28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Õhtu virtuoosidega“ 15. IV Pärnu kontserdimajas. Heigo Rosin (löökpillid), Pärnu Linnaorkester, dirigent Tomáš Brauner (Tšehhi). Kavas Wolfgang Amadeus Mozarti, Erkki-Sven Tüüri ja Antonín Dvořáki muusika. Laulus peab rosin olema – nii armastas ennast väljendada Uno Naissoo, kui talle laul või muusikapala meeldis. Parafraseeriksin tema öeldut nõnda, et heal kontserdil peab (Heigo) Rosin olema. Pärnus […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Animatsiooni Liit korraldab 24. ja 25. aprillil Sõpruse kinos kaks autoriõhtut, Heiki Ernitsa ja Peep Pedmansoni oma. Räägi neist lähemalt. Miks teete? Mida ootate? Juku animaõhtud on Eesti Animatsiooni Liidu ettevõtmine, mille eesmärgiks on väärtustada animapärandit ning tuua kokku valdkonna vanameistrid ja noored autorid ning huvilised. Oma nime on õhtud saanud Eesti esimese animafilmi […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO sarja „Romantika“ kontsert „Distant Light“ ehk „Kauge valgus“ 14. IV Estonia kontserdisaalis. Triin Ruubel (viiul), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Kristiina Poska, kontsertmeister Mikk Murdvee. Kavas Ülo Kriguli, Pēteris Vasksi ja Antonín Dvořáki muusika. 14. aprilli ERSO kontsert võlus sundimatu musitseerimise ja erakordselt ilusate muusikaliste hetkedega. Oli tervitatav, et kontserdi esimeses pooles kõlasid suisa kahe meie […] Vaata lähemalt ›
0
„Ühe ja lõpmatuse vahel“, Juhan Soomets Holger Looduse näitusest Peet Kask, „Maksuküüru saab kaotada nii, et see läheb riigikassale maksma null eurot“ Mirt Kruusmaa, „Mõelgem loomingulisemalt lastetu ja töökohustuseta tulevikule“ Heli Reimann, „Siis, kui „Jazzkaart“ veel polnud“ Mareli Reinhold, „Konkreetne, külm ja vaatlev“ Art Leete, „Lääne-Siberi põliselanike naftamässud“ Eneli Kindsiko, Helen Poltimäe, „Mida rohkem, seda uhkem. Mitmest intervjuust piisab?“ Peep Ehasalu, „Soome kirjandu Vaata lähemalt ›
0
Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sari jätkub üliaktuaalse ökodokumentaal-põnevikuga. Filipiinidel asuval imekaunil Palawani saarel asub üks maailma vanimaid, suurimaid ja liigirikkamaid vihmametsi, millest ampsavad üha kopsakamaid tükke turismikuurorte rajavad arendajad ja nende tegevust toetavad poliitikud, aga ka metsatöösturid, kaevandajad ja ebaseaduslikud maahõivajad. Austraalia ajakirjanik ja filmitegija Karl Malakunas näitab oma põnevusdokumentaalis „Delikado”, kuidas põliselanikest aktivis Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval, 19. aprillil kell 18.00 avatakse ARSi projektiruumis Eesti Kujurite Ühenduse grupinäitus „Iga inimene on sündides kildudena laiali“. Näitus vaatleb inimkeha kui orgaanilist, muutuvat, habrast ja samas vastupidavat mateeriat, mis on keerulises suhtes inimese sisemaailma ja seda ümbritseva keskkonnaga. Tuues kokku eesti vanema ja noorema põlvkonna skulptorite teosed, milles kehal on oluline roll kanda, esitavad […] Vaata lähemalt ›
0
Kuidas inimesed magavad ning mis toimub meie kehaga une ajal? Eesti Tervisemuuseumi uus näitus „Uneversum. Näitus unest ja magamisest“ piilub magamistuppa ning pöörab tähelepanu une väärtusele ja tähtsusele meie igapäevases elus. Näitus on avatud 14.04.2023–17.11.2024. Iga kolmas eestlane on mõnes eluetapis kokku puutunud unetusega. Uneaja lühenemine ja rahuliku une puudus avaldavad mõju nii vaimsele kui […] Vaata lähemalt ›
0
Vanessa cardui Kaija Kesa graafika näitus Galerii Kunstiaken näituseaknal avatud 12. maini 2023 Graafik Kaija Kesa avas Tallinna vanalinnas, Eesti tarbekunsti ja graafika galeriis Kunstiaken näituse, kus peategelane on Vanessa cardui ehk ohakaliblikas. Kui ilmastik ja loodus soosivad, siis liblikas avab soojas õhus tiivad ning lendab oma täies hiilguses. Ka inimene sirutab oma tiivad, kui […] Vaata lähemalt ›
0
Kui ma esimest korda Tatjana Kozlova-Johannese muusikat kuulsin, oli selle mõju peaaegu raske taluda. See oli 2017. aasta Eesti muusika päevade kontserdil, kus kõlas vokaalteose „To My End and to Its End …“ ehk „Kuni lõpen mina ja algab see …“ esiettekanne. See teos jättis mulle sügava mulje mitmel põhjusel, kuid ehk kõige rohkem radikaalse […] Vaata lähemalt ›
0
ERSO sarja „Klaverikontsert“ kontsert „Tähe-Lee Liiv ja Grieg“ Ott Kadariku näitus „Kolbad ja rümbad. 2016–2023“ etenduskunstide lühivormide festival „Made in Estonia“ Karlova teatri „Preili Julie“ Kellerteatri „Mets“ Vaata lähemalt ›
0
Kuni märja ja hilise kevade ning väidetavate dokumendilekete tõttu ei ole Ukraina vägede suurpealetung oma maa vabastamiseks veel alanud, oleme Eestis saanud lahja aseainena kaasa elada uue võimutsükli konarlikule ja üpris dramaatilises toonis algusele. Ettevalmistustööks oli aega justkui piisavalt, sest valimistest on möödas mitu nädalat, kuid ikka läks võimukoalitsiooni tegevusplaani ja ametisse astumise vormistamisel rabistamiseks […] Vaata lähemalt ›
0
Termini „tehisintellekt“ (artificial intelligence ehk AI) võttis kasutusele USA arvutiteadlane John McCarthy 1956. aastal, mõistes selle all süsteemi, mis võimendab inimeste teadmisi ja arusaamist maailmast. Tehisintellekti võimekusest on fantaseerinud paljud kirjanikud ja filmitegijad ning peaaegu alati on need ulmad apokalüptilised ja löövad inimkonnale hingekella. Nüüd, 67 aastat pärast tehisintellekti esmamainimist, võib nentida, et elamegi nende […] Vaata lähemalt ›
0
8.1. Kultuur ja loometegevus 8.1.1. Otsime täiendavaid võimalusi eraraha kaasamiseks kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamiseks. 8.1.2. Jätkame kultuuriranitsa programmiga. 8.1.3. Jätkame Eesti filmitööstuse arengu toetamist läbi Film Estonia programmide. 8.1.4. Uuendame Rahvusringhäälingu seadust ja analüüsime ERR-i senist rahastusmudelit. 8.1.5. Leiame rahalised võimalused ERR-i uue maja ehitamiseks läbi Eesti Kultuurkapitali rahastusvõimaluste. 8.1.6. Võtame vastu uue rahvaraamatukogu seaduse […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti muusikaturu fookuspäev 6. IV Erinevate Tubade klubis. Eesti muusikaturu fookuspäev oli esimest korda 2021. aasta kevadel, kui koroona oli laastamistööd teinud juba aasta jagu ning välisartiste oli Eestisse tuua keeruline. See andis aga võimaluse pöörata pilk koduturule, leida siin ühisosa. Ühtlasi oli muidugi vaja rääkida tollal päevakorral olnud raskustest, mis seostusid koroonakriisis hakkama saamisega. See […] Vaata lähemalt ›
0
Vaadates 2023. aasta valimistulemusi võib tähelepanelikku vaatlejat tabada déja-vu-tunne – kõike seda on juba varem nähtud. Reformierakonna hegemoonia näib olevat naasmas ning peamine mehhanism, millega seda kindlustatakse, on samasugune nagu varasematel perioodidel: oma peavastane mängitakse julgeolekukaarti kasutades isolatsiooni, aga ennast pakutakse asendamatu partnerina kõikidesse valimisliitudesse. Kirjeldatud loogikal põhinedes püsis Reformierakond järjepanu võimul 17 aastat (1999–2016), […] Vaata lähemalt ›
24
Uue koalitsioonileppe segaselt kirja pandud ja suhteliselt ambitsioonitus kultuuriosas on ERRi puudutav siiski üheselt paigas: ERRi seadust asutakse uuendama. Selle ettevõtmise parim enne oli küll juba aastate eest, kuid ometi ei ole leidunud Pandora laeka avajaid ei ministeeriumis ega ka riigikogus. Seda enam on oluline, et sügisel alanud seaduse muutmise ettevalmistustöö sai nüüd koalitsioonileppega rohelise […] Vaata lähemalt ›
42
Teatrivaatleja Pille-Riin Purje kutsus hiljutises kommentaaris1 üles kaaluma, kas psühholoogiline teater ei vajaks aastaauhindade määramisel oma kategooriat. Selle taga peitub taju, et teatrilaadile, mis oli aastakümneid vaieldamatu peavool, osutatakse järjest vähem tähelepanu ning kahanenud on ka selle mõistjate ja analüüsijate ring. Kas psühholoogiline teater vajab pärast hiljutisi ümberkorraldusi rahastuses või seekordseid auhinnanominatsioone tõepoolest juba kaitset, […] Vaata lähemalt ›
0
Mul on võimalus kõneleda läbi mitme Sirbi numbri kogutud teostest. Alustan sellest, kust tarbekunsti või disainina käsitletavad teosed tulevad. Hakatuseks lühike sissevaade materjalikunsti kujunemisse Eestis. 1932. aastal ilmus sakslase Gottfried Andrease raamatu põhjal Rasmus Kangro-Pooli ja Henno Rahamäe toimetatud „Moodsa elu leksikon“. See oli uueneva maailma kombeõpetuse intensiivkursus, mis koosnes juhistest, kuidas väärikalt ja kultuurselt […] Vaata lähemalt ›
0
XXI sajandi suurim väljakutse on elada koos erisusi arvestades. Inimkonna ellujäämise ja õnnepüüdluse osa on ka inimloodud füüsilise keskkonna arendamine ja seniste vigade parandamine. Viimases Eesti inimarengu aruandes on keskmes vaimne tervis ja heaolu. Siinkohal toon välja selle ruumiplaneerimist puudutavad sõnumid. Mind on pikka aega huvitanud, kuidas ja miks erineb Eesti linnakultuur sellest, mida olen […] Vaata lähemalt ›
0
Kunstiakadeemia puitarhitektuuri kompetentsikeskuses PAKK on Renee Puusepa juhtimisel neli aastat arendatud mustermaja ehitussüsteemi. See tähendab ruumilisi puidust mooduleid, mida saab kokku panna paindlikul viisil eri tüüpi hooneteks. Tehases tootmine hoiab ehituskulud madalamal. Praeguseks on jõutud esimeste ehitamisvalmis tulemusteni. Eelmisel aastal toimus arhitektuurivõistlus Põhja-Tallinna kavandatava musterlasteaia rajamiseks. Hiljuti lõppes ehitushange, millega leiti ehitaja mustermaja süsteemis E Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Vormsi
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Meediavalvur
|
0% |
Kaubandus.ee
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
30.06.2026 10:19
Viimane uuendus: 10:14.
Uudiste reiting uuendatud: 10:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)