Kunstivaldkonna alarahastus ei ole mingi uudis. Sellele on tähelepanu juhitud kultuuriministeeriumi eelarve jaotistes, kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitalil kipub kolm korda vähem raha olevat, kui küsitakse. Kunstnike töö eest õiglaselt tasumine ei ole jäänud hea tahte, vaid rahaliste võimaluste taha. Seis on nutune, kuid kaugeltki mitte lootusetu. Kollektiivis ja koostöös peitub jõud. Koostööd on organisatsioonide, […] Vaata lähemalt ›
0
Laiskust pole vist olemas. Mitte et ma usuksin sellesse, et seda pole – ikka on. Aga mulle näib, et laiskus on tingitud hoopis millestki muust, mitte prokrastineerimisaltist inimloomusest või et ei viitsita midagi teha. Kas üks nn laiskuse põhjendus võiks olla hoopis alateadlik ebaõnnestumise kartus? Sest parem on olla ju potentsiaalikas laisk kui läbikukkunud? Nüüd, […] Vaata lähemalt ›
0
Järgneva käsitluse teemaks on 2022. aasta augustis Ameerika Ühendriikide Kongressi vastu võetud inflatsioonitõrje seadus (ingl Inflation Reduction Act, lühendatult IRA). Kõik kolm pealkirjas nimetatud probleemi on üliolulised. Samal ajal näivad need nõudvat valdkonnale iseloomulikke lahendusi. Inflatsioonitõrje peaks tegelema rahapakkumise ja kogunõudluse juhtimisega, rohepööre keskkonda saastavate tehnoloogiate asendamisega loodussõbralikega, siseturu kaitse meetmed on mitmesugused tariifsed ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kuidas uurida nähtamatuid seoseid looduses ja tuua osagi sellest – mida me isegi ei tea, et me ei tea – teadmata teadmatusest päevavalgele? Varjatud interaktsioone ja varivõrgustikke vaevad allergoloog-immunoloog dr Tiia-Linda Okas ja selle aasta Biotoopia konverentsi esinejad, taastamisökoloogia professor Aveliina Helm ning molekulaarse ökoloogia professor Maarja Öpik, vestlust juhtis Biotoopia kuraator, kunstnik Peeter Laurits. […] Vaata lähemalt ›
198
Tänavune aprill on möödanik ning seega ka rahvusvaheline maastikuarhitektuuri kuu. Maastikuarhitektuuri kuu tähistamise eesmärk on tuua eriala rambivalgusesse ja näidata, kuidas maastikuarhitektuur on kõikjal ja kuidas meie elu mõjutab. Kuu tähistamise traditsioon on pärit USAst ja seotud sealse maastikuarhitektuuri suurkuju Frederick Law Olmsteadi sünnikuuga. Olmsteadi peetakse USA maastikuarhitektuuri valdkonna rajajaks, tema käe all valmis New […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Rävala puiestee projekteerijate majas on sündinud nii mõndagi. Ka arhitektuuribüroo b210 asutajad Aet Ader, Mari Hunt, Kadri Klementi ja Karin Tõugu panid oma koostööle aluse just selle majas, toas b210. Noore arhitekti preemia antakse kuni 40aastasele arhitektile või arhitektide kollektiivile, kes, nagu ütleb statuut, on arhitektuuri arendanud või Eestile tuntust toonud, on olnud omal […] Vaata lähemalt ›
11
Risto Kübar (snd 1983) * Lõpetanud lavakunstikooli XXII lennu (2006) * Aastatel 2006–2014 teatris NO99, alates 2012 töötas ka Münchner Kammerspieles, 2014–2015 München Kammerspiele trupi liige * 2015–2018 NTGent (Belgia) trupi liige * alates 2018 Bochum Schauspielhausi trupi liige Sergo Vares (snd 1982) * Lõpetanud lavakunstikooli XXII lennu (2006) * Aastatel 2006–2012 teatris NO99 * […] Vaata lähemalt ›
0
Eestist kaugel põhjas asub Finnmark ehk saamide maa. Pikkuskraadilt ulatub see Eestist pisut kaugemale itta, Peterburi poole, ning suure idanaabriga on saamidel peaaegu kakssada kilomeetrit ühist piiri. Vahemaad on Finnmarkis pikad ja inimesi vähe. Seal, maailma lõpus, kasvas üles norra kirjanik Hanne Ørstavik, kes väisab peatselt festivali „Prima vista“. Kui asetada sirkli teravik maakaardil Oslo […] Vaata lähemalt ›
26
Kuigi Juhan Smuuli bareljeefi küsimus jõudis 21. aprillil Eesti Kirjanike Liidu hääletusega lahenduseni või vähemalt vahepeatusse, ei ole Smuuli isiku ümber alanud vaidlused sugugi vaibunud. Muu hulgas võimaldab niinimetatud Smuuli juhtum mõtiskleda laiemalt nõukogude minevikuga tegelemise üle taasiseseisvunud Eestis.1 Alustuseks tuleks küsida, kuidas on võimalik, et küsimus, kas Smuuli bareljeef peaks seisma eesti kirjanduse esindushoone seinal […] Vaata lähemalt ›
63
Smuuli bareljeefi ümber toimunud ühiskondlik-poliitilises lainetuses ei ole kerge jätta sellele diagnoosi panemata. Ja seekord ei jäta ka. Tõepoolest, olen seda hinnangut kaalunud juba pikemat aega. Vaadates Eesti ühiskonna arengut viimase kümne-viieteistkümne aasta jooksul, viitavad nähud pikemat aega sündroomile, mille vasteks on psühholoogias piirialane isiksushäire (ingl borderline syndrome). Selles mõttes on kaklus bareljeefi ümber sündroomi […] Vaata lähemalt ›
0
Minu lapsepõlves oli sõnal suur jõud. Neil oli selge tähendus ja tagajärg. „Ah, ta on üks keskmist sorti kultuurikiibitseja,“ ütles ema omaaegse muuseumidirektori kohta, kui ma varateismelisena kellegi kohta küsimuse esitasin; „Mis ma ikka luuletan, kui Viiding on olemas,“ lasi sõnaosav sõber kõrvad lonti, sest luuletajate latt oli tollal nii kõrgel. Eluks ajaks sai selgeks, […] Vaata lähemalt ›
37
Kuigi nii mõnedki kirkad aprillikuised kontserdielamused avanesid senitundmatul näol, olgu tegu täiesti värskelt valminud või kevade tuules uue palge saanud muusikaga, pakkusid samavõrra hargnevat mõtteainest ka juba varasemates tõlgendustes pikemat aega teisenenud teosed. Mis juhtub, kui kokku saavad kaks XX sajandi tõelist stiilisegude sõlmpunkti ehk punk ja džäss? Võimaluse vastuseid otsida pakkus Ühendkuningriigi bändi WorldService […] Vaata lähemalt ›
0
Maria Kapajeva näitus „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“ Vana-Võromaa Kultuurikojas kuni 7. V, Jaanus Eensalu näitus Võru Linnagaleriis 10. III – 1. V, Kaisa Eiche ja Kadi Estlandi „Naisteta küla“ Võru Liiva-ATEs 4. II – 2. IV, Kristina Õlleki näitus „Hüpoksilise lima ja troopilise lubja vetes“ Kogo galeriis kuni 20. V, Tanel Veenre näitus „EX […] Vaata lähemalt ›
48
Kui Indrek Hargla raamatul „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“1 põhinev mängufilm ligi aasta tagasi esilinastus, vajasid kinod pärast pikka koroonaaegset virelemist seda ekraniseeringut nagu õhku. Just Elmo Nüganeni lavastatud Melchiori-triloogia pidi publiku tagasi saalidesse meelitama. Selle ootuse täitsid filmitegijad eeskujulikult, sest vaatajaid on jagunud nii suurtele kinokettidele kui ka väiksematele väärtkinodele, lisaks suurele arvule kooliõpilastele, […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri „Ülestähendusi põranda alt“, autor Fjodor Dostojevski, tõlkijad Andres Ehin ja Lembe Hiedel, autor, lavastaja ja muusikaline kujundaja Rainer Sarnet, kunstnik Laura Pählapuu, valguskujundaja Emil Kallas, koreograaf Tiina Mölder, laulude seadja Andre Maaker. Mängivad Rain Simmul, Indrek Sammul ja Hele Kõrve. Esietendus 30. III Salme kultuurikeskuse väikeses saalis. Põrandaalune petab oma lõputu eneseanalüüsiga vaataja või […] Vaata lähemalt ›
0
Alternatiivroki festival „Aprillikivi“ 28. ja 29. IV Paavli kultuurivabrikus. Tartus sündinud ja kasvanud, ent oma ainulaadse atmosfääri edukalt Tallinna kolinud festival „Aprillikivi“ toimus tänavu kaheksandat korda. Psühhedeelse telje ümber sumisevat metal’it, punki, indie rock’i ning elektroonilist tantsu- ja seisundimuusikat serveerinud volbripidu kohanes uue asenduskoduga Paavli kultuurivabrikus kiiresti, pakkudes eksperimentaalsust ja voolude lõimimist hindavale melomaanile kahe […] Vaata lähemalt ›
97
Minial on armusuhe äiaga? Milles küsimus. Õde saab poolvennaga lapse? Pole probleemi. Poeg lööb uhmriga maha ema vägistaja? Paras talle, jõhkardile. Minia seab äiale üles surmalõksu? Tal ju oligi aeg minna… Kõik see juhtub rootslanna Lina Nordquisti raamatus „Järgnen sulle“, mille süžee on ehitatud üles kaheplaanilisena, kahe naise, Unni ja Kåra vahelduvate häälte kaudu. Kåra […] Vaata lähemalt ›
14
Päris raske on keskenduda, kui ilma peata surnu sealsamas ringi uitab. Surnukeha õõtsub reipalt ringi, et ühineda seejärel „Kalevala“ Väinämöisega, kes paistab, otse vastupidi, võrdlemisi morn. Hiljem ajab peatut taga üks poolkõdunenud hull ärritavalt väikese mootorsaega, kuigi – halloo! – pea on ju juba läinud. Olukord meenutab jaburat hetke tänavuselt Oscari-galalt, kui Jimmy Kimmel hüüdis: […] Vaata lähemalt ›
0
Gonsiori tänava algusse ERKI keldrisse 1997. aastal (vist – täpset daatumit ei mäleta enam keegi) asutatud internetikohvik-öölokaal Enter sai kiiresti teiseks koduks kirevale kambale alternatiivkultuuri kummardajatele. Sellest hämarast, hubasest muusika- ja kunstiurkast sai alguse, käis läbi või kasvas välja terve plejaad põnevaid peosarju („Beats From the Vault“, „Masinaruum“, „Vibe“, „Tune In“, „Relektro“) ja elektroonilise muusika […] Vaata lähemalt ›
141
Kui nägin „Tallinna Terminaatorit“ raamatukogu uudiskirjanduse letil, olin üllatunud ja isegi pisut elevil. Mitmel põhjusel. Kuigi raamatu peategelane, atleetvõimlemise ikoon Olev Annus on võidelnud välja vägagi kaaluka koha Eesti spordiloos, tundub mulle, et praegu tema saavutustest enam eriti midagi ei teata. Ilmselt seepärast, et Annus on inimesena jäänud eestlastele peaaegu täiesti kättesaamatuks. On ju suurem […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
Levila
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.06.2026 01:38
Viimane uuendus: 01:26.
Uudiste reiting uuendatud: 01:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)