Imestan ikka, et kultuuri peetakse poliitikas kõige tühisemaks valdkonnaks (ja muidugi ka pelgalt kuluartikliks), eriti olukorras, kui suur naaberriik kasutab kõiki võimalusi, et meie ühiskonda, rahvast ja ühtekuuluvust lõhestada. Kultuur võiks olla selles olukorras tähtis ja toimiv vastumürk, kuid vaevalt see saab hästi toimida, kui kultuur pole kõigile kättesaadav ja tegijate järelkasv on mitmes kultuurisfääris […] Vaata lähemalt ›
0
28. veebruaril sai 90aastaseks Rein Taagepera, kelle panus Eesti riigi ja ühiskonna arengusse tutvustamist ei vaja. Olgu siinkohal mainitud vaid aktiivsus väliseesti kogukonnas ja sealsete sidemete ja abi toomine iseseisvuse taastanud Eestisse, Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonna loomine 1991. aastal, töö Põhiseaduse Assamblees aastatel 1991-1992, presidendiks kandideerimine 1992. aastal ning järjepidev osalemine Eesti poliitikas ning ühiskonna arengu […] Vaata lähemalt ›
0
Pandeemia alguses, 2020. aastal, täheldasin, et toona järsku populaarseks muutunud Camus’ „Katku“ puhul toimib ootamatu pöördefekt. Kui tavaliselt kõneldakse katkust romaanis kui fašismi metafoorist, siis päris maailmas muutus fašism Camus’ katku metafooriks, mis isoleeris ja tappis, kuid moodustas ka bioloogilise haigusega õdusa poliitilise sümbioosi. Poliitilised liikumised, mille kohta kasutatakse eksitavat eufemismi „konservatiivid“ (tegelikkuses nad ju […] Vaata lähemalt ›
9
Lähenevad valimised on jälle päevakorda tõstnud teadusele 1% eraldamise sisemajanduse kogutoodangust ehk SKTst. Mõte on ahvatlev, nagu halvad mõtted ikka. Kõik SKTga haakuv on parandamatult paha: sõidukilomeetrid, betoonikuupmeetrid, relvatarned, halduskulud, lahutusadvokaatide honorar, pikali puud, süsinikutalletusmasinad. SKT sisaldab seda, mis on halb ja ajalik ning vaatab mööda heast, kestlikust ja isekorralduvast: rahulolevad koduperenaised ja -mehed, päritud […] Vaata lähemalt ›
233
Ruumilahenduste muutmine on kulukas, mistõttu tuleb ette mõelda, kuidas kohaneda muutuvate vajadustega. Ukrainas toimuv sõda tõukab tagant, et elukeskkonna investeeringute puhul hakataks senisest palju tõsisemalt arvestama riigikaitse vajadustega. Samamoodi tuleb ka riigikaitses teha igal tasandil läbimõeldumaid ruumiotsuseid maatehingute, rajatiste-hoonete arendamise ja ka maastikupoliitika vallas (näiteks Nursipalu). Sõda Ukrainas on tõestanud, et tänapäeva sõjad ei ole […] Vaata lähemalt ›
11
Valdur Mikita on rääkinud ümberpööratud kaardist ning meiegi võiksime tõsta Tallinnast kaugel Võrumaal asuva Nursipalu korra mõttes riigi pealinna või Lõuna-Eesti pealinna Tartu asemele. Avanev pilt teeb kõhedaks. Nursipalu harjutusala laieneks u 10 000 hektarile, aga ka see ei ole kaitsevõimekuse tagamiseks väidetavalt piisav ning kaitsevägi tunneb huvi 20 000 hektari vastu, mis on suurem […] Vaata lähemalt ›
1,560
Kirjutan seda artiklit ajal, kui Vene naftafirma eest handi püha järve kaitsev šamaan Sergei Ketšimov, keda süüdistatakse Vene liiklusinspektorite elu ja tervise ohtu seadmises, ootab Siberis järjekordset kohtuistungit. Pakkusin eelmises loos välja, et sõda on hea aeg põlisrahvastega arvete õiendamiseks.1 Nüüd püüan visandada üldisema pildi selle kohta, kuidas käib Venemaa põlisrahvaste ja -vähemuste käsi sõja […] Vaata lähemalt ›
45
Jaanuari lõpus arvati Odessa ajalooline linnakeskus maailmapärandi nimekirja. See toimus poliitilise arutelu saatel: reljeefselt joonistus välja, kui lühikeseks jäävad kultuuripärandi ekspertide käed, kui välispoliitilised jõujooned kanduvad üle eriala-arutelusse. Kõik lõppes küll nii, nagu Ukrainat toetavad riigid soovisid: vaatamata Venemaa aktiivsele vastuseisule sai Odessale rahvusvaheline kaitse peale, kuid hääletuse tulemus oli üsna napp. Maailmapärandi nimekirja üle […] Vaata lähemalt ›
0
Vabariigi aastapäeva kontsertlavastus 24. veebruaril Estonia teatris. Seekordse vabariigi aastapäeva kontsertlavastuse autor Renate Keerd on varemgi tseremoniaalse teatrilaadiga kokku puutunud: mäletatavasti usaldati talle Eesti Euroopa eesistumise avalavastus, mida käisid Kultuurikatlas kaemas riigipead üle kogu Euroopa Liidu. Toona rokkis laval Metsatöll ja eeslaval esitas Keerdi trupp Kompanii Nii üsna rahvaliku koega, aga avangardistlikus nihkes koomilisi sketše. […] Vaata lähemalt ›
8
Laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Narva Vabal Laval. Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit. TEATRILIIGIÜLESED AUHINNAD Žürii: Kerri Kotta (esimees), Kristiina Garancis, Karmo Mende, Aare Tool, Viesturs Jansons, Eve Mutso-Oja, Mart Kangro, Riina Oruaas, Liisi Aibel, Urmas Lüüs, Taavi Tõnisson ja Keiu Virro. Lavastajaauhind Tanel Jonas – […] Vaata lähemalt ›
0
Veendusin omal nahal, et Eesti kunstis toimub tohutult palju. Vaatamata sellele, et jõudsin käia vaid Tallinna ja Pärnu näitustel, on ikka tunne, et kuu jooksul sai nähtud uskumatu kogus näitusi ja teisi publikuüritusi. Veebruarikuu kinnitas, et üks kunstihuviline ei ole võimeline kõike toimuvat vaatama ja kogema. See on loomulik, sest kultuurisupist peabki endale kulbiga ette […] Vaata lähemalt ›
57
Klassikalise muusika kadumisest on räägitud juba kaua, kuid tegemist on siiski visa nähtusega: kontserdid toimuvad, oma ala tipud toovad saalid publikut täis. Ja kuigi kuulajad tunduvad olevat keskmiselt küll järjest vanemad – nii meil kui ka mujal –, ei ole selles ju iseenesest midagi halba. Eri vanuserühmad kuulavadki erisugust muusikat. Murepilved on aga tuleviku kohal. Praegune […] Vaata lähemalt ›
1
Berliini rahvusvaheline filmifestival „Berlinale“, 16. – 26. II. „Berlinale“ iseloomu kogu 73 toimumiskorra vältel on lihtne mõista, kui vaadata festivali asutamise asjaolusid, aega ja kohta. Filmifestivali mõtte kutsus 1951. aastal ellu toonase Okupeeritud Saksamaa Liitlasvägede Üksuse (HICOG) informatsiooniteenistuse filmiohvitser Oscar Martay ja tõelises Marshalli plaani vaimus andsid festivali korraldamiseks laenu Ameerika Ühendriikide relvajõud. Berliin oli […] Vaata lähemalt ›
0
2. märtsil kuulutati välja tänavused Friedebert Tuglase novelliauhinna laureaadid. Žürii tunnistas 2022. aasta jooksul ilmunud uudisjuttudest auhinna väärilisteks järgmised teosed: Meelis Friedenthal, „Abracadabra“ (kogumik „Eesti nõid“), Katrin Tegova, „Teraslind“ (Vikerkaar nr 12). Žürii esimehe Leo Luksi sõnul tõusis Meelis Friedenthali novell „Abracadabra“ esile tänu oskuslikult komponeeritud mitmetasandilisusele. Süžee poolest on tegu hoogsa fantaasialooga: „Loo veenvalt mõjuv keskkond […] Vaata lähemalt ›
30
Roald Dahli lasteraamatute sisu muutmise skandaal on taas tekitanud suurema arutelu teemal, kes, miks ja millise õigusega võib muuta autori algteksti. Õhus lendavad tsensuurisüüdistused, tekstiversioone võrreldakse lausehaaval ning asjasse segatud üritavad end kuidagi kaitsta, kuid keegi ei tundu olukorra üle olevat väga õnnelik. Millest niisugune lärm? Skandaal lahvatas 17. veebruaril ajalehe Daily Telegraph põhjaliku artikliga […] Vaata lähemalt ›
93
Inimese ja keskkonna suhe on nüüdisaegse kunstiteose maailmasuse mõõde, spetsiifiline tekstuaalne tasand, mis eksisteerib teose poliitilise alltekstina, kuid järjest enam argipäeva kujundava teadlikkusena. Seda mõõdet väljendavad muuhulgas filmid, kirjandus ja kunst, mille dominant on energiaressursside ja tänapäeva elulaadi suhe. Fossiilkütuste teema ületab esteetiliste registrite eristuse: seda kujutatakse nii populaarkultuuris kui ka peenemates projektides. Vormilist mitmekülgsust […] Vaata lähemalt ›
0
Praegune süsteem on korrumpeerunud. See on talumatu ja seda tuleb puhastada. Tuleb juhinduda õigetest ideedest ja neid tarmukalt ellu viia. Niimoodi saavutame puhtama, selgema, õigema ühiskonna. Kui õige idee fanaatikud võimule saavad, siis nad eelistavad neid, kes viivad ellu õiget ideed, või kes vähemasti suusõnal õiget ideed toetavad. See tähendab, et korruptsioon muutub mitu korda […] Vaata lähemalt ›
0
Kurt Vonnegut on öelnud mitmes intervjuus, et kodu on see koht, kus inimene elas üheksa-aastaselt. Kindlasti on selles omajagu tõde, sest küllap on lapsele iga viimne kui nurgake tuttav ja ka kinniseotud silmadega käsikaudu kobades selge, kus jääb ette kapp, kuhu vahele on torgatud põrandahari või üleriiete alla tõstetud Singeri masin. Kuigi üks kodu on […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Fabelmanid“ („The Fabelmans“, USA 2022, 151 min), režissöör Steven Spielberg, stsenaristid Steven Spielberg ja Tony Kushner, operaator Janusz Kamiński, helilooja John Williams. Osades Michelle Williams, Paul Dano, Seth Rogen, Gabriel LaBelle, Judd Hirsch, David Lynch jt. Filmid on unelmad, mis annavad maitsekalt edasi mitmeid dimensioone – aegruume, sümboleid ja narratiive – ning kus aitab tervikut moodustada just […] Vaata lähemalt ›
56
1950. aastate keskel Eesti Põllumajanduse Akadeemias õppides käis mu vanaisa iga päev piimasaalis ning pistis pintslisse saiapätsi ja klaasi piima. Ajad paranesid, valik laienes: „Siis ma võtsin endale makaronid ja klaasi keefiri,“ meenutab vanaisa heldinult luksuslikke 1960. aastaid. Ükskord sai ta poest paki makarone, valas need õliga kuumale pannile ja imestas, et toit ei lähe pehmeks. […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Müürileht
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
DigiPRO
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 13:03
Viimane uuendus: 12:58.
Uudiste reiting uuendatud: 12:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)