Musta Kasti „Stseenid!…“ ei ole kindlasti teostuslikult perfektne lavastus. Mis seal salata, tabasin end etendust vaadates korduvalt mõttelt „mis toimub?“ või et „no teises vaatuses peab ju ometi mingi pööre tulema“. Ometi on see viimasel ajal nähtuist üks kontseptuaalselt huvitavamaid lavastusi. Harva suudan nautida kontseptsiooni, kui teostus seda justkui lõpuni välja ei kanna. Ent see avalause etteheide „Stseenidele!…“ ei seisnegi nagu selles. Esiteks on üldse riskantne heita mingeid teostuse puudujääke. Vaata lähemalt ›
0
Kõigepealt lähen aastasse 2005. Istun Sakala keskuse punaste samettoolidega saalis, kus esineb London Sinfonietta. Välismaa orkester on juba iseenesest sündmus, aga see, mis laval paistab, on omas ajas märgiline. Orkester ei esita mitte klassikalist muusikat, vaid kava on koostatud plaadifirma Warp artistide loomingust. Vähemalt nii on mulle meelde jäänud. Kui hakkan täpsemat infot otsima, siis selgub, et Warpi artistide Aphex Twini, Squarepusheri ja Boards Of Canada lood olid seal kõrvuti... Vaata lähemalt ›
0
Siinsele rubriigile mõeldes jäi pilk raamaturiiulil pidama Nikos Kazantzakise „Viimsel kiusatusel“ – üks viimaseid raamatuid, mis kanti katoliku kiriku index librorum prohibitorum’isse, enne kui selle täiendamine möödunud sajandi kuuekümnendatel lõpetati. Totra seosena meenub ka lapsepõlves loetud fiktsioon, kui tuldi läbi otsima Lenini raamaturiiulit. Kuna keelatud raamatud olevat asunud alumises otsas, ulatanud ta ametnikule kohe abivalmilt tabureti, et saaks alustada ülaltpoolt, lootuses, et too loobub e Vaata lähemalt ›
14
Tallinnast, isegi Tartust vaadates on Valga kauge piirilinn. Ometi on see linnaruumiliselt põnev paik: kerkinud on uus keskväljak, Valgat ja Valkat seob nüüd avalik väljakulaadne park, kus saab olla nii, et üks jalg on Lätis, teine Eestis. Omajagu uudisekünniseid on ületanud ka julgus tunnistada, et tegu on kahaneva linnaga ning seetõttu on ette võetud tühjade hoonete lammutamine. Üks Valga põnevatest arhitektuuri-ettevõtmistest on ka arhitektuuriresidentuur Vares, mis on linnas tegutsenud kaks... Vaata lähemalt ›
33
On augustikuu üks viimaseid sooje päevi, Vabaduse väljaku servale kogunenud noored on rõõmsad, tehakse pilti. Kõik nad on veel tudengid, enamik tulevased arhitektid, ent leidub ka teisi ruumiloomehakatisi. Õppetöö alguseni on veidi aega, äsja on lõppenud „Vabaduse allee“ töötuba, süüakse pitsat ja segatakse kokteile. Auhinnakotid näpus, poseerivad võitjad piltide jaoks, taustal kõrgumas Vabadussõja võidusammas. Need noored käisid alles lasteaias, kui see vabadusele pühendatud väljak ja sammas valmis said –. Vaata lähemalt ›
5
Selgunud on kaheksanda August Sanga nimelise luuletõlkeauhinna kandidaadid. Auhind määratakse ühe tõlgitud luuletuse eest, mis on ilmunud ühe aasta jooksul. Contra, tõlge latgali keelestLigia Purinaša, „natsionalism“„Nuuq perämädseq perismaalasõq. Tī padējī īzemīši“, Veel Putru, 2025 Hanneleele Kaldmaa, tõlge inglise keelestAnnemarie Ní Churreáin, „Hümn kõigile rahututele tüdrukutele“Värske Rõhk, nr 94 Aare Pilv, tõlge vene keelestLjudmila Hersonskaja, „maja unes“Looming 2025, nr 3 Ülar Ploom, tõlge itaalia Vaata lähemalt ›
0
„Väikelinna uued prillid,“ Merle Karro-Kalberg vestles Valga arhitektuuriresidentuuri Vares eestvedajatega Hannes Aava, „Märg ja kaitstud“ Triin Ojari Vabaduse allee töötoast Filipp Kruusvall vestles soome filmitegija Pirjo Honkasaloga Marko Mägi, „Miks ja kuidas me tapame loomi?“ Kadri Taperson, „Tõrkuv tooraine“ Anni Kutser, „Linna linnukooslus – kuidas see meid puudutab?“ Eik Hermann, „Raamatud ja mustandlikkus“ Vaata lähemalt ›
50
Uue Kunsti Muuseumis avatakse 12.septembril kell 17.30 kaks uut näitust: joonistuste näitus “Tungivast sisemisest vajadusest” Jose Luis Ledesma (Argentina) fotonäitus ARGENTINA PÕRGUS ELLUJÄÄNU Joonistuste näitus “Tungivast sisemisest vajadusest” Näitus toob kokku kunstnikud, kelle loomise meetod on psüühilise seisundi ümberarvutus ehk loomisakt on puhas vajadus ja väljund hetkeolukorrast. Need kunstnikud elavad oma emotsioone välja läbi joonistusvahendi. Leedu kunstnik Marija Marcelionyte: “Joonistamine on Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvusringhääling (ERR), Eesti Filmi Instituut (EFI) ja Eesti Kultuurkapital kuulutavad välja kümnenda portreefilmide konkursi. Kuni 10. novembrini saab esitada filmiprojekte, mis portreteerivad Eesti kultuuriloo märgilisi isikuid. Juba 2016. aastal ellu kutsutud portreefilmide konkursi eesmärk on tutvustada Eesti jaoks olulisi kultuuriloojaid ja ühiskonnas märgilisi inimesi. Aastate jooksul valminud filmidega on talletatud loojaid ja mõtlejaid kunstnikest teadlasteni. Sel sügisel jõuavad ERR-i kanali Vaata lähemalt ›
0
Iga kuu teisel nädalal toimuv Tartu Kunstinädal toob kunstisõpradeni eriilmelisi sündmusi ja võimaluse avastada Tartu kunstiasutute tagatubasid. 8.-14. septembrini on fookuse Tartu Kunstimuuseum, kes tutvustab oma asutuse tegemisi, töötajaid ja ajalugu. Tartu Kunstimuuseumi näitusemaja asub Tartu südalinnas, Raekoja platsi silmatorkavamas hoones Viltuses majas, mille kalle on 5,8-kraadi, ületades isegi Pisa torni kaldenurga. Näitused toimuvad Raekoja plats 18 majas juba alates 1988. aastast. Tartmusis on av Vaata lähemalt ›
0
Teisipäeval, 9. septembril 2025 kell 16 avab Eesti Lastekirjanduse Keskus uue illustratsiooninäituse „Mükoloogia ehk seente salajane elu”, mis kutsub koolilapsi ja kõiki teisi huvilisi avastama põnevat seeneriiki. Eesti raamatukunstnike piltide ümber on loodud mänguline maailm ja põnev haridusprogramm, milles klassidel on võimalik osaleda kuni 14. novembrini 2025. Lastekirjanduse keskuse ruumidesse kerkib sügise hakul pehme samblavaibaga kaetud seenemets, mida kaunistavad 26 Eesti raamatukunstniku loodud il Vaata lähemalt ›
0
10. oktoober 2022. Ursula von der Leyeni külaskäik Eestisse. Kaja Kallasega koos käiakse Tallinnas ning sõidetakse Narva, kus peetakse kunstiresidentuuris tähtis koosolek. Narva on mitmekordne piir: Eesti, Euroopa Liidu ja NATO piir Venemaaga. See on oluline ja ohtlik. Kilomeetri raadiuses jälgivad iga liigutust oma lahkeid taevasiniseid silmi mustade päikeseprillide taha peitvad mehed. Kõik on kontrolli all. Äkki avab historitsistliku villa ukse muheda olemisega natuke kiilanev habemik mees, mõlemas käes a Vaata lähemalt ›
18
Õiglasemas ja tähelepanelikumas maailmas märgitaks animarežissöörid Priit Pärn ja Olga Pärn ära maailma filmiajaloo vaieldamatute suurkujude hulgas ka väljaspool seltskonda, mis tiirleb tavapärast filmitööstuse festivaliringi Annecy, Zagrebi, Ottawa ja teiste omasuguste vahel. Olga ja Priit on koostööd teinud 2008. aastast, mil nende esimene koostööfilm „Elu ilma Gabriella Ferrita“ Tallinnas PÖFFil ekraani helendama pani1. Priit tegi säravaid lühifilme loomulikult juba märksa varem, juba 1970ndate lõpus,. Vaata lähemalt ›
30
Lühianimatsioon on hullude, mässajate, unistajate ja entusiastide žanr, mis asetseb kuskil filmikunsti, kujutava kunsti ja videokunsti piirimail, täiesti suveräänsel alal. Siia ei ulatu maailma suurstuudiote käsi ja mängureeglid on hoopis teised. Tarbekunstile, milleks võiks liigitada enamiku Hollywoodi toodangust, siin kohta ei ole. Eesti on autorianimatsiooni maailmas suurem kui Euroopa Liit päris maailmas. Priit Pärn on animailma Arvo Pärt. Nukufilm ja Eesti Joonisfilm on olnud kasvulavaks tõenäoliselt t Vaata lähemalt ›
0
Sestsaati, kui umbes 20 aastat tagasi Tallinnas järjepanu liikuma hakkasin, olen selles linnas läbinud jala palju tuhandeid kilomeetreid. Mind ei ole meelitanud see, mis on keskel, ilus ja hinnatud, vaid ikka serv – ala, kus linn ja loodus kokku saavad. Tuleb tõdeda, et 20 aasta jooksul on linn muutunud omajagu: osa äärealasid, kus veel kümmekond aastat tagasi oli mõnus uidata, pole enam olemaski. Ääreala all ei pea ma silmas niivõrd... Vaata lähemalt ›
0
Tallinna linnas on valminud arengustrateegia „Öine Tallinn 2035“1, mille koostamist on juhtinud Tallinna ööelu nõunik Natalie Mets (SDE). Ööelumajandus on lai mõiste ja nii hõlmab ka Tallinna ööelustrateegia paljusid valdkondi linnaruumist ja ühistranspordist tervishoiuni. Arengustrateegias „Öine Tallinn 2035“ käsitletakse ööeluna kõike seda, mis toimub Tallinnas ajavahemikul kell 19–7: õhtul kell 19–23, öösel kell 23–4 ja ka varahommikul kell 4–7. Muusikavaldkonnas seostub ööelu ennekõike kultuuri- ja mee Vaata lähemalt ›
0
Lasnamäe tühermaad on paeluvad. Nad on tühjad ja suuresti ebamäärased, justkui ootavad realiseerimist, nad on millestki üle jäänud. Sellegipoolest neid kasutatakse. Tühermaad võimaldavad oma ebamäärasuses rohkem kui kellegi poolt dikteeritud valmis ruum. Tühermaades on midagi vabastavat. Viinis elades kogesin äärmuslikku korrastatust. Sealne linnaruum on esteetiliselt lõpetatud, defineeritud, valmis. Linn mõjub kui detailideni viimistletud joonistus. Tuleb nentida, et see oli nauditav, linna oli mugav kasut Vaata lähemalt ›
0
Kevadel 100aastaseks saanud Eesti Rahva Muuseumi aastaraamat jätkus mullu 65. köites ööteemalise teosega, mis on tõukunud näitusest „Kellele kuulub öö?“, mille peakuraator Karin Leivategija koostas ka käesoleva kogumiku. Näitust on Sirbis arvustanud Kärt Kelder („Öö ku(u)lub lõpmatusse“, 15. III 2024), mistõttu ma sellel eraldi ei peatu, aga mõni võrdlusmoment tuleb ikka ette. Visuaalsed trumbid on ju niikuinii käes näitusel, aga ka temaatiliselt oli tänavu veebruaris suletud näitus põnevam kui ööraamat.... Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on hinnatud kolleeg, pikaaegne õppejõud ja teadlane emeriitprofessor Jüri Tamm. Jüri Tamm lõpetas Tartu Ülikooli keemiaosakonna 1962. aastal cum laude ja kaitses väitekirja 1969. aastal. Ta alustas Tartu Ülikoolis tööd teadurina, jätkas hiljem lektori ja dotsendina ning alates 1992. aastast anorgaanilise keemia professorina. Väitekirja teemaga – vesiniku katoodse eraldumise seaduspärasuste uurimine metallelektroodidel – jätkas Jüri Tamm ka edasises teadustöös. Sügavalt fundamentaalsetele uuringute Vaata lähemalt ›
0
Riin Maide ja Krista Mölder on oma ühisnäituse pealkirjaks pannud „ja siis järsku mitte midagi“. Selle rõhutatud pooleliolek, väike algustäht ja sidesõna „ja“ alguses justkui markeeriksid, et midagi on eelnenud pealkirjale (võib-olla jääb alatiseks sellele eelnema), kuid nüüd jääb nimme saladuseks, mis see oli, sest vajalikke sõnu pole enam. On jäänud vaid need sõnad, mis ütlevad, et suhestutakse „mitte millegi“, eimiskiga. Juba pealkirja tasandil käivitub mäng puudumise ja kohaloluga. Kuidas... Vaata lähemalt ›
97
Populaarsemad allikad
Postimees
|
20% 9 |
ERR
|
15% 2 |
Õhtuleht
|
11% 5 |
Virumaa Teataja
|
8% 7 |
Uued uudised
|
8% 0 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.12.2025 23:43
Viimane uuendus: 23:38.
Uudiste reiting uuendatud: 23:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)