Tartu ülikooli 2025. aasta audoktorite seast leiame Londoni Middlesexi ülikooli emeriitprofessori Paul Cobley, keda tunnustati silmapaistvate saavutuste eest semiootikas, meediauuringutes, kirjandus- ja kommunikatsiooniteadustes. Mullu detsembri alguses Tartus peetud vestluses rääkisime Cobleyga sellest, et teaduses tehakse palju teoreetiliselt läbi mõtlemata empiirilisi uuringuid, samuti eetikaprobleemidest teaduskirjastuses, tehisaru piiratusest jpm. Palju õnne audoktori tiitli puhul! Kuidas on tunnustus. Vaata lähemalt ›
0
„Mustrid ja muundumised“, Pille-Riin Larm vestleb Doris Karevaga Rahel Ariel Kaur Betti Alveri kirjanduspreemiast Johanna Roos, „Igast kehast võib saada kirjandus“ Finlandia auhinna võitjad Tanel Vallimäe, „Mida arvata ettevõtjate nõukojast ja nende soovitustest?“ Mikko Lagerspetz, „Iisraeli infosõja sõdurid ja inimkilbid“ Ave Matsin, „Pärandtehnoloogia – lokaalne vastus globaalsele kriisile“ Merily Marienhagen, „Pärand – kallis nähtamatu?“ Eesti näitekirjandus Göteborgi raamatumessil Nikolai Anisimov, „Udm Vaata lähemalt ›
0
Minu lapsepõlvekodus Harju tänava Kirjanike Majas oli väga palju raamaturiiuleid, mitu neist lausa põrandast laeni. Neid täitsid vanavanemate August Sanga ja Kersti Merilaasi raamatud ning need, mida mu vanemad peaaegu iga nädal juurde hankisid. Väikesele lapsele mõjusid riiulid omamoodi põneva maastikuna. Raamatuid oli pakse ja õhukesi, suures ja väikeses formaadis, nad olid riiulis püsti ja põiki, neid oli mitmes keeles ja kogu värvigammat hõlmavas kujunduses. Raamatuselgadelt sai lugeda keerulisi nimes Vaata lähemalt ›
0
„Teadusfoto 2025” on 1. novembrist kuni 15. detsembrini toimuv teadusfotode konkurss, mida korraldatakse eesmärgiga populariseerida teaduse tegemist ja jäädvustamist. See on osa ülemaailmsest teadusfotode võistlusest Wiki Science Competition. Võistlust viivad läbi Wikimedia Eesti ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia. Edukamate osalejate vahel läheb jagamisele auhinnafond summas 1800 eurot. Auhinnafondi rahastab Eesti Teadusagentuur läbi teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi. Eriauhindadega panus Vaata lähemalt ›
0
Aasta muuseumisõbraks valiti tänavu Reet Linna, kes on oma pikaajalise tele- ja meediatöö kaudu tutvustanud muuseumide mitmekesist rolli kogukonna, identiteedi ning kultuuripärandi vahendaja ja hoidjana. Aasta muuseumisõber Reet Linna on aastaid avanud “Prillitoosi” kaudu vaatajatele muuseumide mitmekesist maailma. Tema saated on viinud publiku kõikvõimalikesse muuseumidesse üle Eesti ning näidanud suure soojuse ja tähelepanelikkusega seda, mida muuseumitöötajad igapäevaselt teevad. Kuna “Prillitoosi” vaata Vaata lähemalt ›
0
Anne Ruussaare kureeritud näitusel saab uudistada ajaloolisi peegleid nii Ajaloomuuseumi kui kollektsionäär Toomas Zuppingu kogust. Väljapaneku ühendavad võimsalt peegelduvaks tervikuks moekunstnik Liisi Eesmaa 2008. aastal loodud peegelkleidid legendaarsest kollektsioonist „Mirror Tetris“. Oma peegelpilti on inimesed otsinud aegade algusest saadik. Esmalt leiti see sillerdavalt veepinnalt ja hiljem enese loodud kõikvõimalikest materjalidest kunstlikelt peegeldajatelt. Elamusnäitusel „Peeglimaagia: peeglid. Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kunstimuuseum tähistab sel aastal esimest korda rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva mahuka eriprogrammiga. Kõigis viies Eesti Kunstimuuseumi filiaalis toimuvad 25. novembril koostöös Ohvriabiga erituurid ja vestlused, mis suunavad märkama ajaloos normaliseeritud naistevastast vägivalda läbi tänase teadlikkuse. Eriprogrammiga rõhutab muuseum teema aktuaalsust, lähtudes tõsiasjast, et 41% Eestis elavatest naistest kogeb paarisuhtes vägivalda. „Ühiskonna vägivallatuks muutmine o Vaata lähemalt ›
0
Pühapäeval saab Pimedate Ööde filmifestivali menufilme näha lisaseanssidel. Uuesti jõuavad ekraanile võistlusfilmid, mis olid välja müüdud või pälvisid auhindu. Näha saab järgmisi filme: – „Konn ja vesi” – Saksa režissööri Thomas Stuberi südamlikus teekonnafilmis kohtuvad kaks üksildast inimhinge. Põhivõistlusprogrammi parima meesnäitleja auhind peaosatäitjatele Aladdin Detlefsenile ja Kanji Tsudale. – „Üheskoos üksi” – 19-aastane surmatõbine Izzet veedab oma järelejäänud päevi virtuaalreaalsuses, kui tema. Vaata lähemalt ›
0
Esimeste Eesti keeleteaduse päevade puhul on põhjust tänutundega meenutada* Lauri Kettust (10. IX 1885 Joroises – 26. II 1963 Läänemerel), keelematerjali suurkogujat, kes kasutas kogutut keeleteaduse eri valdkondades ja keelekorralduses ning tegi seda Eestis, Soomes ja mujalgi. Omaaegse Tartu ja Helsingi ülikooli professori mitmekülgsus ja erakordne viljakus on tähelepanuväärne. Kõik algas kodukihelkonnast Juvast, jätkus metsasoomlaste juures Rootsis ning seejärel Eestis, Vadja-, Vepsa- ja Liivimaal ning. Vaata lähemalt ›
0
Nii autoaknast vaadates kui kodukandis ringi käies paistab Eestimaal metsa, põldu, heinamaad. Kena roheline, talvel valge. Maastikku sisse suumides näeb asjatundja aga ka seda, mida seal ei ole. Mitmed elupaigad neile iseomase kirju liigikooslusega on pidanud taanduma. Näiteks on saja aastaga kadunud 99% puisniitudest, aga ka 90% madalsoodest. Kehvasti läheb ka teistel märjematel elupaikadel – soometsadel ja siirdesoodel. Neid oli omal ajal lihtsam kuivendada lootuses saada kvaliteetset puitu või lisapõllum Vaata lähemalt ›
2
Tänavu kevadel kukkus Tallinna ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktori konkurss läbi ja aastase lepinguga võeti ajutiselt tööle senine dokumentaalfilmide programmi juhataja Riho Västrik. Uue ameti kõrvalt on Västrik sel aastal välja tulnud lausa kahe uue filmiga: kevadel „Päikese kodanik“ ning aasta lõpus kaua töös olnud „Kriimsilm, karuott ja rebane. Märkmeid metsast“. Intervjuus tuleb juttu nii filmikoolis toimuvast kui ka sellest, kas ta lähiajal enam üldse kaamera taha... Vaata lähemalt ›
0
Lehtede langemise eel ilmus huvilistele 15aastase töö tulemusena mahukas puittaimede raamat. Selle autor Rein Sander on tuntud botaaniku, luuletaja, aedniku, taimekollektsioonide rajaja ja aktiivse kirjutajana mitmel teemal. Ta on hästi kursis naabermaa Läti iluaiandusega ja tükati Leedu omaga. Isegi läti keele on ta endale parema suhtluse huvides selgeks teinud. Raamat on kui väike entsüklopeedia, kuid „väikese“ oleks võinud ka ära jätta, sest see hõlmab sõnas ja pildis rohkem kui 900... Vaata lähemalt ›
0
Alles see oli, kui hõiskasin: „Paistab, et uue muusika järjepidevaks esitamiseks ja kuulamiseks on Tallinnas nüüdseks loodud (vist? loodetavasti) piisavalt tihe võrgustik. Aastaid peamiselt ühe-kahe ansambli ja seotud ringkonna huvi ning entusiasmi pinnalt võrsunud kontserdid ja sarjad ning kalendris teatud perioodiga seostuvad festivalid ei mahuta enam kasvavat huvi ega kontakte konteinerina endasse. Selle tagajärjel aset leidnud ettevõtmiste hargnemine ja laienemine rõõmustab ning pakub muusikaliseks suht Vaata lähemalt ›
0
Rotermanni soolalaos on avatud Pascal Bronneri omamütoloogia ülevaatenäitus „Into the Droame“, mis, kui halvasti läheb, võib jääda täiesti kättesaamatuks. Kui paberarhitektuur on sageli niigi esoteeriline, looritab Bronneri tööde isiklikkuse mõõde selle vaata et läbipaistmatuks mõistujutuks. Ja hea on, et looritab: salatarkustel ja varjatud sõnumitel on mõju, mis nõuab vaatajalt omajagu empaatiatööd, et pärale jõuda. Kujutage ette järgmist stseeni. Interjöör, XX sajandi algusaastate tööstushoone, ümber ehi Vaata lähemalt ›
33
Tallinna Linnaplaneerimise Amet avas 14. novembril Tammsaare pargis Tallinna arhitektuurivõistluste võidutööde näituse pealkirjaga „Miks korraldada arhitektuurivõistlust“. Võistluste vajalikkusest ja ka nendega seotud kitsaskohtadest räägivad lähemalt ameti juhataja asetäitja Oliver Alver ja Tallinna peaarhitekti büroo ruumivisioonide vanemarhitekt Mae Köömnemägi. Milline on Tallinna arhitektuuripoliitika? Millal te eeldate, et uue hoone, planeeringu või avaliku koha loomiseks on vaja korraldada arhitektuur Vaata lähemalt ›
15
Temufi saal on nagu loodud kammerlike lavastuste sünniks. Teatri ruumide kodune atmosfäär, meeldiv õhkkond, kompaktne ruumilahendus, kus baar ja väike saal moodustavad kena terviku. Etenduse alguses tõmmatakse saali ja baari eraldamiseks vaid kardinad ette. Kõik on käe-jala juures ja viitab, et iga külaline on siin oodatud. Ka pärast etendust on publikul võimalus jääda mõtteid vahetama baari, kuhu heal juhul võivad lisanduda ka etendusel mänginud näitlejad. Kui lisada, et teater asub... Vaata lähemalt ›
0
Seda juhtub väga harva, et Eestis näidatakse Jamaica filme või üldse Jamaicaga seotud filme, aga seekord on PÖFFil film, mille päritolumaaks Jamaica. Filmi „Rastajurist Diane Jobson“ autoriks on siiski hoopis Katalooniast pärit Amanda Sans Pantling. Ma olen siin mitmeti erapoolik: esiteks olen ma aastakümneid olnud reggae-DJ ja Jamaica kultuuri fänn, teiseks käisin ma 8. novembril filmi esilinastusel, kus olid kohal ka filmi tegijad Amanda Sans Pantling ja Tammy Hart. Seega... Vaata lähemalt ›
3
20. ja 21. novembril peetakse Tartus esimesed Eesti keeleteaduse päevad (https://keeleteadus.ee/ee/keeleteadusepaevad/). Sellega pannakse alus uuele teadusürituste traditsioonile, mis vahetab välja muutuva keele päeva. Miks otsustati rõhuasetust muuta, võtta keele asemel vaatluse alla keeleteadus? Muutuva keele päeva on korraldatud alates 2005. aastast. 20 aasta jooksul on 215 uurijat pidanud 343 ettekannet. Tegu on olnud ühepäevase konverentsiga, aga viimastel aastatel oli huvi nii suur, et kõiki esinejaid Vaata lähemalt ›
29
Armas sõber Imre, olen neid ridu kirjutades sügavas leinas. Aitäh, et näitasid teed, mis on meile võimalik – armastuse ja hoolimise teed, avatud südame teed. Sa puudutasid väga paljude elu. See, mis olid või tegid, ei mahu sõnadesse, nii nagu su hing ei mahtunud enam kehasse. Nüüd tuleb meil hakkama saada ilma kallistamata, ilma su soojahäälset laulu ja kõlavat naeru kuulmata, kuigi kõik see kaigub siiski sisekõrvas. Kui kunagi taas... Vaata lähemalt ›
0
Kaur Riismaa „Väsinud valguse teooria“ lugeja ei lähene raamatule sama puhta lehena kui Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse žürii. Autori nimi – ja sellega kaasnev pagas – tungib paratamatult publiku ja teose vahele. Mälestus Nora Maria Londoni möödunud aasta skandaalist on alles värske ning ehkki see võib teosele osaks saanud tähelepanule kaasagi aidata, paneb see lugedes paratamatult küsima, millised kaalutlused on mõjutanud autori loomingulisi valikuid. Sellest perspektiivist on alles trükisooja roma Vaata lähemalt ›
14
Raamat on mugavus. „Milline mõnu on süüa oma sõnu, töö eest nurka pugeda ja lugeda,“ kirjutas kord Ain Kaalep, tõlkides nii üht Fernando Pessoa luuletust, ja jätkas niisama reipalt: „Lugemine on jama, õppimine seesama. Päike on ikka suur, kui ka puuduks literatuur.“ Võib küll olla, et meie põhjamaine päike on väike, mitte nii suur, kui me tahaksime. Aga nurka pugeda on ikkagi imeliselt mõnus. Ja eriti mõnus on seal omaette... Vaata lähemalt ›
18
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Propastop
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.03.2026 21:37
Viimane uuendus: 21:34.
Uudiste reiting uuendatud: 21:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)