„Rõõm“, tõotas tableti hõbedane pakend. Võtsin ära ja hakkasin pihta. Kolleegi raamat, värskelt romaanivõistlusel tunnustatud proosadebüüt. Halvad aimused süvenesid, igritsevad hirmud said lihaks. Raamat oli hea. Järjest paremaks läks. Kadestamisväärselt hästi kirjutatud. Lõikavalt vahe sõnakasutus, lausumise tõusev ja langev rütm, selle ilmumine määramatusest ning haihtumine kutsuvasse teadmatusse – see kõik haaras ja ei lasknud lahti. Ei lasknud lõpuski, istutas hinge hoopis tühjuse – mis see nüüd oli? Lõ Vaata lähemalt ›
163
Tõnis Vilu luulel on imepärane omadus tuua absoluutsesse kohalolekusse. Seisundisse, mis võib püsida päevi ja nädalaid, kuigi see on võimatu, sest mitte ükski maa peal elav inimene ei suuda kogu aeg ärkvel, teadvel püsida. Ent kui see täieliku olemasolemise tunne on kord üles leitud, siis on võimalik seda uuesti esile kutsuda. Vilu lugemine toob sinna alati tagasi, iga kord. See absoluutse keskendumise seisund ei ole ei hea ega paha, see... Vaata lähemalt ›
60
Septembri esimesel nädalal avati Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis feministliku kunstniku ja aktivisti Anna-Stina Treumundi (1982–2017) seni suurim ülevaatenäitus „Kuidas ära tunda lesbit?“. Avaprogrammi osana toimus 6. septembril vestlusring „F-sõna: 14 aastat hiljem“, mis tõi kokku Ladyfesti (2011–2018) korraldamisega seotud inimesed. Oma kogemustest ja feminismiga suhestumisest rääkisid esimese Ladyfesti korraldajad, tollal – peale rahvusvaheliselt tuntud kunstniku Mare Tralla – peamiselt tud Vaata lähemalt ›
62
Ajaloodoktor Raimo Pullati elulooraamatu vahendusel on meil võimalik aimu saada autori vaieldamatutest saavutustest ajaloolasena – nii uurijana kui ka organisatoorses tegevuses, mis suuresti seisnes püüdlustes luua valdkonnale vajalik institutsionaalne struktuur ja siduda see rahvusvahelise uurimistööga. Libisenud oma raamatus pealiskaudselt üle lapsepõlve- ja kujunemisaastatest, mis möödusid Eestile raskel, hävituslikul ajajärgul, on Raimo Pullat peatähelepanu pööranud töömeheaastatele. Mälestusraamatut l Vaata lähemalt ›
0
Meie viimase aja kirglikele eelarve aruteludele pakkus hiljuti analüütilist tuge Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). See 1944. aastal asutatud rahvusvaheline organisatsioon, mille aluspõhimõtteid mõjutas palju ka tolle aja üks tuntumaid majandusteadlasi, eestlane Ragnar Nurkse, ühendab 191 riiki ning on enamasti tuntud kui suurtes majandusraskustes riikidele laenaja ning reformide taganttõukaja. Kuid kriise püüab IMF ennetada ka oskusteabe jagamisega, tuginedes märkimisväärsele kogemuste pagasile üle maailma. Vaata lähemalt ›
0
Kunstiakadeemia galerii uksest sisse astuja on jahmunud. Ruum on tihkesti täis suuri metalltorusid. Kummastust ja kõhkvelolekut tekitavast totaalsusest hoolimata võib siiski aduda, et külalist oodatakse sellesse tihnikusse või omamoodi labürinti sisenema. Efektne, ent udune padrik Sissejuhatavast napist seinatekstist mööda vaadates satub külastaja silmitsi ruudukujuliste graafiliste lehtedega, mida ühendab vaid paberi 30 × 30 sentimeetrine formaat ning must-valge koloriit. Kujutatud on sambaid, puid, hoonei Vaata lähemalt ›
44
„Väeosadest on tulnud signaale, et imelikud droonid lendavad. Kui mina oleks kaitseväe juhataja, oleks ma käskinud need alla lasta. Selleks ei ole palju vaja, vaid korralikke snaiperpüsse. Siis näeks kohe, kes nad on ja kust nad pärit on.“ Nii ütles kunagine kaitseväe juhataja Ants Laaneots riigikogu liikmena Delfile 2016. aasta kevadel, kui Eesti ühiskonda tabas esmakordselt drooniärevus. Mõni päev hiljem ilmus ka suur ülevaade pealkirjaga „Eesti ärevus Vene droonide ees... Vaata lähemalt ›
0
Tänavusel Veneetsia filmifestivalil võitis peapreemia Kuldlõvi film, mida ei peetud tugevaks auhinnakandidaadiks, kuid mis polnud sugugi vähem tähelepanuväärne. Jim Jarmuschi „Isa, ema, õde, vend“1 koosneb kolmest osast ja sisaldab rohkelt veidralt huumorikaid hetki selliste suurepäraste näitlejate esituses nagu Charlotte Rampling, Cate Blanchett, Adam Driver, Mayim Bialik, Vicky Krieps, Indya Moore, Luka Sabbat ja muusik Tom Waits. Ameerika indie-filmi suurkuju Jarmusch on ühendanud kolm üksteisest sõltu Vaata lähemalt ›
0
Teadusloolased seostavad Raimo Pullati nime erakordselt väärtusliku Tallinna linna arhiivi Eestisse tagasitoomisega. Laiem avalikkus teab Pullatit nähtavasti piirituse salakaubanduse uurijana. Ajaloohuvilised saavad oma töös toetuda Pullati arvukaile linna- ja sotsiaalajaloo käsitlustele, rahvusliku intelligentsi kujunemist käsitlevaile uuringuile. Arvukaist allikapublikatsioonidest tõuseb esile Johann Christoph Brotze pärandi väljaandmine. Ülimalt tegusal, erakordselt avara suhtlusringiga jõudsal teadusorg Vaata lähemalt ›
0
Poliitiline kaklusklubi kogub hoogu. Ma ei käi somes, aga mõnikord tekib tunne, et tuleks lõpetada ka kõik ajakirjanduse tellimused. Aga peab ju siiski lootma lootusetuse maailmas. Et poliitikud saaks aru, et usaldus on kõige alus ning avalik ja aus suhtlus, vastutuse võtmine ja oma vigade tunnistamine on tugevuse näitaja ning usalduse alus. Et poliitika kese on veenmine ja veenmine on argumenteerimine, mitte sõimamine, mõnitamine, ilkumine ega oma arvamuse pealesurumine. Ja... Vaata lähemalt ›
5
Muusikaküllane suvi on märkamatult küpsesse sügisesse jõudnud, aga meie muusikaelu üha pulbitseb ega näita rahunemise märke. Suurte ja väikeste festivalide vahele mahub toredalt ärksaid hetki ja üks selliseid oli kammertrio Ensemble Auftakt ülesastumine tuumaka kavaga „Kontrastid“ Tallinna Õpetajate majas. Viiuldaja Miina Laanesaar, klarnetist Soo-Young Lee ja pianist Maila Laidna on koos musitseerinud peaaegu kümme aastat, 2019. aastast kõnealuse ansamblinime all. Küllalt lühikese aja jooksul on saavutatu Vaata lähemalt ›
69
Küsisin 2019. aastal Mati Undi toona veel ajutist muuseumi käsitleva artikli lõpus siinsamas Sirbis: „Mis saab Mati Undi nahkportfellist nüüd edasi? Kas jätkub meil (riigil, linnal ja miks mitte sponsoritel) mõistust ohverdada need mõned Maserati džiibid vajalike korteriostude tegemiseks?“1 Antud küsimusele võib nüüd vastata täiesti rahulolevana ja muheda peanoogutusega: Mati Undi muuseum on saanud taevasest soovist maiseks ja maandunud otse Luigetiigi vastu Kadrioru nn kirjanike majja, vaid paar korrust al Vaata lähemalt ›
77
„Nagu iga keel, nii ka meie oma seadis inimesi tähtsuse järjekorda, häbimärgistas laiskvorste, halvasti käituvaid naisi, „saatüreid“, pahasid mehi ja ulakaid lapsi, kiitis „võimekaid inimesi“ ja tõsiseid tüdrukuid, pidas lugu kõrgetest ametnikest ja tähtsatest ninadest, jagas manitsusi, küll elu su paika paneb.“ Annie Ernaux „Aastad“, tlk Sirje Keevallik 5. augustil lahkus meie hulgast USA keeleteadlane, kauaaegne California ülikooli professor Robin Lakoff, kelle töödest sai alguse põhjalikum teaduspõhine. Vaata lähemalt ›
210
Elle Viiese „Enigma“ paistab siinsel tantsuväljal esmalt silma oma semiootilise lähtekohaga, arvestades muidu valdavat atmosfäärile ja liigutuste tunnetamisele keskendumist viimaste aastate liikumiskesksetes lavastustes. Aegamööda avanevad lavastuses aga tähistamisvõimaluste uurimisele lisanduvad mõõtmed, mis lubavad näha läbitöötatuse ja delikaatse huumori põimingut. Keel ja tähistamine. Lavastuses uuritakse verbaalse keele ja liikumise omavahelisi tõlkevõimalusi, süüvides selle pinnalt mõistatuste ja tähe Vaata lähemalt ›
18
1. septembrist jõustus sotsiaalministri määrus „Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord“, millega ajakohastati soo tunnustamiseks (ehk sooandmete muutmiseks) vajalikku arstliku komisjoni loa saamise protseduuri. Kuivõrd määrus näib lubavat transinimeste õigustes edasiminekut, s.t vähendab takistusi eluks vajalikele teenustele, soovin tehtud muudatusi ja nende võimaliku mõju konteksti asetada ja kriitiliselt hinnata. Alustan ajaloolise tagasivaatega. Eestis on soo tunnustamine ja soolisel ül Vaata lähemalt ›
0
Iga suurema festivali ajajoonel tuleb ikka aeg-ajalt ette võbelusi: „Baltoscandal“ kolis kunagi Pärnust Rakverre, festival „Draama“ on läbi käinud hämmastava hulga formaadimuutusi (auhinnad, kuraatorid, aasta parimad jne).1 Pole siis ime, et 21. korda aset leidnud „SAAL biennaal“ (varem küll Augusti tantsufestivali nime all) nihkub samuti uutele radadele ning otsib oma (uut) häält. Nüüdseks ongi „SAAL biennaalist“ saanud kollektiivset kureerimist viljelev etenduskunstifestival. (Teatri)festival kui poliitik Vaata lähemalt ›
0
Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva tähistatakse tänavu oodatult arvukate sündmustega, kus tema looming saab ühel või teisel moel uue kuue, aina enam tuuakse toeks ka visuaalseid ja lavastuslikke elemente. Augustis pakkus Tallinna Kammerorkester Krulli kvartali mehaanikatsehhis Tormise teoste orkestritöötlusi, mille mõju võimendasid nii kontserdipaiga omapära kui ka eesti kunstil põhinev video- ja valguslahendus. Septembrikuises Viimsis etendus viiel korral koorilavastus „Nõelamäng“, mis sidus eesti vanemad l Vaata lähemalt ›
33
Noore kirjanduse ajakirja Värske Rõhk on selleks sügiseks välja antud 20 aastat. Vestlusringis vaatavad Värske Rõhu endised peatoimetajad Lauri Eesmaa ja Carolina Pihelgas ning Hanna Linda Korp, kes praegu oma viimaseid numbreid kokku paneb, tagasi tööle ajakirja eesotsas. Uurin, kuidas mõtestavad nad tekstitööd, toimetamise pedagoogikat, aga ka ajakirja sotsiaalset missiooni, nimelt, kas ja kuidas on võimalik leevendada kultuurilist ebavõrdsust ühe kirjandusajakirja kaudu. Kas te mäletate oma kõige esimest Vaata lähemalt ›
130
Raamatuaastal olen sattunud kahe kentsaka mõiste peale – book braggers ja speed readers. Esimesi võiks eesti keeli kutsuda raamatupoosedeks, teisi raamatuablasteks. Raamatupoosetajad Kui oleme juba harjunud rääkima vooruspoosetajast, siis miks mitte ka raamatupoosetajast – kõlab ju peaaegu sama uhkelt. Raamatupoose tähendab, et raamatud on talle enesekuva valuutaks: neid pakutakse välja kui staatuse ja tarkuse tunnuseid. Ent raamatuid kasutatakse vahel ka rumaluse malakana – hinnates ja eristades inimesi ne Vaata lähemalt ›
0
Ei mäleta, millal nägin viimati teatrilaval nii sügavat leina või nii jõulist tõotust elada. Selle peale võiks oletada, et tegu on tüütu propagandalavastusega, ometi on ukraina lavastaja Vladõslav Trojitskõi ja läti dramaturg Elza Marta Ruža osanud teha lavastuse, mis mõjub eheda ja usutavana. Võib öelda, et tegemist on Läti (ja miks mitte ka Eesti) ühiskonna meeleolude analüüsiga, teravmeelselt täpse skalpellilõikega rahva alateadvusse. Enamiku ajast piinab Läti Rahvusteatri „Kuningas Ubu ja... Vaata lähemalt ›
0
Lubage mul alustada ühe veidi ehk hüperboolse väitega, milleni mind viis mõtisklemine Jass Kaselaane kunstipraktika üle – nimelt, raske on ette kujutada paremat vastumürki klikikiusatusest läbi imbunud pildikultuurile kui kaasaegse skulptuuri kogemine. Vormiliselt iseloomustab seda distsipliini nüüd installatiivsus, mis paisutab skulptuuri omaruumi üheks selle eksponeerimisruumiga, nii et vaataja on alati samavõrd töö sees kui töö ees. Sellega kaasneb mäng mateeria mahu ja massiga. Sagedased skaalanihked (ü Vaata lähemalt ›
12
Populaarsemad allikad
Postimees
|
21% 3 |
Uued uudised
|
9% 1 |
Õhtuleht
|
8% 3 |
Objektiiv
|
7% |
ERR
|
7% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.12.2025 13:13
Viimane uuendus: 13:08.
Uudiste reiting uuendatud: 13:06.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)