Kuidas unistada linna? Kuidas unistada nii, et see innustaks paljusid teisi ja nägemus saaks teoks enne, kui see muutunud vajaduste ja veendumuste tõttu aegunuks ja kohatuks osutub? Ja kes siis on need teised unistajad ja teostajad, on neid juba piisavalt või peaks alustama just nende juurde otsimisest? Kõik see on mind kummitanud Tartule UNESCO kirjanduslinna […] Vaata lähemalt ›
29
Tehisaruga sobitasin tutvust selleks, et aru saada, mis võimalusi see arhitektile üldse annab. Mind huvitavad võimalused, mida tehisintellekt arhitektile pakub ja kuidas arhitekti elukutset mõjutab. Esimene kokkupuude uue visualiseerimistarkvaraga oli hoopis tellija kaudu. Sügisel tuli minu juurde klient kindla ettekujutuse ja visuaaliga, mille oli kokku pannud just seesama tehisaju. Ta oli oma äriideed kirjeldanud Midjourney […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti arhitektuurikeskus on tegutsenud 15 aastat. Organisatsiooni missioon on nende aastate jooksul olnud nüüdisaegse Eesti arhitektuuri ja linnaehituse edendamine ja arendamine, arhitektuurialase teadlikkuse kasvatamine, info kogumine, vahetamine, vahendamine ja levitamine nii kodu- kui ka välismaal. Nüüd on keskuse uus juht Hannes Praks lisanud sellele kestliku ruumi nüansi ja loodab keskusest kujundada kompetentsikeskuse. Kuna ta on harjunud […] Vaata lähemalt ›
0
„A Bestiary of the Anthropocene“ („Antropotseeni bestiaarium“) on kohe kindlasti kaunis, juba selle käes hoidmine ja sirvimine pakub tõelist naudingut. Mustal taustal hõbedased joonised ja tekst köidavad pilku ja tekitavad huvi, paber on mõnusaks lehitsemiseks just paraja paksusega. Kui peaks midagi kriitilist ütlema, siis raamatu lõhn tundus tehislikuvõitu, aga see võib olla ka tingitud sisust, […] Vaata lähemalt ›
45
Justin Gregg on Kanada teaduskirjanik, delfiiniuurija ja St. Francis Xavieri ülikooli abiprofessor. Tema intrigeeriva pealkirjaga raamat ilmus eelmisel aastal ja on saanud meedias ning loomadest huvitatud lugejate hulgas palju tähelepanu. Nietzschest ja narvalitest raamatus küll eriti juttu ei tehta, pigem sellest, et inimesele omane intellekt ei ole loomariigis levinud ja sellel on evolutsiooniline põhjus. Justin […] Vaata lähemalt ›
7
See, et ema on viimased 15 aastat olnud mu muusa ja elu armastus, ei tähenda, et ma poleks esimesed 15 teda vihanud. Olen emast ilukirjanduses (ja arvustustes) kirjutanud nii palju, et keegi vist ei usuks, kui ütlen, et olin väiksena totaalne daddy’s girl! Sain lapsepõlves läbi ainult isaga, sest ta tundus minu lapsepõlveplaneedil enam-vähem ainsa […] Vaata lähemalt ›
211
1 Taeva tulipunasel alasil 2 päike vasardab metsalatvu, 3 valged hanged on verise kumaga 4 ennast üleni kinni katnud. 5 Öösel põhjavalguse põlevat 6 vahin maailmatelki, 7 imen pärani silmisse 8 haiget müstilist helki, 9 kuni tähesütele sadeneb 10 viimaks pilvede koredat tuhka, 11 külmast vabisev maailm ometi 12 vastu hommikut veidigi puhkab. Pole midagi […] Vaata lähemalt ›
0
Theatrumi „Mõõt mõõdu vastu“, autor William Shakespeare, tõlkija Georg Meri, tõlke toimetajad Harald Rajamets ja Jaak Rähesoo, lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Marius Peterson, valguskunstnik Rene Liivamägi, muusikaline kujundaja Eva Eensaar, liikumisjuht Tiina Mölder. Mängivad Ott Aardam, Anneli Tuulik, Andri Luup, Laura Peterson-Aardam, Kristjan Üksküla, Mart Aas, Tarmo Song, Helvin Kaljula, Tiit Alte, Mare Peterson, Erik […] Vaata lähemalt ›
62
„Peamine mõte, mida tahan edasi anda, on see, et masin on inimesest väga erinev,“ ütleb Rain Rannu, kelle mängufilm „Lapsmasin“ jõuab sel nädalal kinno. „Lapsmasinas“ veedab üheksa-aastane tüdruk vanematega puhkust, aga eksib rabas ära ja jääb lõksu maa-alusesse punkrisse, kus salajane idufirma arendab inimesest targemat tehisintellekti. See on Rannu kolmas täispikk mängufilm pärast „Ameerika suve“ […] Vaata lähemalt ›
0
Siinse artikliga püüan anda ülevaate ühe muusika, kunsti, teatri ning etenduskunstide valdkonnas kasutatava terminiga seonduvast. Umbes kümmekond aastat tagasi hakkas teatrilavastuste kavalehele ilmuma muusikalise ja helikujundaja uue nimetusena sõna „helikunstnik“. Ilmselgelt ei peetud silmas terminit „helikunst“ (kunst)muusika sünonüümi ega termini „helikunstnik“ väljakujunenud tähendust akadeemilise haridusega muusikaprofessionaalina. Pigem on see otsetõlge inglise keelest: termin „sound art“ […] Vaata lähemalt ›
0
23. – 30. aprillil leidis Telliskivi loomelinnakus 34. korda aset „pärismuusika“ festival „Jazzkaar“. Vaba Lava ja Fotografiska olid põhilised kontserdikohad, kuigi üritusi oli ka mujal Tallinnas ja üle Eesti. Põhimõtteliselt võib ju ka džässi kohta öelda pärimusmuusika, aga kuna selleteemaline festival juba on, siis nimetan seda pärismuusikaks. See pole mõeldud teiste muusikastiilide suhtes üleolevalt, aga […] Vaata lähemalt ›
50
Digipööre on andnud meediaorganisatsioonide käsutusse võimsa auditooriumilt vahetu tagasiside saamise vahendi –veebimõõdikud. Tänu neile on võimalik jooksvalt jälgida, kui palju silmapaare vaatab konkreetsel hetkel uudisportaali avalehte. Samuti võimaldab see esile tuua, milliseid lugusid klikitakse ja avatakse, milliste lugemist on alustatud ja milliste lugemisega ei jõutagi lõpuni. Olgu siis pooleli jätmise põhjuseks see, et lugu andis […] Vaata lähemalt ›
0
Minu paik on sauna ees, 15 meetrit kuldnokkadeni, 150 kormoranideni. Kusagil kaugemal on hüüp. Kormoranid istuvad vaese mehe mere kohal puude otsas roostikus, mida on vastaskaldani kilomeetri jagu. Roostik oli kunagi meri, aga Eesti tõuseb. Saun on membraan, lahutab millestki, liidab millegagi. Sauna seintes elavad hiired ja nastikud, katuses mõnikord nugised. Sauna ja roostiku vahel […] Vaata lähemalt ›
0
Väinö Linna „Tundmatule sõdurile“ on ette heidetud mitmeplaaniliste naistegelaste puudumist. Kirjutas ju Linna sõjakeerisesse kistud meestest, kelle lahingutest tümaks tehtud meeltesse peale madonna ja hoora stereotüübi muud kuigivõrd ei mahtunudki. Tommi Kinnunen ja Rosa Liksom on 70 aastat hiljem toonud fookusse naistegelased, kes peegeldavad sõja olemust oma perspektiivist. Mehed sõjas „täidavad vaid käsku“, nende raskeid valikuid […] Vaata lähemalt ›
69
Telesari „Viimased meie hulgast“ („The Last of Us“, USA 2023), I hooaeg (518 min), autorid-stsenaristid Neil Druckmann ja Craig Mazin, režissöörid Ali Abbasi, Jeremy Webb, Neil Druckmann, Peter Hoar, Liza Johnson, Craig Mazin, Jasmila Žbanić, põhineb samanimelisel videomängul. Osades Pedro Pascal, Bella Ramsey, Nick Offerman, Anna Torv, Storm Reid jt. Üheksaosaline HBO sari „Viimased meie […] Vaata lähemalt ›
0
Taimede, seente ja loomade nimetused ehk kõnekeelselt nimed annavad esimese võimaluse meid huvitava olendiga suhestuda. Kuidagi peame ju meid ümbritsevaid olendeid nimetama. Isegi kui me teaduslikku või ametlikku nimetust ei tea, siis anname omavahelises suhtluses mingisuguse kirjelduse, umbes nagu filmis „Mehed ei nuta“: „Aga veel parem on kui te leiaksite … aaskäokinga.“ „Milline see välja […] Vaata lähemalt ›
98
TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi koreograafia õppekavva võetakse sel suvel vastu uus magistrikursus, kelle õppetöö mitmekesistamiseks tehakse koostööd Läti kultuuriakadeemia ning Leedu muusika- ja teatriakadeemiaga. Mida uut on koreograafia magistriõppekavas? Peamine uuendus sünnib koostöös Läti kultuuriakadeemia ning Leedu muusika- ja teatriakadeemiaga: kaheaastase õppeperioodi jooksul saadakse kolm korda kokku – üks kord Eestis, siis […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Tõhususe sümfoonia“, autor, lavastaja, kunstnik ja muusikaline kujundaja Renate Keerd, valguskujundajad Emil Kallas ja Neeme Jõe. Mängivad Simo Andre Kadastu, Mikk Jürjens, Mart Toome, Anu Lamp ja Anne Reemann. Esietendus 6. IV Salme kultuurikeskuse suures saalis. „Pole und! Pole und!“. See kuulus fraas (küll itaalia keeles) Puccini ooperist „Turandot“ Mart Toome esituses sai […] Vaata lähemalt ›
0
Teatri Ilieh „Siis-siin-seal“, autorid, lavastajad ja tantsijad Kalli Pikas ja Raho Aadla, dramaturg Helena Krinal. Lavastusele on maalid teinud Tartu kõrgema kunstikooli Pallas maaliosakonna tudengid Erika Aasa, Hedi Kuhi ja Kadri Kalve. Mängitakse üle Eesti, esietendus 1. XI 2022 Raadi lasteaias Ripsik. Tegu on selge ja õpetliku tantsulavastusega, milles uuritakse võrdlevalt nelja kunstistiili: realism, sürrealism, […] Vaata lähemalt ›
65
Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste “Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu” 11.05.- 30.05.2023 Alates 11.maist saab HOP galeriis vaadata Urmas Lüüsi ja Hans-Otto Ojaste (Tootmiskoondis Urmas-Ott) installatiivset seisundilavastust “Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu” . Näituse avamine toimub 17. mai kell 18:00. Installatiivne seisundilavastus “Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu” võiks žanrina kõlada kui eksistentsiaal-düstoopiline […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 00:30
Viimane uuendus: 00:30.
Uudiste reiting uuendatud: 00:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)