Dokumentalistikas algab filmiaasta „Sundance’i“ festivaliga jaanuari lõpus ja lõpeb Oscaritega järgmises märtsis. Veidi üle aasta kestab see vahemik märkamaks trende, suundumusi ja filme, mis selles allžanris enim esile tõusevad. „Sundance’il“ linastunud teosed teevad üldjuhul hea leviringi nii festivalidel kui ka auhindamistel. Hoiame pöidla pihus, et tänavu seal linastuv Lõuna-Eesti suitsusaunatraditsioonist rääkiv „Savvusanna sõsarad“1 kasutaks suurepärase hüppelaua […] Vaata lähemalt ›
0
Jaanuari alguses käis Vikerraadio „Keelesaates“* haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Kuna sellest sügisest tuleb uuendatud õppekava korral koolidel pakkuda teise võõrkeele valikus vähemasti kaht keelt, küsis saatejuht Piret Kriivan, milliseid keeli võiksid Eesti lapsed tahta koolis õppida. Ministri arvates peaks oskama naaberkeeli ja kohe esimeste seas mainis ta soome ja rootsi keelt. Seejärel pidas ta […] Vaata lähemalt ›
66
Lõpuks ometi on Lilli Luuk eesti kirjanduses päriselt kohal ja vääriliselt nähtav, koguni kahe teineteise järel ilmunud raamatuga, mis kummatigi ilmusid vales järjekorras. Kes eesti algupärasel jutukirjandusel silma peal peab, see teab Luuki juba aastast 2017, mil Loomingus ilmus „Auk“ – harvanähtavalt hästi kirjutatud novell, autori kõige esimene trükis ilmunud tekst, mis pälvis kohemaid Tuglase preemia. […] Vaata lähemalt ›
54
Sõda ei muuda meie elu üksnes laial skaalal ja suurel määral, vaid puhuti ka äärmiselt kiiresti. Peaaegu kohe, kui Vene väed olid alustanud vaenutegevust Ukraina pinnal, järgnesid sellele kaalukad reaktsioonid Eesti ajakirjanduses. Ma ei taha rääkida sellest, et sõda tõusis esiplaanile nii tugevalt, et mingid küsimused, probleemid ja isegi valdkonnad jäid mõneks ajaks pea täiesti […] Vaata lähemalt ›
0
Ükski Eesti keskaja uurija ja huviline ei saa läbi Saksa orduta. Ordu, kes alustas oma tegevust Liivimaal 1237. aastal ja mille Liivimaa haru likvideeriti aastatel 1561–1562, vermis rohkem kui nelja sajandi jooksul väga tugevasti Eesti ja Läti – keskaegse ja XVI sajandi esimese poole Liivimaa – ajalugu. Ordu pärand ja kuvand omakorda on kujundanud ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kui mullu selgus, et Paide linnavõim on otsustanud Paide teatri rahastust kärpida, teatas senine trupp oma tegevuse lõpetamisest aasta lõpul. Teatri uue kunstilise juhi konkursi võitis Paide muusika- ja teatrimaja senine kultuurijuht ning arvamusfestivali kultuurikoordinaator Mariliis Peterson, kes on saanud rakendusteatri magistrikraadi Londoni teatriakadeemias (The Royal Central School of Speech and Drama) ja bakalaureusekraadi Aberystwythi […] Vaata lähemalt ›
0
Ilmselt mäletavad paljud meist eelmise aasta 24. veebruari – vaba päev keset töönädalat, aeg tähistada iseseisvuspäeva. Paraku ei jäänud see päev meelde ainult sel põhjusel, sest samal päeval alustas Venemaa taas Ukraina territooriumil aktiivset sõjategevust. Need uudised naelutasid telerite ette rohkem inimesi kui paraad ja pidulik kontsert. Sõda Ukrainas käib siiani. Sõja põhjused ei ole […] Vaata lähemalt ›
51
Anna Arnberg on arheoloog ja Rootsi riiklike mere- ja transpordimuuseumide kultuuripärandi üksuse juhataja. Anna osales muuseumide ühenduse uusima liikme, vrakimuuseumi Vrak loomisel, kus pööras erilist tähelepanu väljapaneku sisule ja uurimistööle. Ta oli ka projektijuht Rootsi meremuuseumi projektis „Flyktens materialität“ (ingl „The Materiality of the Great Escape“), kus käsitletakse põgenemist Balti riikidest Rootsi Teise maailmasõja ajal. […] Vaata lähemalt ›
0
Eva Kaili on nimetatud sootundliku linnaplaneerimise ristiemaks. Kui hakata uurima, kuidas siis ikkagi feministlik linnaloome käib, viivad kõik teed Viini Eva Kaili juurde. Võib öelda, et tänu temale on moodne Viin naise nägu ja tegu. Kail alustas Viini linnavalituses 30 aastat tagasi, kui asutas ainult naistest koosneva naisbüroo ehk Frauenburo, kus kaaluti kõik linnaruumi arenguotsused […] Vaata lähemalt ›
13
Arhitektuuri võimekus lahendada probleeme avaldub selgelt ruumikasutajate hulga poolest tihedas linnakeskkonnas. Maapiirkondades elab umbes 30 protsenti1 Eesti elanikkonnast, kuid sealse elukeskkonna ja avaliku ruumi probleemistikuga pole pärast riigi iseseisvuse taastamist süsteemselt tegeletud. Lahendatud on üksikküsimusi2, suuremat üleriigilist eesmärki kannab vaid Eesti vabariigi sajandaks aastapäevaks algatatud väiksemate linnade ja asulate keskväljakute missiooniprojekt „Hea avalik ruum“. Kas [… Vaata lähemalt ›
0
Üldhariduse eesmärk on omandada iseseisev mõtlemine ja analüüsivõime, et mitte sõltuda ettesöödetud infost. Ülikoolist saadakse selleks vastavad mõtlemismeetodid, et kujuneda lõpuks haritlaseks. Seda mahtu, millest ülikoolis põhimõtteliselt on vaja aru saada, ei suuda üks inimene ise kokku otsida. Loeng on pikk samm edasi juhul, kui õppejõud on asjatundlik. Miks on see üldse muusika puhul relevantne? […] Vaata lähemalt ›
80
Maria Erikson alustas kunstiõpinguid Rootsis ühes paljudest rahvaülikoolidest, sealt edasi keskendus ta juba graafikale: kaks aastat litograafia trükitehnoloogia õpet Tamarindi instituudis Ameerikas ja siis magistriõpe Soome kunstiakadeemias. 2019. aastal pälvis ta Eestis Eduard Viiralti stipendiumi ja 2021. aastal Rootsis Ann-Margret Lindelli graafikastipendiumi. Praegu on tal näitus „Pehme puudutus äärel“ Draakoni galeriis, möödunud aasta lõpul sai […] Vaata lähemalt ›
108
Raili Keiv õppis keraamikat Eesti kunstiakadeemias ja lõpetas seal 2013. aastal tootedisaini magistrantuuri. Aastatel 2007-2008 täiendas ta end Saksamaal Giebichensteini kunsti- ja disainiülikoolis (Hochschule Burg), 2012. aastal Taani kuninglikus kunstiakadeemias. 2008. ja 2012. aastal oli ta praktikal Kahla portselanitehases, kus teostas ka oma loomingut. 2013–2017 elas ja töötas Keiv Berliinis. 2017. aastast õpetab ta EKAs […] Vaata lähemalt ›
44
Sirbi uus rubriik oma kohast paneb mõtlema. Reaalajas on sageli raske teadvustada kohta või paika kui erilist – kõik on liiga endastmõistetav. Alles tagantjärele selgub, et seal olin ma õnnelik või seal viibimine jääb surmatunnini meelde. Geograafiline, kehaline ja vaimne koht on omavahel seotud, niisiis on teemapüstitus fenomenoloogiline. Kuna palutakse olla isiklik, siis vastus on […] Vaata lähemalt ›
0
2023. aastast alates on riiklikus tähtpäevade kalendris uus lipupäev. 30. jaanuar on eesti kirjanduse päev, millega väärtustatakse eesti kirjanduse tüvitekste ja tänapäeva kirjandust ning pööratakse tähelepanu kirjanike rollile Eesti kultuuris ja ühiskonnas. Eesti kirjanduse päeval tunnustatakse ka aasta kirjandusõpetajat ning toimub mitmeid sündmusi üle Eesti. Päev algab lipu heiskamisega Pika Hermanni tornis kell 8.36. Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
15 aastat tagasi hakkas üks väike seltskond vana maja restaureerimise talgutel möödujatele tere ütlema. Kõik möödujad ei olnud just vaimustunud ja mõnigi viskas pilgu maha. Mõned aga vastasid tervitusele nii, et tegid kõigi päeva paremaks. Nad nagu oleksid seda pikka aega oodanud. Päev-päevalt oli tervitajaid rohkem, nii mõnigi viskas juba ise esimesena reipa tere. Ka […] Vaata lähemalt ›
0
Imavere on XXI sajandi maalise tööstusasula ilmekas näide. Imavere tööstusettevõtetel on olemas kõik moodsa tööstuse tunnused: protsessid on automatiseeritud, teadmistepõhised töökohad on kõrge profiiliga ning palgatase konkurentsivõimeline. Tehastes kasutatakse keerukaid tulevikutehnoloogiaid. Tänapäevased tehased ja tänapäevane külaarhitektuur võiksid kaasa tuua maaelu metamorfoosi, nii et see ei seostuks poriste teede, vaesuse, varastamise, alkoholismi ja elu lootusetusega*, vaid konkurentsivõimelise […] Vaata lähemalt ›
0
Tants on kõige selgem näide kunstivaldkonnast, mida kõik tahavad ise teha ja mitte keegi ei taha vaadata. Selles mõttes ballett või moderntants tolle tantsu alla ei kuulu, neid saab hinnata. Seal on pikad liinid, viimseni välja sirutatud käteulatus, kehaplastika ja tagatipuks veel ka koreograafia, mis korrastab nii aja kui ka ruumi. Tantsijad moodustavad tähendustest tulvil […] Vaata lähemalt ›
0
Anna Kõuhkna, Helen Sirbi, Anu Muiste ja Sandra Sirbi näitus „Viies element“ Vaala galeriis kuni 11. II. Kohtumine kunstnikega 8. II kell 18. Neli noorema põlvkonna kunstnikku – maalijad Anna Kõuhkna, Anu Muiste ja Sandra Sirp ning disainer Helen Sirp on esimest korda sellises koosluses üles astunud. Mõnda neist ühendab sugulus, teisi õpingukoht, kuid ilmselgelt […] Vaata lähemalt ›
18
Teatame kurbusega, et 91 aasta vanuses lahkus muusikajuht, klaverisaatja, repetiitor ja pedagoog Viive Ernesaks. Riina Roose: „Viive oli kuni viimse viivuni vitaalne. Ikka oli tal huvi elu vastu, alati oli tal lugemiseks käsil mingi huvitav raamat, mida soovitada sõpradele, mille üle arutleda. Ise on ta ütelnud, et teda on elus edasi viinud uudishimu. Küllap see […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Tervisegeenius
|
0% |
Buduaar
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 19:17
Viimane uuendus: 19:12.
Uudiste reiting uuendatud: 19:14.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)