„See raamat üritas näidata, et kultuuriteoorial on riigikunstile palju pakkuda, andes raamistava käsitluse, milles mõelda loovalt olemasolevate organisatsioonivormide üle ja uurida rohkeid praktilisi ideid, mis jäävad avalikke teenuseid ja valitsemist alati saatma.“ Christopher Hood Sissejuhatuseks pean tunnistama, et Christopher Hoodi raamatut „Riigikunst“ lugedes oli köitvam ja põnevam osa hoopis professor Georg Sootla järelsõna. Põhjuseks on […] Vaata lähemalt ›
9
Võimalik sarnasus reaalsusega on juhuslik. Esimene faas Ah et keegi Roland Lään mäletab, et armastatud kirjanik Smuul olevat osalenud Kõue vallas küüditamisel? Ja üks viieaastane laps mäletas ka? Viieaastane laps ei ole mingi allikas armastatud kirjaniku mälestuse teotamiseks. Laps ei saa millestki aru, isegi kui ta on nüüd juba täiskasvanuks saanud. Jätke lapsed mängust välja! […] Vaata lähemalt ›
249
Alahinnatud kangelased: kas „pehmed“ teadused on tegelikult raskemad? LEHIS MÕISTUS Olen aastakümneid sukeldunud teadmiste universumisse ja selles protsessis märganud ühte huvitavat, kuid tihti tähelepanuta jäänud paradoksi: n-ö „pehmeid“ teadusi võib tegelikult olla raskem mõista ja rakendada kui „kõvasid“ teadusi. Provokatiivne? Võib-olla. Alusetu? Kindlasti mitte. Kõvad teadused, nagu füüsika ja keemia, on sageli nähtavad kui vaieldamatute […] Vaata lähemalt ›
0
Olena Husseinova on ukraina luuletaja, prosaist ja raadioajakirjanik, kes elab ja töötab Kiievis, hariduselt on ta magistrikraadiga filoloog. 2004. aastal ilmusid ajakirjanduses tema esimesed luuletused. 2012. aastal avaldas ta esimese luuleraamatu „Відкритий райдер“ ehk „Avatud raider“, kaks aastat hiljem järgnes „Superheroes“ ehk „Superkangelased“. Samuti on ta avaldanud lühiproosat ajakirjanduses. Tänavu kevadel viibib Husseinova UNESCO kirjanduslinnade residentuuriprogrammi raames […] Vaata lähemalt ›
0
Üle maailma on nii üldhariduses kui ka kõrghariduses hakatud kõnelema lõimitud keele- ja aineõppest. Kui võtta arvesse eestikeelsele õppele üleminek, on see suund Eestiski möödapääsmatu. Siinses artiklis keskendun üldhariduskooli ainealasele kirjaoskusele ehk keeleteadlikule aineõpetusele, kuid teema puudutab teadusvaldkondi ja erialasid üldisemaltki. Ülikoolides on tavaks õpetada akadeemilist kirjutamist, mis tähendab, et üliõpilased koostavad esseid ja teisi […] Vaata lähemalt ›
16
Theatrumi „Vaatamata kõigele“, autor ja lavastaja Hanna Junti, kunstnik Nele Sooväli, lavastusdramaturg Tambet Tuisk, valguskunstnik Léon Allik, helikujundaja Lauri Kaldoja. Mängivad Merlin Kivi, Anna Kristin McCarthy, Sirelyn Rääk, Erik Richard Salumäe ja Mark Erik Savi. Esietendus 27. IV Theatrumi saalis. Theatrumi uuslavastus „Vaatamata kõigele“ on kollaaž puhastest teatrižanritest. Seal on Eesti etenduskunsti „mina, siin ja […] Vaata lähemalt ›
5
Musta Kasti „Lilli“, autorid Kaija M. Külm ja Jaanika Tammaru, lavastaja-dramaturg Kaija M. Külm, värsi- ja viisidramaturg Jaanika Tammaru, muusika ja seadete autor Kaarel Kuusk, kunstnik Inga Vares, valguskujundaja Karolin Tamm. Mängivad Silva Pijon, Mariann Tammaru, Agur Seim ja Kaarel Kuusk. Esietendus 8. III Genialistide klubis. Enne eelmise aasta kevadet ei teadnud ma Lilli Suburgist […] Vaata lähemalt ›
33
Näitus „Välja ahju tagant!“ Vabamus kuni 10. III 2024, kuraator Piret Karro. 1887. aastal ilmuma hakanud ajakirja Linda avanumbris pöördus väljaandja Lilli Suburg eesti naiste poole järgmiste sõnadega: „Edasi suuremale vabadusele, kuhu kõrgema vaimuharidusega rahvaste naisterahvad juba jõudnud on! Jah, armsad suguõed, välja ahju tagant, edasi lahkemasse elu õhku!“ Sellest tekstist, mida võib tinglikult pidada […] Vaata lähemalt ›
0
Kadri Toomi näitus „Õhulaev ja kasvuhooned“ Vaala galeriis kuni 27. V. Kadri Toomi (1984) huvitab eksperimentaalne nüüdisgraafika. Oma kunstis on ta ühendanud graafika, maali ja fotograafia, tööde eksponeerimisel kasutab kunstnik insallatiivseid võtteid. Kadri Toom on lõpetanud Tartu kõrgema kunstikooli Pallas maalingute osakonna ja kaitsnud magistrikraadi Eesti kunstiakadeemia graafika osakonnas. Ta on pälvinud vabagraafikute ühenduse aasta […] Vaata lähemalt ›
169
XV sajandil kasutusele võetud kuivnõela on XX sajandil huvitavalt viljelenud paljud eesti kunstnikud, nimetagem siinkohal Eduard Wiiraltit, Salome Treid, Agate Veeberit, Aino Bachi, Richard Kaljot, Ott Kangilaskit, Renaldo Veeberit, Marje Üksist, Urmas Viiki, Anu Kalmu ja Ülle Marksi. Ofordilt on kuivnõelale üle läinud Vello Vinn ja Silvi Liiva. Selles seltskonnas kuulub Virge Jõekaldale üks kesksemaid […] Vaata lähemalt ›
57
Eesti muusika päevad 26. IV – 7. V Tallinnas ja Tartus. Kunstilised juhid Helena Tulve ja Timo Steiner, Tartu programmi kunstiline juht Märt-Matis Lill. Tänavuste Eesti muusika päevade Tallinna osa oli pühendatud hingele (Tartu osas keskenduti vaimule). Olen festivalide teema suhtes alati olnud skeptiline: mind huvitab palju rohkem, mida tahab mulle öelda helilooja, mitte festivali […] Vaata lähemalt ›
0
„Ehitised ei ole niivõrd objektid kui sõlmed, mis on kokku põimitud materjalide voost,“ kirjutab Uus-Meremaa arhitekt Mark Wigley raamatus „Maavaradest sõltumatu arhitektuur: ehitusviis, mis ei kurna“*. Ta viitab arhitekti ameti kultuurilisele kuvandile ja toob välja, et üldiselt peetakse arhitektuuri andmise kunstiks. Arhitektuur lisab väärtust: liidab eraldi väheväärtuslikud osad ja põimib neist hästi toimiva terviku, kuid […] Vaata lähemalt ›
0
4. mail esines Eesti kunstiakadeemia avatud loengute sarjas pealkirjaga „Arhitektuuri päästikud“ Hollandis resideeriv kirjanik ja arhitekt Klaske Havik (snd 1975). Havik on Delfti tehnikaülikooli arhitektuuriprofessor, analüüsi- ja kujutlusmeetodite õppetooli juhataja. Tema kirjanduslikku loomingut on avaldatud Hollandi luulekogumikes ja kirjandusajakirjades. 2021. aastal ilmus tal ingliskeelne luulekogu „Way and Further“. Vestlesime Havikuga kirjanduse ja arhitektuuri seostest ning […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm „Kaks südant“ (Eesti Ratsaspordi Liit, Alexela, Eesti 2023, 103 min), režissöör-stsenarist Steiv Silm, operaator Taavi Arus, produtsendid Riina Pill ja Steiv Silm. Eesti Ratsaspordi Liidu 100. sünnipäeva film. Jupiter. Dokumentaalfilm „Kurvilise tee legendid“ (Sterotek, Eesti 2023, 135 min), režissöör Tarvo Mölder, stsenarist Kaidi Klein, produtsent Eero Nõgene. 2023. aasta kevad on toonud ekraanidele kaks […] Vaata lähemalt ›
408
Alles see oli, kui keeleline korrektsus lõi eestlaste südames lõkendama ning igaüks vandus, käsi ÕSi kaanel, truudust sõnade „liiderlik“ ja „osavõtlik“ algupärastele tähendustele. Et päästa rahvas terminoloogilisest pimedusest, otsustasin avada veel mõne disainis ja rakenduskunstis olulise sõna tähenduse. Ekspiratsioon Valdavalt ollakse kursis „inspiratsiooni“ tähendusküllusega, kuid „ekspiratsioonile“ pakuvad peavoolusõnastikud vasteks ainult füsioloogilist väljahingamise akti. Inspiratsioon tuleb […] Vaata lähemalt ›
3
Kui mul tütar sündis, lugesin meie mõlema horoskoobid läbi. Sain teada, et nüüd tuleb ehitada võrevoodiäärtest aedik ja ise sinna sisse pugeda. Öeldi, et see on ainus paik, kus vähist emme oma skorpionist tütrest pääseb, ainuke koht, kus omaette olla ja veidigi rahu saada. Ma ei olnud nõus, nii need asjad ei käi – minu […] Vaata lähemalt ›
31
Mängufilm „Rimini“ (Austria 2022, 114 min), ALEKSANDER METSAMÄRT Mängufilm „Rimini“ (Austria 2022, 114 min), režissöör Ulrich Seidl, stsenaristid Ulrich Seidl ja Veronika Franz, operaator Wolfgang Thaler, muusika Fritz Ostermayer ja Herwig Zamernik. Osades Michael Thomas, Tessa Göttlicher, Hans-Michael Rehberg, Inge Maux, Claudia Martini, Georg Friedrich. Ütlemata keeruline on juhatada sisse arvustust filmist, mis sõtkub paksude […] Vaata lähemalt ›
0
Rakvere teatri „Süüta süüdlased“, autor Aleksandr Ostrovski, tõlkija Peeter Volkonski, lavastaja Eili Neuhaus, kunstnik Reili Evart, valguskujundaja Märt Sell, video teostajad Margareth Villers, Markus Muide ja Elina Kengsepp. Mängivad Ülle Lichtfeldt, Margus Grosnõi, Liisa Aibel, Eduard Salmistu, Anneli Rahkema, Jaan Tristan Kolberg, Imre Õunapuu, Tarvo Sõmer, Silja Miks ja Siim-Sander Saarela. Esietendus 4. III Rakvere teatri […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti muusika päevade kontsert „Oja/Krigul/Metsvahi/Sumera“ 30. IV Arvo Pärdi keskuses ja 5. V Heino Elleri muusikakooli Tubina saalis. Iris Oja (hääl), Vambola Krigul ja Lauri Metsvahi (löökpillid) ning Tammo Sumera (elektroonika). Kavas Tatjana Kozlova-Johannese „Purskkaev 2“ (2011), Liina Sumera „La fontana malata“ ehk „Haige purskkaev“ (2023, esiettekanne), Helena Tulve „Sool“ (2011) ja Ülo Kriguli „House […] Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise sümfooniaorkestri ja Vanemuise kontserdimaja hooaja lõppkontsert 12. V Vanemuise kontserdimajas. Solist Martin Kuuskmann (fagott), Vanemuise sümfooniaorkester, muusikajuht ja dirigent Risto Joost. Kavas Rasmus Puuri „Trikster“ (2023, esiettekanne) ning Tõnu Kõrvitsa ja Sergei Rahmaninovi muusika. Tänavuse hooaja lõpetanud kontsert tõmbas suveks kinni küll Vanemuise uksed, ent avas akna, millest tulvas sisse värskeid ja kargeid hoovusi, […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Viimsi Uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.03.2026 22:56
Viimane uuendus: 22:54.
Uudiste reiting uuendatud: 22:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)