Leidub baas- või tüvikujundeid, mis on kultuurilooliselt sedavõrd tiined ja eesti luuleski ajapikku kodunenud, et piisab ühe sõna mainimisest ja kohemaid avaneb rikkalik tekstivõrgustik, kangastub kogu kirjandusvool, maailmatunnetus, eluhoog. Vaata lähemalt ›
30
Emakeelepäev möödus tänavu kuidagi eriti helgelt. Mitte ainult ilma, vaid just tooni poolest. Kui tavaliselt, isegi normina raamivad tähtsamad peokõnelejad iga riikliku tähtpäeva asjakohase tõsiduse, mure ja pühalikkuse nootidega, siis emakeelepäev on end sellest taagast vabaks võidelnud. Kõike, mis ette võeti, tehti lustiga, veendumuses, et eesti keele tervis on üle aegade parim. Keel on identiteedi […] Vaata lähemalt ›
167
Sel korral valiti riigikokku 30 naist. Kuigi tegemist on läbi aegade edukaima tulemusega ja aastatel 1992–2019 on riigikokku valitud naiste arv järjest kasvanud – 13, 12, 18, 18, 24, 20, 24, 28 – on seda ikka vähe. Muidugi võib loota, et pärast endas tungivama kutsumuse – kui olla valitud rahva esindajaks parlamenti – leidnute loobumist […] Vaata lähemalt ›
0
Täna räägin ma rahast ja emakeelepäeva järel kirjanduse rahast. Tõsi, rahast või õigemini selle puudumisest on räägitud palju, aga ma tahan lisada ühe teema juurde, nimelt teha lihtsa võrdluse ENSV ja sõjaeelse Eesti vabariigiga. Eesti ja eestlus toetuvad väga tugevalt keelele ja kirjandusele. Selleks et kirjandus saaks täita XXI sajandil oma rolli keele ja ühiskonna […] Vaata lähemalt ›
0
Piret Raua romaani „Initsiaal purjeka ja papagoiga“ esitles kirjastus Tänapäev 2018. aastal kui midagi sensatsioonilist – ikkagi rahvusvaheliselt eduka lastekirjaniku ja kunstniku esimene täiskasvanutele mõeldud raamat. Nonoh, mõtlesin, ootame-vaatame-loeme. Autor ise hoidis sümpaatselt tagasihoidlikku joont (ja nii on see siiani). Tegelikult oli Tänapäeval õigus. „Initsiaal …“ ning sellele järgnenud „Verihurmade aed“, „Kaotatud sõrmed“ ja „Portselanist nael“ võeti valdavalt […] Vaata lähemalt ›
7
Maailma loomisest ei piisa, loodut peab ka nimetada saama. Kui uus ilming tuleb võõrsilt, siis see kodustatakse. Oskuskeeletundjad vahendavad erilist ja uut, et kiirelt muutuv ülimalt spetsiifiline keskkond ei jääks arusaamatuks. See võib kaasa tuua mõistmatuse – siis võõristuse ja vaenulikkuse. Seega on strateegiliselt tähtis olla üksteisele arusaadav ja püsida mõistmise kursil, mis keelevaldkonnas tähendab […] Vaata lähemalt ›
0
Pühendan Stefan Peetri mälestusele Meie aeg justkui ei julgusta mõtlema lootusest ja õnnest. Ukraina sõja kõikehõlmav kohalolu vangistab me tegemised ja mõtted segasesse ja ahistavasse olevikku ilma tulevikuhorisondita, mis võiks toimida õnnelubaduse ning lootuseallikana. Ja selles ei ole tegelikult midagi uut, kuna praegust sajandit on algusest peale iseloomustanud terav hädaolukorratunnetus, millest on saanud inimese olemise […] Vaata lähemalt ›
109
Siinsete Venemaast huvitatute rõõmuks on nende lugemislauale jõudnud veel üks värske tõlge. Autor Orlando Figes (sünd 1959) on tuntud Inglise ajaloolane ja kirjanik, kelle sulest on kokku ilmunud üheksa Venemaa ja Euroopa ajaloo teemalist raamatut. Eesti keeles on nüüdseks kättesaadavad kuus, mille hulgast ehk kõige menukam on olnud „Nataša tants. Venemaa kultuurilugu“ (originaal 2002), mille esimene […] Vaata lähemalt ›
2
Olulisim kõigepealt: pühapäeva ööl lugematuid filmifänne üle maailma üleval hoidnud Ameerika Filmiakadeemia auhindade üleandmisel ei virutatud tänavu laval kellelegi vastu vahtimist. Kordagi ei kuulutatud võitjana välja vale filmi. Isegi ühegi esineja nime ei väänatud teda sisse juhatades lootusetult võõraks. Kõik oli ettearvatav, turvaline ja viisakas, vaat et igavgi. Ehk siis täpselt see, mida akadeemia pärast […] Vaata lähemalt ›
0
Paar aastat tagasi püstitas Jarmo Kauge ühes intervjuus küsimuse, kas häbitunne võib maailma päästa.1 See on jäänud mind kummitama: iga kord poes kilekotti võttes või sellest loobudes, reisil lennuhäbi trotsides või üha enam sõitmata jättes, kasutatud asjade poes sobrades ja end mõttes siunates, miks sellele nii palju aega raisata, kui kõik vajaliku võib saada lähimast […] Vaata lähemalt ›
84
Tantsuks süvaökoloogiaga on Arne Næssi elu nimetanud üks tema sõber. Ka „Elufilosoofia“ eessõnas on Toomas Trapido kirjeldanud Næssi kui erakordset inimest, kes tegeles elu jooksul paljude asjadega, mis kokku moodustavad ikkagi terviku: Næss oli filosoofiaprofessor, aga ka vägivallatuse eestkõneleja, kes muu hulgas toetus Gandhi filosoofiale, samuti ka mägironija, õpikute autor, otsest tegevust (direct action) pooldav […] Vaata lähemalt ›
36
Murest looduse pärast kumab kusagilt kaugelt läbi ka uhkus inimese jõu ja võimsuse üle. Seda ei ole küll kombeks tunnistada, aga nii see ometigi on. Lõpuks on ju inimesed need, kes loodusele „appi lähevad“, metsad ja rannad sodist puhtaks teevad ja korduvkasutusega topsidest latet joovad. Ei pea vist mainimagi, et loodusel on sellest ükskõik. Loodus […] Vaata lähemalt ›
146
Dokumentaalfilm „Trail Baltic. Väljasõit rohelisse“ (Levila, Klaasmeri, Eesti 2023, 93 min), režissöör Marianne Kõrver, idee autorid Hanna Samoson, Daniel Vaarik ja Eero Epner, operaator Hanna Samoson, helilooja Janek Murd. 10. märtsist avanes Eesti kinopublikul viimaks võimalus vaadata teekonnafilmiks üle kasvanud dokumentaalfilmi, kus jälgitakse kunstniku ja matkaja Hanna Samosoni teekonda piki kaua oodatud Rail Balticu trassi Eestis. Railbaltica.org […] Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvahelistel muinsuskaitseorganisatsioonidel on mitmeid võimalusi, kuidas tegeleda ohustatud pärandiga. Maailmapärandi hulka arvatud paigad saab näiteks kanda ohustatud pärandi nimekirja eesmärgiga tõmmata probleemidele rahvusvahelist tähelepanu ja taotleda abi või hoopiski survestada mälestise haldajat likvideerima ohutegurid. Ohustatud pärandi nimekirja satuvad näiteks looduskatastroofidest või sõdadest ohustatud paigad. Värskeim näide on Odessa kandmine sellesse nimekirja tänavu jaanuaris. Arendussur Vaata lähemalt ›
1
Eva Mustonen kirjutab oma näitustele tihti ja palju tekste. Nende tekstide kõige mõistatuslikum osa on ilukirjanduslikud mälu- ja dialoogikatked. Ma ei mäleta, et ükski neist oleks olnud Mustoneni esimesel näitusel „Argipoeesia“ (2014) Tartu Kunstimaja väikeses saalis ega ka sellele järgnenud väljapanekul „Kinni“ Pallase galerii keldris (2015). Pallase galerii puhul küll mööndusega, et näituse lõpuks avaldas […] Vaata lähemalt ›
0
Inimteadused peavad kaasas käima ajaloos üha teiseneva uurimisobjekti, inimesega.1 Integratiivsetes humanitaarteadustes, mille nimekamad esindajad tõi kokku 23. – 27. jaanuaril Tallinna ülikoolis toimunud kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli kaheteistkümnes talvekool, lähtutakse veendumusest, et inimolust ja maailmast adekvaatse tervikpildi saamiseks on tarvis ületada traditsioonilised piirid humanitaarteaduste, loodusteaduste, tehnoloogia ja kunsti vahel. Integratiivsete humanitaarteaduste põhilisi k Vaata lähemalt ›
75
Mängufilm „Viimane vahipost“ („Last Sentinel“, Eesti-Suurbritannia-Saksamaa 2023, 112 min), režissöör Tanel Toom, stsenarist Malachi Smyth, operaator Mart Ratassepp, helilooja Gert Wilden jr. Osades Kate Bosworth, Thomas Kretschmann, Lucien Laviscount, Martin McCann jt. Tanel Toom peab leppima ühe tõsiasjaga: ta võib teha ükspuha mis imevigureid ja maailma parimaid filme, aga teda jäädakse ikka mäletama „Tõe ja […] Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise ja Tartu Uue teatri „Romeo ja Julia“, autor William Shakespeare, lavastaja Elise Metsanurk, dramaturg Andreas Aadel, kunstnik Kristiina Põllu, helilooja Jarek Kasar, liikumisjuht Rauno Zubko, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Aivar Tommingas, Ilo-Ann Saarepera, Priit Strandberg, Marika Barabanštšikova, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Maria Annus, Andres Mähar, Reimo Sagor, Ekke Märten Hekles ja Jarek Kasar. Esietendus […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert 5. III EMTA suures saalis. Piret Mikalai (klaver), EMTA sümfooniaorkester, dirigent Paul Mägi. Kavas Gioachino Rossinii, Ludwig van Beethoveni ja Johannes Brahmsi muusika. Kontsert „Muba virtuoosid“ 9. III Muba saalis. Tallinna muusika- ja balletikooli Muba solistid, Tallinna Kammerorkester, dirigent Andres Kaljuste (Muba klassikasuuna loovjuht). Mul on ülesanne arvustada kahte kontserti, kus suur osa esinejatest […] Vaata lähemalt ›
0
Viimasel ajal mõtlen ma (lisaks Ukrainale!) üha ja üha sotsiaalsest, kultuurilisest, majanduslikust ja hariduslikust ebavõrdsusest, aga kuna ma ei ole seda kunagi kogenud, on mul raske leida sõnu ja tooni, kuidas ebavõrdsusest õigesti rääkida. Tahan teha seda tundlikult, aga mitte haletsevalt, solidaarselt, kuid mitte külmalt, kirglikult, aga mitte lahmides. Niisiis panen kirja kolm moodust, kuidas […] Vaata lähemalt ›
4
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Tervisegeenius
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Buduaar
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 17:51
Viimane uuendus: 17:50.
Uudiste reiting uuendatud: 17:42.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)