28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Rühmituse teamLab näitus „Hõljuvad õied igavikumeres“ Kumus kuni 7. V. Kumus on sündinud külastusrekord: ERR andis 17. märtsil teada, et Jaapani kunstirühmituse teamLab näitust on külastanud 64 700 inimest. Eelmine rekord kuulus 2018. aastast näitusele „Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades“ 64 000 külastusega. Lugejale, kes pole veel Kumusse jõudnud – veel jõuate! Näitus on lahti […] Vaata lähemalt ›
0
„Jazzkaar“ ja aprill käivad Eestis kokku nagu PÖFF ja november või vabariigi aastapäev ja veebruar. Juba 34 aastat tuksub kevadine ootusärevus õõtsuvate džässirütmide tempos. Festival on pidu, loob uue aegruumi, parema maailma, mis eristub argitoimetustest, -kogemustest ja -tähendustest.1 Sama kirev, kui on küpsest noorusest pulbitsev „Jazzkaar“, on kogu Eesti džässifestivalide traditsioon, mis sai alguse rohkem […] Vaata lähemalt ›
13
Migrek Managementi „Elajannad“, idee autorid Eva Koldits ja Mingo Rajandi, lavastaja Eva Koldits, helilooja, ansambli juht ja muusikaline kujundaja Mingo Rajandi, kunstnik Kairi Mändla, valguskunstnik Meelis Lusmägi, dramaturg Berit Kaschan. Mängivad Eva Koldits, Mirtel Pohla ja Mingo Rajandi ning ansambel koosseisus: Mingo Rajandi, Erki Pärnoja, Tobias Tammearu, Villu Vihermäe ja Ahto Abner. Esietendus 5. II […] Vaata lähemalt ›
102
Elame digirevolutsiooni ajal, seda nii igapäevaelus kui ka kunstis. Kunsti ja selle välja ei jäta puutumata ei tehisintellekti loodu ega vestlusroboti1 abi kunstikriitika kirjutamisel. Revolutsioonile omaselt kätkeb ka digirevolutsioon endas keerulisi nüansse ning selle lõpptulemust on võimatu ennustada. Siin on aga esimene konks ses suures ja keerulises loos: katsetasin nimelt tehisintellekti võimekust kritiseerida tehisintellekti loodud kunsti. […] Vaata lähemalt ›
0
24. märtsil kogunesid Soome Instituudis tõlkijad, kes vahendavad soome kirjandust eesti keelde ja vastupidi. Millised Soome kirjandustipud ootavad tõlkimist ja miks, rääkis Finlandia kirjandusauhindade žürii esimees, kirjandusuurija Veli-Matti Pynttäri. Soome lastekirjandusest andis ülevaate Merja Aho Soome Kirjanduse Teabekeskusest (Fili). Soome kirjandusauhinnad Soome Kirjastuste Liit ja haridusministeerium asutasid sihtasutuse Soome Raamatufond (Suomen Kirjasäätiö) 1983. aastal kirjanduse ja […] Vaata lähemalt ›
29
Prantsusmaa rahvusraamatukogu kohta saab lugeda, et seal peetavat suurimaks rariteediks Pascali „Mõtete“ autograafi. Bibliotheca Universitatis Tartuensis ei suuda Euroopa metropoliga võistelda, kuid ometi leidub ka Tartus manuskripte, mida sobiks võtta Pariisis asuva uunikumi analoogina. Jutt käib Immanuel Kanti kirjavahetusest, nii hunnitust vaimuväärtusest, et see oli pikemaks ajaks laenatud Saksamaale, kus tegeldi Königsbergis tegutsenud suurmehe teoste […] Vaata lähemalt ›
0
Mütokollide ehk müütiliste uskumusolendite punane raamat täidab tühiku Tõnno Jonuksi „Eesti muinasusundite“ ja Reet Hiiemäe teose „Usundid ja vaimsed õpetused Eestis“ vahel. Kõik need laiemale lugejaskonnale mõeldud raamatud annavad ülevaate eestlaste usundilistest vaadetest eri aegadel: Jonuks kõneleb muinasaegsetest usundivormidest, Hiiemäe annab ülevaate usundilise mõtlemise värvikirevast hetkeseisust näiliselt ilmalikus Eesti ühiskonnas ning Kõivupuu mõtestab põlluharijate-talupoegade rahvajuttudest, [… Vaata lähemalt ›
81
Nüüd Eesti kinodes jooksev „Tagasi Seouli“1 on üks eelmise aasta paremaid prantsuse filme… Või, kas siis ikka on prantsuse film? Režissöör Davy Chou on kambodža päritolu, aga Prantsusmaal sündinud ja üles kasvanud, „Tagasi Seouli“ aga toimub hoopis, nagu pealkirigi ütleb, Lõuna-Koreas. Film oli Kambodža nominent parima rahvusvahelise filmi Oscarile, ja kui see kõik tekitab mõningat […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Tagasi Seouli“ („Retour à Séoul“, Prantsusmaa, 2022, 116 min). Režissöör-stsenarist Davy Chou, operaator Thomas Favel, montaaž Dounia Sichov. Osades Ji-Min Park, Oh Kwang-rok, Guka Han, Kim Sun-young jt. Kambodža-prantsuse päritolu režissööri Davy Chou film „Tagasi Seouli“, mis esilinastus 2022. aasta Cannes’i filmifestivali programmis „Un certain regard“ ning kandideeris äsja 95. Oscarite jagamisel ka parima […] Vaata lähemalt ›
0
Teadusmaailmas domineerib kvantitatiivne uurimisviis ning suur osa ajakirjade retsensentidest ja toimetajaskonnast on samuti kvantitatiivse koolkonna esindajad. Seetõttu rakendavad retsensendid tihtipeale ka kvalitatiivse uuringu hindamisel alateadlikult või teadlikult kvantitatiivsele uuringule omaseid kvaliteedikriteeriume ja isegi sõnavara (nt eeldatakse hüpoteeside testimist, heidetakse ette valimi väiksust).1 Seega pole ka ime, et suur osa avaldatud kvalitatiivsetest uuringutest püüab meeleheitlikult k Vaata lähemalt ›
0
Põliselanike probleemid on Venemaal olnud justkui väikesed ja kohaliku tähtsusega, aga mingi rahulolematus tuleb aina esile igal pool ja kogu aeg. Põlisrahva muresid pole lihtne märgata, eriti kui need ilmnevad ükshaaval. Alles vaadates läbi aja ilmneb sündmuste muster. Solidaarsus ja nafta Küsitlused ja muljed kinnitavad arusaama, et Venemaal on rahva valdav osa sõja poolt või […] Vaata lähemalt ›
40
Tahan olla mõnusasti ja mugavalt. Nii, et miski ei sega ega häiri. Kuid see tahtmine ise juba eeldab pingutust. Selles on võrdlus praeguse mittemõnusa ja loodetava mõnusa vahel, millele lisandub soov liikuda ühest teise ning selleks nõutav pingutus. Või siis võrdlus praeguse mõnusa ja ähvardava mittemõnusa vahel, pluss soov jääda esimesse ja vältida teist. Mõnulemine […] Vaata lähemalt ›
0
Vanaema viis meid 1977. aastal sinna, kus eelmise sajandi alguses seisis nende elukohaks olnud moonakamaja. Nüüd voogas seal väljal kolhoosi vili. Aga koht oli loogiline, paras kõndimismaa mõisast. Ühel talvel vedas vaarisa Juhan metsast puid mõisa. Seal juhtus aga tööõnnetus. Hobune hakkas lõhkuma, Juhan kukkus koorma otsast maha ja murdis jala. Ta vabastati mõisatööst kogu […] Vaata lähemalt ›
56
Aurora Nova ja Kanuti gildi saali „Valge jänes, punane jänes“ („White Rabbit, Red Rabbit“), autor Nassim Soleimanpour, dramaturgid Daniel Brooks ja Ross Manson, tõlkija Kristiina Jalasto. Esitaja Tambet Tuisk. Etendus 13. III Kanuti gildi saalis. Kanuti gildi suure saali vasakus nurgas seisab argiriietes näitleja, talle pakub seltsi minimalistlik mööbel: redel, tool, laud, peal kaks klaasi ja […] Vaata lähemalt ›
27
Alghilinejate hõim hakkab samuti juba saabuma.1 Fernando Pessoa (1888–1935) „Rahutuse raamat“ on tulvil paradokse. Paradokside küllus võib olla väsitav, kuid ei pruugi. Pessoa puhul pakuvad need lugejale võimaluse oma uinunud olekust pidevalt üles ärgata. Üheks intrigeerivamaks asjaoluks „Rahutuse raamatu“ puhul on selle lõpetamatus ning tõik, et teos ilmus ligi viiskümmend aastat pärast autori surma ja […] Vaata lähemalt ›
30
Eesti koorimuusikat on tabanud korvamatu kaotus. 88. eluaastal lahkus meie hulgast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor, Gustav Ernesaksa õpilane ja mantlipärija, kauaaegne Riikliku Akadeemilise Meeskoori (praeguse Eesti Rahvusmeeskoori) dirigent ning hilisem peadirigent, Eesti Kooriühingu auliige, laulupidude üldjuht, Eesti rahvakunstnik Olev Oja. Olev Oja sündis 16. detsembril 1935 Viljandis, kus ta alustas ka oma muusikaõpinguid. Tema […] Vaata lähemalt ›
0
Lühimängufilmide kassett „Kadumise lühikursus“. Lühifilm „Kallid reisijad“ (Stellar Film, Eesti 2022, 11 min), režissöör-stsenarist Madli Lääne, operaator Heiko Sikka, helilooja Patrick McGinley, produtsendid Johanna Maria Paulson ja Evelin Penttilä. Osades Maie Jaanikivi, Eduard Iganus, Helen Sootna, Karina Želenko jt. Lühifilm „Sinine“ (Stellar Film, Eesti 2020, 15 min), režissöör Tõnis Pill, stsenarist Laura Raud, operaator Mihkel Soe, helilooja […] Vaata lähemalt ›
0
Teatri Piip ja Tuut „Tallinna karud“, autor ja lavastaja Lauris Gundars, helilooja ja laulusõnade autor Siim Aimla, kunstnik Inga Vares, koreograaf Marge Ehrenbusch, valguskunstnik Priidu Adlas. Mängivad Haide Männamäe, Grete Konksi, Maarja Tammemägi, Stefan Hein, Rauno Kaibiainen ja Toomas Tross. Esietendus 31. III Kumu auditooriumis. „Tallinna karud“ on autori ja lavastaja Lauris Gundarsi uus muusikalavastus ning […] Vaata lähemalt ›
15
XVII rahvusvaheline koorifestival „Tallinn 2023“, 13. – 15. IV, kunstiline juht Ingrid Kõrvits. Rahvusvaheline koorifestival „Tallinn 2023“, mis toimus üle nelja aasta, tõi endaga taas põneva konkursi ja pakkus muusikalise nädalalõpu seitsmest riigist ligi tuhandele lauljale 30 koori ridades. Konkurss 25 kooriga pakkus ühelt poolt naasmist tagasi harjumuspärasesse koorirutiini, kuid tõi teisalt ainulaadseid juhtumisi: olgu […] Vaata lähemalt ›
0
Regina-Mareta Soonseina näitus „Pulss“ Vaalas 16. III – 6. IV. Olen üha uuesti väljendanud nurinat selle kohta, kuidas nüüdisgraafikas on kaugenetud traditsioonilistest tehnikatest, kuidas tõmmis ei tähenda enam ükshaaval ette valmistatud lehti, kuidas käsitöölise elemendi kadumisega läheb kaotsi ka teose aura ja energia, kui see seal üldse kunagi oli. Mis selle kõige mõte siis enam […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Vormsi
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Kaubandus.ee
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.06.2026 10:19
Viimane uuendus: 10:14.
Uudiste reiting uuendatud: 10:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)