Üks tunnustatud füüsikaprofessor ütles aastaid tagasi temast valminud portreesaates, et kunst talle elu suurtele küsimustele vastuseid ei paku, teadus aga küll. Õnneks pole reaalsuses tegemist vastanditega. Teadus tegeleb kunstiga, kunst tegeleb teadusega ja nagu näitab Juss Heinsalu ja Kim Morgani ühisnäitus „Kübemelisuse anatoomia“, on võimalik neid kaht ka omavahel edukalt sünteesida. Õigupoolest polegi Hobusepea galeriisse loodu tituleeritud näituseks, vaid hoopis hübriidseks labor-stuudioks. Autorid te Vaata lähemalt ›
3
„Meie talupoegadest esivanemate elu läbis punase joonena võitlus mõisnike ja kivide vastu. Mõlemad kalgid ja järeleandmatud. Mõisnikest on vabanetud ju ammugi, aga kivid on jäänud meie põllumehele nuhtluseks siiamaani. Eriti tänapäeva mehhaniseeritud põlluharimisele sünnitavad kivid suurt kahju.“1 Nii kirjutas 1986. aastal geoloog, õppejõud ja looduskaitsja Herbert Viiding (1929–1988), õpetades märkama ja kirjeldama suurejooneliste loodusmälestistena rändrahne. Teadupärast olid need Viidingu erilised huviob Vaata lähemalt ›
66
Pirjo Honkasalo on üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid soome filmitegijaid. Ta oli Soomes esimene naine, kes alustas tööd mängufilmioperaatorina ja esimene soome naisrežissöör, kellel kujunes järjepidev rahvusvaheline karjäär. Koos Pekka Lehtoga lavastas ta 1970.–1980. aastatel mitmeid mängufilme, nende seas Cannes’i põhivõistlusprogrammi jõudnud „Tulipea“1, mis jõudis tollal ka Eesti kinolevisse. Kõige suurema jälje on ta maailma kinoajalukku jätnud aga dokumentalistina. „Sakraalse ja saatanliku“ triloogia Vaata lähemalt ›
8
Ma tean, et peaksin seda teksti siin kirjutama Eesti Kultuuriministeeriumi, Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu, Eesti Kirjanike Liidu, Tartu Kunstnike Liidu ja veel ei teagi kelle – kõigi tähtsate institutsioonide nimel. Igatahes kuidagi ametlikult ja viisakalt. Aga ma ei taha nii kirjutada, ma kirjutan ainult Sulle, isiklikult. Ma tean, kui tähtis oli Sulle see meie ühine ponnistus – suur isikunäitus Kumus – ja kui palju tuska valmistas... Vaata lähemalt ›
0
Tapmine ei ole otseselt meie olemasoluks vajalik, kuid on ökoloogiline reaalsus. Muutmata toitumist või materiaalseid väärtusi, kannatavad nii metsloomad kui ka inimkond, sest viimasel kahesajal aastal toimunud hüppeline tarbimise kasv saa ei kesta lõputult. Ma ei püüa tapmist õigustada, vaid selgitan selle põhjusi ja tagajärgi, et arutelud oleksid teaduspõhised ning aitaksid kaasa loomade heaolu ja elurikkuse säilitamisele. Ökoloogiline teadmine ja teadlikkus annavad meile vahendi loomade elu paremaks muut Vaata lähemalt ›
0
Kobaras koos olles jääb Südalinna teatri ees publikusuminas peaaegu märkamatuks, kuidas Jaani kiriku kellade helinaga sünkroonis ilmub Palace’i hotelli ette kimäär. Õrn hübriid loomast ja inimesest vaarub ettevaatlikult publiku poole. Drag- ja performance’i-kunstniku Mikk Lahesalu kehastatud tegelane nuusutab inimesed üle ja kiidab nad heaks otsekui väravavalvur, kes lubab publiku üle liminaalse läve – läbi ringlava ukse. Kimääri ilmumine kujutab endast rituaali, mis nõuab sisemist ümberhäälestust. Tavapära Vaata lähemalt ›
0
„Mullast oled sina võetud ja mullaks pead sina saama.“ Kuid milliseks mullaks sa saad? Ja mis saab sellest mullast edasi? Kas ja mis sellest mullast võrsub? Kas sellest saab risu inimkogemuse igikasvavas prügimaardlas, kõnts täitmata unistuste fekaalipaagis, unustusse vajunud anonüümne läppunud ja lehkav elust lahkunud tomp kesk ihuliste olendite lihuniku lõikelauda? Kas lagunemisel on üldse potentsiaali olla midagi enamat kui häving? Kas lagunemine saab olla positiivne – ettevalmistus kui selline?... Vaata lähemalt ›
9
Lõppenud suvi oli Eesti dokumentaalteatrile märgiline: pikalt kultuurilisse perifeeriasse kuulunud piirilinnas Narvas töötasid korraga samas majas kahe praeguses ajas erakordselt olulise lavastuse kallal Eesti teatri tipptegijad. Merle Karusoo kuulas Ukraina sõjaveteranide lugusid ja tõi välja esitluse „Kes ma olen? Ma ei jätnud Ukrainat“ ning Mari-Liis Lill lavastas Piret Jaaksi dokumentaalnäidendi „Sisekliima“. Näen põlvkondade sidet: Eesti dokumentaalteatri alusepanija Karusoo teadmised ja oskused on jär Vaata lähemalt ›
21
Professor Carlo Masala raamatu „Kui Venemaa võidab“ saksakeelse originaali läbilugemine võttis vaid paar tundi ning tekitas spontaanse küsimuse, millest küll selline rahvusvaheline ažiotaaž ühe näiliselt üsna lihtsakoelise, kuigi ladusa ja hästi loetava teksti ümber. Raamatu esmatrükk ilmus Saksamaal 2025. aasta märtsis. Kirjastuse andmeil oli see juba mais tõlgitud või tõlkimisel inglise, hollandi, soome, prantsuse, rootsi, leedu, itaalia ja jaapani keelde. Nüüdseks on see ilmunud siis ka eesti keeles. Pol Vaata lähemalt ›
0
Linnaajaloo jätkväljaande „Vana Tallinn“ järjekordsel köitel on veidi tavapäratult ka läbiv teema, mis seob kuue autori artikleid: seisuslik kord linna elus selle tekkest kuni seisuseühiskonna lõpuaegadeni. Ametlikku alapealkirja sel siiski pole, teema öeldakse välja kogumiku tagakaanel. Võib muidugi vaielda, kas selline nendegi kirjutiste näitel pisut kunstlikuvõitu kõigi ühes suunas painutamine mitte just ülearu sagedasti ilmuva seeriakogumiku puhul on ikka mõistlik või vajalik. Tihedama ilmumissageduse. Vaata lähemalt ›
0
Ei juhtu just sageli, et lavastaja teist filmi oodatakse nagu suurmeistri värsket läkitust. Sedagi ei juhtu sageli, et lavastaja esimeseks filmiks on „Eelmised elud“1. Celine Songi debüütteos on üsna ühehäälselt paigutatud selle sajandi parimate filmide sekka. Tasemevõrdlus eelkäijaga on järeltulijale paratamatu ega saa tähendada „Materialistidele“ muud kui varju, millest on võimatu üle hüpata. Jätkem kõrvutused seega puhtalt sisuliseks. Lõuna-Koreas sündinud ja sealt 12aastasena Kanadasse kolinud Song jätk Vaata lähemalt ›
0
Kohalike valimiste eel on taas hea võimalus saada ülevaade, millisest linnast eri maailmavaate esindajad unistavad. On selge, et volikogudesse kandideerijad püüavad üksteisest võimalikult palju eristuda, kuid see viib pahatihti juba saavutatud kokkulepete ignoreerimiseni. Linna pikaajalisele stabiilsele arengule see head ei tõota. Paljud kandidaadid on ka sel aastal otsustanud eirata kõiki linna arengut puudutavaid kokkuleppeid. Ka rohepöörde kavad, üldplaneeringud, visioonid ja arengustrateegiad on kokkul Vaata lähemalt ›
0
Üldse ei ole lihtne leida loomaarsti, kes rääkida tahaks, ehkki ma tunnen neid küll. Mees kostab telefonist kurva ja väsinuna. „Õudselt raske on,“ ütleb ta ja räägib, kuidas talitajad on emistesse ja põrsastesse kiindunud. Ja kuidas ajakirjanike häiringud on tegelikult väga ebameeldivad. Selge see, et loomade massiline tapmine ei saa kuidagi tore tegevus olla ja sellest rääkimine samamoodi. Vegan Society värsketel andmetel tunneb lausa 56% farmitöölistest end tööga seoses moraalselt... Vaata lähemalt ›
151
Mu suhteid raamatutega iseloomustab mõningane paradoksaalsus. Ühelt poolt on mul neid palju ja soetan aina juurde. Teisalt kehastavad nad minu jaoks midagi, mille suhtes olen viimasel ajal aina umbusklikumaks muutunud, nimelt puhtandlikkust. Maailmas on vähe asju, millest annab ammutada pikaajalisemat naudingut kui hästi tehtud raamatust. Keegi on pikalt otsinud ja muidu ette valmistunud, lõpuks ka leidnud ja leitu kinni püüdnud, nauditavalt komponeerinud ja sõnastanud teksti, mis on tarkuste, elamuste, oot Vaata lähemalt ›
0
Peamiselt maalikunstnikuna tuntud Gerda Hansen mängib oma esimesel isikunäitusel mitme meediumiga, sest kokku saavad maal, siiditrükk, polaroidi-esteetika ja kaudsel moel ka tehisintellekti loodud visuaalid. Hansen lõpetas tänavu Eesti kunstiakadeemia magistrikraadiga ning suvepuhkust ta endale ei lubanud. Galeriis Artrovert on väljas tosinkond maali, mis kõik on valminud pärast õpingute lõppu. Hanseni maalide kergelt poeetiline ja nostalgiline visuaalne keel haakub minu silmis imeliselt fotograafia kibemag Vaata lähemalt ›
56
Kuigi rahvastiku kasv on hakanud aeglustuma, jätkab linnaelanike osakaal ennustuste järgi suurenemist, ja eriti madala sissetulekuga riikides.1 Sellises linnakeskses ümbruses võivad inimesed, kellel pole võimalik urbaniseerunud keskkonnast väljas käia, kaotada sideme loodusega.2 Sestap muutuvad üha tähtsamaks koosluste- ja liigirikkad pargid ning rohelisem linnaruum, mis leevendab seda kaugenemisprotsessi. Osa uurijaid on leidnud, et looduse lähedus linnaelanike elu- ja tööpaigale avaldab positiivset mõju,. Vaata lähemalt ›
0
Narvas toimus juba kaheksandat korda festival „Station Narva“, kuid mina kogesin seda esimest korda. Ootasin rahvamassi ja tihedat tunglemist, kuid olukord oli teistsugune: ruumi jagus kõigile, polnud ei trügimist ega tühjust. Mõõdukus ja sisemine tasakaal – see oli minu esimene tähelepanek. Festival ei kasuta Narvat ainult taustana, vaid rakendab linna ruume aktiivselt. Programm oli asetatud linnusesse ja selle sisehoovidesse, jõeäärsesse klubisse Ro-Ro ja mitmele linna platsile. Korraldajad määratlevad „S Vaata lähemalt ›
50
„Raamat on … Raamat on … Raamat on … Kurat teab, mis ta on!“ öelnud Oskar Luts Juhan Simmi mälestuse järgi ühel raamatuteemalisel üritusel ja sellega kõne piirdunud. Seda tegelikult seepärast, et Luts ei näinud kõnepuldis lugeda valmis kirjutatud teksti ja pidulikel puhkudel ei olnud ta üldse mingi kõnemees. Kui näituse „Eesti raamat 500. Reliikviad“ kuraator, vanema kirjasõna uurija, ajaloolane Aivar Põldvee näituse avamisel 24. aprillil Niguliste muuseumis kõnet pidas,... Vaata lähemalt ›
12
I Olen lõpuks leidnud autori, kes käsitleb oma loomingus tundlikkust kaastundlikult kogu selle keerukuses. Lõuna-Korea kirjanik Han Kang märkab nii tundlikkuse tugevaid kui ka nõrku külgi ning võtab kriitiliselt arvesse konteksti, milles tundlikkus peab end kehtestama. Tundlikkuse teemat käsitleb Han nii romaanis „Taimetoitlane“, mis ilmus kevadel eesti keeles, kui ka teostes „Human Acts“ („Inimlikud teod“) ja „Greek Lessons“ („Kreeka keele tunnid“), mida olen lugenud inglise keeles. „Taimetoitlases“ uurib. Vaata lähemalt ›
0
Lilli-Krõõt Repnau näitus viib meid tagasi 1990. aastatesse – praegu kummalisena tunduvasse aega, mille kohta akadeemilised ajaloolased veel päris ammendavalt kirjutanud pole, sest selleks on liiga vara. Kunstniku loomingulises hetkes on meenutus hilisest lapsepõlveajast. Ofortide ja ühe fotopolümeeri väljapaneku seovad tervikuks luuletused, mis on illustreeritud vihikuna juurde lisatud. Näituse pealkiri „Piiritletud ala“ viitab kunagisele piiritsoonile, mida küll üheksakümnendatel enam ei olnud, ent mereää Vaata lähemalt ›
36
Populaarsemad allikad
Postimees
|
20% 9 |
ERR
|
15% 2 |
Õhtuleht
|
11% 5 |
Virumaa Teataja
|
8% 7 |
Uued uudised
|
8% 0 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.12.2025 23:43
Viimane uuendus: 23:38.
Uudiste reiting uuendatud: 23:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)