Praegu ilmub noortele palju ingliskeelseid LGBTQIA+ raamatuid. Võrdlemisi lihtsas vormis käsitletakse neis noorte teemasid, mille hulka muu hulgas kuuluvad seksuaalne identiteet, esimene armastus, suhted pere ja sõpradega ning ka võimalik vastuolu omaenese tõekspidamiste ja ühiskonna vaenuliku suhtumise vahel, millest saavad alguse paljud mured ja hirmud. Nende raamatute diapasoon on väga lai alates melodramaatilistest unistustest, mille eesmärk on lihtsalt pakkuda võimalust põgeneda reaalsusest, kuni tera Vaata lähemalt ›
0
Ahh … raamaturiiul. Minu lemmikteema. Võib-olla kirjutakski viimase aja suurematest riiulielamustest. Viimane selline tabas mind mõni päev tagasi Rimi ees seisvate kasutatud raamatute riiulite ees. Meenus ühe kirjaniku ammune märkus raamatu ja surematuse seose kohta koos soovitusega vaadata antikvariaati, mis on maast laeni täis surematust, mis, nagu ta (mitte just ülearu peenelt) vihjas, kedagi ei huvita. Antikvariaat, olgu öeldud, on veel isegi lootustandev näide. Tasuta kasutatud raamatute riiuleid, mis Vaata lähemalt ›
0
Seda lugu panid mind kirjutama ühel augustikuu õhtul „Aktuaalsest kaamerast“ kuuldud laused: „Kadrioru park kavandab Vene tsaari Peeter I aegse barokkaia taastamist lossiesisel alal, milleks tuleks maha võtta sadu vanu puid … “ ja „ … praegu me siin näeme selgelt ülekasvanud puid, mis ammu enam ühegi inimesega ei suhtle …“.* Ai, kui valus! Mu süda jättis tõesti löögi vahele, otsekui oleks nende puude hirmunud hääl mulle hüüdnud: „Mis mõttes... Vaata lähemalt ›
162
Narvas kolmandat korda korraldatud Vabaduse festival on leidnud kindla koha meie teatrifestivalide kaardil. Sellest annab tunnistust nii kultuuriministeeriumi kui ka kultuurkapitali soliidseks kasvanud toetus, samuti esinejate ja vaatajate geograafiliselt lai ring, mis näitab, et rahvusvaheline teatrikogukond on festivali omaks võtnud. Kutse sinna on oodatud ja seejuures võib esinemine Narva festivalil saada pääsmeks teistele teatrifestivalidele Euroopas. Vabaduse festivali peakorraldaja Märt Meos on läbi a Vaata lähemalt ›
23
29. augustil lahkus meie hulgast ooperilaulja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia laulu eriala õppejõud Taimo Toomast. Pärnust pärit Taimo Toomast alustas muusikaõpinguid suhteliselt hilja – alles siis, kui muusikaõpetaja Eleonora Voites noormehe Tallinna ehituskoolist Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli (praegu Muba osa) sisseastumiskatsetele viis. Tänu loomulikule andele, suurele tahtejõule ja erialaõpetaja Ervin Kärveti oskuslikule juhendamisele hakkasid temas peagi avalduma tulevase professionaal Vaata lähemalt ›
0
Nüüd on vist enam-vähem selgeks vaieldud, et muusikaline eneseväljendus on sama vana kui suuline keel. Mõni teadlane tegelikult veel vaidleks, et muusika on keelest vanemgi, aga siin hakkavad mängima metoodilised nüansid, definitsioonid, kultuurid. Lõpuks on ikkagi suur hulk oletusi, sest helist ei saa ju fossiili. Aga kui vaadata seda, mille kohta on faktiline tõestus, siis polegi vaja vaielda, sest kindlasti on leitud tõendeid, et juba esimeste iidsete piltide ja tekstide... Vaata lähemalt ›
0
Ühismeedia kihab, telefonid on punased, Roosiaias jt vastuvõttudel jutt ei vaibu, ametnikud on näost valged, sest ärimees Hans Alter on ostnud Tallinnas Kadaka teel maja, mida tuntakse Burmani villana, ja plaanib selle lammutada ning asemele ehitada oma firmale büroohoone. Tal on selleks õigus, aga kas see on kõige mõistlikum plaan? Burmani villa on aiandusega tegelenud Kammalite pere eduka Sinika talu 1923. aastal valminud häärber, mille kavandas Eesti esimene kutseline arhitekt... Vaata lähemalt ›
20
See artikkel on järg Sirbis 28. märtsil ilmunud artiklile „Murdeealiste lugejate kirjanduse kaitseks ehk Kas esimesed üksteist eluaastat on olulisemad kui järgmised üksteist?“. Kirjutan noortekirjaniku vaatevinklist. Saanud hariduse Tallinna tehnikaülikoolis, olen koostanud kahes valdkonnas ka strateegiadokumente, rakenduskavasid ja analüüse. Selle artikli kirjutamise käigus suhtlesin mitmete noortekirjanike ning noortekirjandusega seotud inimestega. Loodan, et artikkel elavdab mõttevahetust noortekirjand Vaata lähemalt ›
30
Tallinna Ülikooli kirjastus jätkab ülimalt tänuväärset ettevõtmist eluslooduse teemalise aimekirjanduse vahendamisel. Paco Calvo,1 kes käis kaks aastat tagasi ka Eestis „Biotoopial“,2 juhatab Murcia ülikooli juures laborit MINT (Minimal Intelligence), kus uuritakse taimede signaliseerimist ja käitumist ning mis on maailmas esimene omataoline.3 Ega selliseid laboreid väga palju olegi. Veel üks selline on samuti väga kuulsa taimemõtlemise uurija Stefano Mancuso juhitud rahvusvaheline taime neurobioloogia labo Vaata lähemalt ›
0
See näitus kõnetab. Pealkiri on „Igatsus“ ja teema, nagu tutvustus (võimatult vigases eesti keeles — sellest edaspidi) ütleb: „[—] tööd autoritelt, kelle loomingus põimuvad inimlikkus, loodus, ilu ja igatsus“. Õigupoolest on see saatetekstis üks väheseid loetavaid lauseid. Näituse idee ja kunstiskeenega suhestamise viis lähtub eelduselt, et ilu, tunded ja sentimentaalsus (ning muidugi ka igatsus) on kaasaegses kunstis põlu all. Sellisele hoiakule vastandudes keskendubki noorte foto- ja videokunstnike näitus Vaata lähemalt ›
30
Esmaspäevast peaks korraline töö hoo sisse saama ka suvel kõige pikemalt puhanud asutuses, riigikogus. Sahtlid-lauad on pooleli eelnõusid täis ja uut lisa valitsusest tulemas. Paraku ei ole põhjust loota, et töö lähema kuu jooksul käima läheb, sest suur osa riigikogu liikmetest on ametis kandideerimisega linna- või vallavolikogu liikmeks ehk keskendub kohalikule tasandile, mitte riigiasjadele. Saadikudki on kõigest inimesed ning korraga mitut rolli mängides saab töö kvaliteet igal juhul kannatada. Sama... Vaata lähemalt ›
0
Septembris on mitmeid toredaid tähtpäevi, mis on võitnud eestlaste südamed, näiteks tarkusepäev 1. septembril ja vanavanemate päev septembri teisel pühapäeval. Kui aga võtta lahti rahvusvaheline tähtpäevade kalender, siis võime sealt leida mitmeid kirjaoskusega seotud toredaid rahvusvahelisi tähtpäevi, nagu raamatulugemise päev (6. september) ja rahvusvaheline koomiksipäev (30. september). Ka rahvusvaheline piraadikeeles rääkimise päev (19. september) ja lollide küsimuste esitamise päev (28. september) väär Vaata lähemalt ›
17
Ühtäkki on nad kohal, mõned eksinud ja kohmetud, mõned ülevoolavalt joviaalsed. Tudengid on Tartus tagasi. Mõned ei ole kusagil mujal olnudki, nemad on lihtsalt elevil. Kokku on neid nüüd igatahes palju. Kus asuvad kahurid? Kas loengu ajal välja võib küsida? Kas sul Tiksu sokid juba on? Miks ma ei leia raamatute tagastamise kasti? Kuidas ma jalgratast laenutada saan? Kas Tartus sõidab mõni „naiselt naisele“ takso? Palun soovita hambaarsti. Sa ei... Vaata lähemalt ›
0
Tanel Saar toob 11. septembril VAT-teatris lavale „Tõusvad viiuldajad“, mille algmaterjaliks on animafilmi suurmeistri Priit Pärna stsenaarium. „Meid pannakse unistama meie vanemate unistusi. Meid pannakse õppima viiulit,“ öeldakse tutvustavas tekstis. Lavale astuvad Martin Mill, Mait Joorits, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Luisa Lõhmus, Mio Iida ning trummar Kristjan Kallas. Priit Pärn on mässaja. Filmikriitik Tristan Priimägi on 2016. aastal kirjutanud Sirbis tema võitlusest EKAga. Seoses Pärnaga võib vas Vaata lähemalt ›
0
Tabavalt nimetatud minifestival „Vaskjala sirakas“ leidis sel aastal aset juba viiendat korda. Vaskjala loomeresidentuuri lahutab pealinnast vaid veerand tundi autosõitu ja sinna jõudes tekib silmapilk tunne, et see on kõige õigem koht aias toimuvate performance’ite ja majas antavate kontsertidega suvelõpuürituseks. Mäletan, et on olnud kordi, kus ilmataat ähvardab ka omalt poolt elektroonilisele muusikale lisaks sirakaid saata, kuid tänavu lõi meeleolu malbelt tumehall taevas ja loorjas seenevihm, mis andi Vaata lähemalt ›
0
Nagu kahekümnel eelneval aastal toimus tänavugi augustikuu viimastel päevadel Tallinna kammermuusika festival, mille kunstiline juht on 2023. aastast viiuldaja Anna-Liisa Bezrodny. Festivali helilooja oli sel korral Mihkel Kerem ja kõlas viis tema teost, seejuures kaks esiettekandes. Kaheksat kontserti hõlmanud festival kandis pealkirja „Armastuskirjad“. Niisiis oli ühendav teema armastus, mis ei avaldunud aga otseselt kõlanud teostes, vaid iga kontserti ilmestasid kavas olnud heliloojate kirjutatud või nei Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm loob reaalsust, esitleb seda alati mingis raamis ja mingi häälega. „Nii nad sõdivad“ on selgelt autorifilm, esitatud Ilmar Raagi häälega, temale omase esseistliku üldistusvõime ja tervikutajuga. Sõjadoki puhul lisanduvad mõned spetsiifilised eetikaküsimused, mis peamiselt puudutavad šokeeriva-traumeeriva materjali doseerimist ning autori sõltumist riigi propagandamasinast. Raagi kinnitusel ei pidanud ta oma autoripositsiooni ega üldse filmi „Nii nad sõdivad“ Ukraina võimudega kooskõlastama. Vaata lähemalt ›
0
„Saar, Pärn ja pähkel“, Konstantin Kuningas vestleb Tanel Saarega „Rikas ööelu määrab linna dünaamika“, Maria Mölder, Madis Ligema ja Andres Tölp ööelustrateegiast Mikael Ristmets, „Nähtamatud ruumid“ Riho Paramonov, „Unistus metsikust linnast“ Kristel Vilbaste Kadrioru puudest Mart Kalm, „Kas Burmani villa tuleb teist korda päästa?“ Jana Maasik Eesti noortekirjandusest Saara Mildeberg Narva kunstiresidentuurist Marju Raju, „Muusikast kirjutatu läheb korda“ Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 5. septembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Taavi Suisalu isikunäitus „Arktika saatkond”. Näitus tõukub Teravmägede ümbruses ja Islandi liustikel tehtud välitöödest, flirdib teaduse ja kunsti meetoditega, riivab kliimamuutuste kommunikatsiooni problemaatikat ning küsib ülevuse funktsiooni järele tänapäeval. Saatkonna ruumides astub külalisena üles ka arhitekt Helmi Marie Langsepp polaaröös loodud projekti „Sulamismudelid“ materjalikeskse järelmiga. Suisalu sünteesib miniatuurse Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 5. septembril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Triinu Jürvese, Kaarel Kütase ja Villem Jahu ühisnäitus „Haruteel”. „Lähme jälle mööda mingit teist teed, eks?” Kuidas minna, kui vist tead, kuhu tahad jõuda, aga kuidas seekord? Käesolev väljapanek on vahepeatus koos kõigi kunagiste ja tulevaste paigalseisude, edasiliikumiste, ringiga tagasitulekute ja taas lahkumistega. Kolme kunstniku teosed loovad kokku tervikliku installatsiooni, kus maalilised fragmendid tähistavad astutud sam Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 7 |
Õhtuleht
|
14% 1 |
ERR
|
13% 1 |
Uued uudised
|
9% 1 |
Virumaa Teataja
|
8% 8 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.12.2025 09:22
Viimane uuendus: 09:18.
Uudiste reiting uuendatud: 09:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)