleb Kaspar Jancisega „Ilu, solkmed ja graafiline disain“, Indrek Sirkel vestleb Norman Orroga Kristjan Mändmaa, „Mis asja me ajasime?“ Gregor Kulla, „Klassikaline muusika on sumbunud“ Hedi-Liis Toome, Signe Opermann, Tiina Braun, „Force majeure Eesti teatrit ei murra“ Egon Holger, Erik Liinar, „Püsivuse ideoloogia ja selle mõju linnadele“ Helmi Langsepp, „Juurdunud asfalt ja ratastel taimed“ Intervjuu USA lavavõitluse koreograafi ja lavastaja Dani Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahva Muuseumis on avatud näitus “Ikooni sünd”, mis tutvustab vanausuliste traditsioonilist käsitööharu, puust reljeefsete ikoonide valmistamist. Näitus jõuab Tartusse Kolkja külast, Peipsimaa Pärimuskeskusest. Peipsimaal on puust ikoonide valmistamise traditsiooni elustanud kohalik vanausulisest kunstnik ja käsitöömeister Pavel Varunin, kelle töödega näitusel just tutvuda saabki. Näitusel tutvustatakse reljeefse ikooni ajalugu ja varasemat traditsiooni koos näidetega Bütsantsi kunstist. […] Vaata lähemalt ›
0
Alates teisipäevast, 8. augustist kuni septembri lõpuni on Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud poola illustraatori ja kunstniku Joanna Concejo isikunäitus. „Joanna Concejo on üks tunnustatuimaid ja hinnatumaid illustraatoreid tänapäeva maailmas. Tema isikupärane ja tundlik käekiri, detailirikkus ja täpsus, oskus läheneda köitvalt ka igapäevastele teemadele, tema ootamatud leiud ja „kastist välja“ mõtlemine võluvad ja äratavad imetlust. Paljud […] Vaata lähemalt ›
0
Igor Kotjuhi „Sireenid ja sähvatused“ XXX Viljandi pärimusmuusika festival XXX Haapsalu vanamuusikafestival festival „Saund“ Hiiumaal Suuresadamas Eduard Rüga näitus „Rõõm ja mure kaksikvennad. Eduard Rüga paguluses“ näitus „Värvide tants. Soome modernistlik kunst“ R.A.A.A.Mi „Karateka ja salasamurai“ Müüdud Naeru „Ääremaal“ mängufilm „Oppenheimer“ Esiküljel Valts Ernštreits. Foto Agnese Zeltiņa R.A.A.A.Mi „Karateka ja salasamurai“ […] Vaata lähemalt ›
0
Läti Ülikooli liivi instituut on koostöös Unesco Läti rahvusliku komisjoni ja Läti rahvusliku kultuurikeskusega kuulutanud selle aasta liivi pärandi aastaks eesmärgiga pöörata tähelepanu liivi juurtele Lätis ja Eestis. Rääkisin sel puhul juuli algupoolel Riias liivi instituudis selle juhataja Valts Ernštreitsiga. Millest liivi pärandi aasta mõte alguse sai ja mida sellega esile tõstetakse? Liivi pärandi aasta […] Vaata lähemalt ›
3
Tuhat ühe hoobiga! Just sellise hulga erakondade liikmeid kokku 51 000-pealisest parteilaste armeest kaotas Eesti hetkega, kui justiitsministeeriumi asekantsler Viljar Peep lülitas nädalavahetusel sisse äriregistris sisalduva erakonnaliikmete nimekirjade automaatkontrolli. Masin võrdles erakondade endi poolt äriregistrile antud andmeid rahvastikuregistri omadega ja selgus, et nimekirjadesse on kantud tervelt kaks protsenti isikuid, kes seaduse järgi erakondadesse kuuluda ei tohiks. […] Vaata lähemalt ›
119
„Barbie“ on kahtlemata feministlik film, aga Oscarit selle eest ennustatakse Barbie küljeluule Kenile, s.t teda kehastanud Ryan Goslingile. Keni loomujoonte tõetruudust – näiteks tema sõltuvust naise pilgust – on esile tõstnud meessoost psühhoterapeudid. Selge on, et Kenita jääks filmi sotsiaalne mõõde kitsamaks ja koomika lahjemaks. Mees on naljakas! Kinost tulles meenutasime kaaslasega, kuidas mehe kui […] Vaata lähemalt ›
0
Puud linnas on saanud kõneaineks. Aina enam loetakse kokku, kui palju rohelust jalgrattatee, mänguväljaku, kultuurikeskuse, uusarenduse jms rajamiseks tuleb maha võtta. Linnu tihendatakse parkide, alleede, tühermaade ja haljasribade arvelt. Kuigi paljudel juhtudel tundub kõik justkui loogiline, jätkusuutlik linn on tihe, mitmekesine, funktsiooniderohke ja tiheda liikumisvõrgustikuga, siis iga puu mahavõtmine tundub kliimamuutuste taustal iseendale jalga tulistamisena. […] Vaata lähemalt ›
0
Komi animismil on kuulsusrikas ajalugu. Komisid kujutatakse paljudes etnograafilistes ülevaadetes metsa mattunute, metsavaimu luuleandeliste sõpradena. Muinasjutud ja muistendid on välja kasvanud ökofilosoofilisteks mõtisklusteks ning paljudes keskkonnakaitse aktsioonides väljendub põlisrahva vaimsus. Komi noored armastavad loodust Selle aasta juulis hakkasid seni vaid ühiskondlike ja poliitiliste teemadega – komi keel, rahvaarv, koloniseerimine, sõjavastaste saatus – tegelenud sõltumatud ajakirjanikud […] Vaata lähemalt ›
120
Keeleteadlane Tõnu Seilenthal on soome-ugri hõimuliikumise üks staažikamaid eestvedajaid. Pea kuus aastakümmet on ta alal hoidnud ja arendanud kultuurisidemeid meie sugulasrahvaste soomlaste, ungarlaste, vadjalaste, hantide ja teistegagi. Kuuekümnendate lõpus tegutses Seilenthal Lennart Mere filmi „Veelinnurahvas“ juures konsultandina. Venemaal elavaid soome-ugri rahvaid on ta külastanud juba 1966. aastast. Nendega koostöö on ta kokku viinud ka Soomes […] Vaata lähemalt ›
0
Leo Luks: Meenutage oma Nietzsche tõlkimise kogemust! Oli see võrreldes teiste tõlketöödega eriline, intensiivsem, rohkem väljakutseid pakkuv? Jaan Undusk: Nietzsche on meie mälus selline autor, kes nõukogude ajal oleks olnud justkui keelatud. See tähendas tõepoolest seda, et tema „Zarathustra“ eesti tõlget aastast 1932 ei saanud antikvariaadist osta. Aga saksa keel ei kuulunud ametlikult nõukogude inimese […] Vaata lähemalt ›
0
Enne jaanipäeva sõitsin rahvast täis rongis, õnnelikuna, sest sain endale istekoha, ning mõtlesin pisut skeptiliselt selle artikli kirjutamise peale. Kes seda ometi keset lahket suveaega loeb? Niimoodi ma tükk aega mõtisklesingi, kuniks märkasin, et kõik mu kaasteelised loevad miskit – kas raamatut või ajalehte, ühe käes oli hiljuti avatud kunstinäituse album. Nad on mul siiamaani meeles, […] Vaata lähemalt ›
117
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Delfi Sport
|
0% |
Veebikiri.ee
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
11.06.2026 19:22
Viimane uuendus: 19:20.
Uudiste reiting uuendatud: 19:13.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)