Austria kirjanik Ingeborg Bachmann käsitleb proosakogus „Kolmekümnes aasta“ teravaid teemasid, nagu sõda, reetmine, kannatus. Ometigi mõjub kogumik rahustavalt otsekui tempel, mida täidavad ümarplastikas marmorskulptuurid. Antiik-Kreeka jumalannad – Venus, Athena, Artemis jt – on üksikasjalikult viimistletud: vibukott seljal ja rihmikus kand on sama detailsed kui lainetavasse kitooni mähitud büst. Nende pilk on nukker, tühi ja otsiv. Bachmanni 360kraadise […] Vaata lähemalt ›
62
Vanemuise „Pisuhänd 2“, autorid Eduard Vilde ja Tiit Palu, lavastaja ja muusikaline kujundaja Tiit Palu, kunstnik Maarja Meeru ja valguskunstnik Andres Sarv. Mängivad Hannes Kaljujärv, Kärt Tammjärv, Karol Kuntsel, Maarja Johanna Mägi, Ken Rüütel ja Külliki Saldre. Esietendus 1. IV Vanemuise suures majas. Igaüks, kes võtab ette Eduard Vilde „Pisuhänna“ lavastuse arvustamise, ei saa üle […] Vaata lähemalt ›
0
Pärnu Linnaorkestri XXIX hooaja lõppkontsert 11. V Pärnu kontserdimajas. Kalev Kuljus (oboe), Pärnu Linnaorkester, dirigent Mihhail Gerts. Kavas Rasmus Puuri oboekontsert (2023, esiettekanne) ning Rudolf Tobiase ja Robert Schumanni muusika. 11. V 2023 lõpetati Pärnu kontserdimajas Pärnu Linnaorkestri (PLO) väga edukas ja tähelepanu pälvinud XXIX hooaeg. Seda vaatamata asjaolule, et keerulistel põhjustel on lõppenud orkestri koostöö […] Vaata lähemalt ›
0
Eksperimentaalne lühimängufilm „Varblane, mitte kanaarilind“ (Tandem Film, Eesti 2023, 22 min), režissöörid-stsenaristid Johannes Lõhmus ja Sten Haljak, helilooja Jakob Juhkam, monteerijad Sten Haljak ja Jette Keedus, produtsendid Maie Rosmann ja Johannes Lõhmus. Arkaader. Mina tervitan iga meie filmikunstiteost, kui see hakkab pisutki vastu kinnistunud kaanonitele ja otserealismile – elagu eksperimendid! Need on värske veri, ilma milleta […] Vaata lähemalt ›
3
20. mail avatakse Mikkeli muuseumis näitus „Purjed heisata! Tiit Pruuli kunstikogu“, mis annab läbilõike meremaali arenguloost Eestis alates 19. sajandi lõpust kuni tänapäevani. Eksponeeritud on Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi, Kaljo Põllu, Evi Tihemetsa, Peeter Ulase, Olev Subbi, Tiit Pääsukese, Aili Vindi, Mall Nukke, Kristi Kongi ja paljude teiste hinnatud kunstnike looming. Väljapanekul esitatud valik tutvustab meremaali […] Vaata lähemalt ›
0
„Nähtamatud hiiglased“, Margus Maidla vestleb arvutiteadlase Jaan Raikiga Ülo Mattheus, „Ukraina sõja deep state“ Andres Aule, „Eitus“ Lehis Mõistus, Mehis Aru, „Kaks kultuuri“ Merilin Aruvee, „Keeleteadlikust aineõpetusest koolis mööda ei pääse“ Olena Husseinova luulesalv Roland Reemaa, Laura Linsi, „Linnamaardla“ Urmas Lüüs. Disainistik. Varisõnastik I Intervjuu kunstnik Kadri Toomiga kunstnik Virge Jõekaldaga kirjanikust arhitekti Klaske Havikuga Esiküljel Tallinna Tehnikaülikooli arvut Vaata lähemalt ›
0
A-Galerii SEIFIS saab näha tunnustatud ehtekunstniku Maria Valdma Härmi isikunäitust SÕNADE SURNUAED. Näitus on üleval 10. juunini. Näituse raames toimub A-Galeriis reedel, 2. juunil, kell 17 Maria Valdma Härmiga ka avalik kunstnikuvestlus ning näitusetuur. Näituse külastus ja vestlusel osalemine on kõigile huvilistele tasuta. SÕNADE SURNUAED on performatiivne raamatukogu, kus tegevus talletub mateerias ehte ja installatsioonina. […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 19. mail kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Sarah Michelle Eppingu isikunäitus „Narcosis“. Näitus koosneb kolme aasta jooksul loodud kuuest kollaažist, mis omakorda kasutavad veerandsada söövitusplaati, vetikapuhangutest käsitsi tehtud pabereid ja sadu erinevaid tõmmiseid. Läänemeres on tööstuslikus põllumajanduses kasutatavate nitraatide vette lekkimise tulemusena tekkinud maailma suurim surnud tsoon. Mürgised veeõitsengud on nähtavad ka […] Vaata lähemalt ›
0
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu kuulutab välja konkursi presidendi noore kultuuritegelase preemiale ja sotsiaaltöö preemiale. Taotlusi oodatakse kuni 31. maini aadressile vpinfo@vpk.ee. Noore kultuuritegelase preemia on mõeldud kuni 35-aastasele Eesti kultuuritegelasele või grupile, kelle loomingulised saavutused on leidnud laialdast tunnustust või aidanud oluliselt kaasa Eesti ja eesti kultuuri tutvustamisele maailmas. Kandidaate saavad preemiale esitada nii tingimustele vastavad […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 19. mail kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Evelin Zolotko isikunäitus „Armastus kolmnurga vastu“. Külastaja saab näha dünaamilist lugu, mis muutub vastavalt vaatenurgale ja vaatajale ning omakorda vaataja kogemusele. Näitusel „Armastus kolmnurga vastu“ on kolm tegelast: jänes nimega Bunny, kukk nimega Le Coq ja rebane nimega Foxy. Milline on nende omavaheline suhe, kus asuvad […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 19. mail kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Angela Maasalu isikunäitus „Klaasist südamega narr“. Näituse kuraator on Maria Arusoo. „Klaasist südamega narri” keskseks motiiviks on maskide taha peitunud tegelane, kes on ümbritseva maailma suhtes teatavas hämmingus, pilk kuhugi ebamäärasesse kaugusesse suunatud, mõtisklemas inimeste individualistliku käitumise ja lõksusoleku üle selle kiirtempos allakäigu taustal. Näituse […] Vaata lähemalt ›
0
Tommi Kinnuneni „Ei öelnud, et kahetseb“ ja Rosa Liksomi „Koloneliproua“ ning „Väil“ Stephen B. Heardi „Charles Darwini nuivähk ja David Bowie ämblik“ Tallinna Linnateatri „Tõhususe sümfoonia“ Teatri Ilieh „Siis-siin-seal“ HBO sari „Viimased meie hulgast“ Esiküljel kunstiteadlane Tamara Luuk. Foto Piia Ruber Vaata lähemalt ›
0
2022. aastal Eesti Kultuurkapitali elutööpreemia pälvinud kunstiteadlane Tamara Luuk (sünd 1952) kehtestas end 1970ndate ja 1980ndate kunstipildis isikupärase käekirjaga kriitikuna. Pärast kolimist Belgiasse 1990. aastal sai temast 1996. aastal Eesti Vabariigi esimene kultuuriatašee. Tema roll Eesti kultuuri esindajana Euroopa Liidu juures ning kunstist kirjutaja ja selle mõtestajana on pärast Eestisse naasmist 2009. aastal jätkunud säravalt Tallinna […] Vaata lähemalt ›
0
Poliitilise moesõnavara järgi püüab riigikogus tööle hakata koalitsiooni teerull, mida äärmusliku meeleheiteni viidud vähemus soovib end masina teele takistuseks pikali heites peatada või koguni tagurdama sundida. Metafoor on Eesti võimukeeles kasutusel juba aastast 1995 ning selle on kordamööda huulile võtnud kõik erakonnad, kes on parasjagu mõnest valitsusliidust välja jäänud. Iseenesest on tegu äpardunud võrdluse ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kes ei käiks vahel juuksuris ega sirviks seal värvilisi ajakirju? Paljud sirvivad, nii minagi. Kõige sagedamini on salongi valikus Anne & Stiil ning Eesti Naine, vahel ka Buduaar, aiandusžurnaalid jms. Ehkki leian iga kord mõne huvitava artikli, pean tõdema, et ei kuulu vist naisteajakirjade sihtgruppi. Lehitsen neid rohkem erialase pilguga: kas ja kui hästi on esindatud […] Vaata lähemalt ›
0
Kõik semiootikat õppinud inimesed teavad, et Noam Chomsky kasutas lauset „Värvuseta rohelised ideed magavad raevukalt“ näitamaks, et sõnade kooslus, mis moodustab grammatiliselt korrektse lause, võib olla täiesti tähenduseta. Iga järgmine sõna selles lauses tühistab eelmise: roheline ei saa olla värvuseta, idee ei saa olla roheline ega magada ning magada pole võimalik raevukalt. Üks sõber tegi […] Vaata lähemalt ›
61
Taavi Talve näitused on üldjuhul enigmad. Ma tean, et mu ees on lugu, aga üldjuhul kokku veeritud ma seda ei saa. Skeem, mis komponendid kokku viiks, on, kui kunstnikult küsima minna, enamasti üllatavalt lihtne ajalooline ja üldinimlik narratiiv. Kui 2021. aastal Talve näituse „Ma olin Timbuktus“ brošüürile tekste hakkasin kirjutama, võtsin eesmärgiks teha võimalikult selged […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Madalad allikad“ („Shallow Springs“) Helsingi Kohta galeriis kuni 22. VI. Kuraatorid Anders Kreuger, Jaakko Pallasvuo ja Miša Skalskis, kunstnikud Gabrielė Adomaitytė (Leedu/Holland, 1994), Māris Ārgalis (Läti, 1954–2008) , Milla Aska (Soome, 1993), Marikki Hakola (Soome, 1960), Madlen Hirtentreu (Eesti, 1993), Elvyra Kairiūkštytė (Leedu, 1950–2006); Miska Kukkohovi (Soome, 2001), Daria Melnikova (Läti, 1984), Rait Prääts […] Vaata lähemalt ›
33
Kahekümnenda sajandi lõpp, täpsemalt, vaevalt viie aasta pikkune periood 1986–1991 oli tunnistajaks kahe idealistliku ja teleoloogilise maailmapildi kokkuvarisemisele. Ühe lagunemises arvas teine ära tundvat oma võidu, kuid rõõm oli petlik. Esimeseks oli kommunism või sotsialism. Ebaselgus nimetuses on märk ideoloogia sisukaotusest 70 aasta jooksul – lõpuks taandus see lihtsalt katsele keelduda kapitalismist. Mihhail Gorbatšov arvas, […] Vaata lähemalt ›
0
Veel peaaegu lapseeas, 17aastaselt, astus Günther Grass vahetult enne Teise maailmasõja lõppu Waffen-SSi. 1927. aastal sündinud Nobeli kirjandusauhinna laureaat tunnistas seda siiski alles 2006. aasta augustis. Enne seda teadis avalikkus, et ta oli kutsutud lennuväe abiteenistusse ja teenis seejärel Wehrmachtis. See uudis oli ülemaailmne šokk, nagu kirjutati Frankfurter Allgemeine Zeitungis.1 Oli ju Grass 1950. […] Vaata lähemalt ›
41
Populaarsemad allikad
Viimsi Uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.03.2026 23:16
Viimane uuendus: 23:00.
Uudiste reiting uuendatud: 23:14.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)