Reedel, 20. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Kadri Toomi, Külli Suitso, Kalli Kalde, Tuuli Puhveli ja Anne Rudanovski grupinäitus „Salaaed“. Näituse kuraator on Kalli Kalde.Näitusel ootab vaatajat jalutuskäik salaaia seni sissetallamata radadel ja turvalisemal kultuurmaastikul. Koroonaaja eraldatus juhatas meid hinge sisemaailma tundmatutesse labürintidesse. Ootamatud kohtumised salajase aia ristteedel toovad valgust tunnete ja instinktide […] Vaata lähemalt ›
0
Sel neljapäeval alustab ETV ekraanil Eesti elu peegeldava dokumentaalsarja “Eesti lood” 20. hooaeg. Uue hooaja avab 19. jaanuaril kell 22.35 Eik Erik Siku dokumentaal “Nõudehullud”.Järjekorras juba 20. “Eesti lugude” hooaeg jätkab Eesti elu dokumenteerimist läbi mitmetahuliste karakterite ja teemade. Vaatajate ette jõuab kaheksa uut dokumentaafilmi, loodud erinevate tegijate poolt oma isikupärase käekirjaga, nii lõbusates kui […] Vaata lähemalt ›
0
„Lapsepõlveraamatuid mäletame ikka piltide järgi“, Anneliis Lepp vestleb Viive Noorega Ülo Mattheus, „Šamaanid Ukraina sõjateatris“ Valgevene rühmituse Stitchit projekt #Framedin Belarus Merle Karro-Kalberg, „Renoveerimismaratoni esimene kilomeeter“ Kurmo Konsa, „Kas juturobot võtab üle?“ Stefan Groote, „Sisemine sarm“ Veronika Kivisilla, „Millest mõtled? Küll need maised asjad lahenevad“ Noorte tõlkevõistlus 2023 Intervjuu filmilavastaja Emily Atefiga TTÜ rohepöörde prorektori Helen Sooväli-Se Vaata lähemalt ›
0
18. jaanuaril avaneb Kondase keskuses Katri Smitti originaalgraafika näitus “Krigale-kurr / Viljandi” 18.01.- 23.03.2023 Trotsides ümbritsevat kiirusekultust näete sel väljapanekul midagi metsikult aeglast. Punkt punkti ja kriips kriipsu järel tasapisi käsitsi joonistatud miniatuurseid abstraktseid maailmu. Mulle meeldib mõelda loomingust kui mängust. Mängust, mida tuleb ühtaegu kergelt ja viimseni tõsiselt võtta. Sest just selles peitubki mängu […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriminister Piret Hartman nimetab avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni ettepanekul Muinsuskaitseameti peadirektori ametikohale Marilin Mihkelsoni. Seni töötab Mihkelson Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna juhatajana. Uus peadirektor alustab tööd 1. märtsil. „Muinsuskaitse roll muutub aina enam piirangutele keskenduva asemel nõuandvaks ja omanikke toetavaks. Marilin Mihkelsonil on kõik eeldused ja kogemused, et teha Muinsuskaitseametist kliendikeskne organisatsioon. Tal […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 20. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Göteborgi ülikooli tarbekunsti- ja disaini osakonna metallikunsti õppekava magistrantide ja vilistlaste ühisnäitus „Metalli Meistrid“. Näituse kuraator on Urmo Teekivi.Näitusel uuritakse, mis on püha. Kuidas on see meie jaoks tänapäeval asjakohane ja mis metallikunstnikul sellega üldse pistmist on? Kunstnikud vaatlevad kuidas toimib „õnnelik“ düsfunktsionaalne kooslus ja […] Vaata lähemalt ›
0
Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas ettepanekud 2023. aasta teaduspreemiate määramiseks. ELUTÖÖPREEMIA (kaks preemiat, à 40 000 eurot) Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest on esitatud: • Talis Bachmann • Irina Belobrovtseva • Toomas Karjahärm • Andres Kuusk • Krista Loogma • Juhan Maiste • Tiiu Märss • Peeter Nõges • Viive Rosenberg • Mihkel […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 20. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis skulptuurinäitus „Endel Taniloo 100“. Näituse kuraatorid on Eike Eplik ja Elika Kiilo-Kulpsoo.Näitus „Endel Taniloo 100“ on pühendatud kunstniku 100. sünniaastapäevale, meenutamaks ja tunnustamaks teda kui andekat loojat ja olulist tegelast Tartu kunstielus. Endel Taniloo puhul on kahtlemata tegemist inimesega, kelle tähtsust Tartu kunstis ei saa alahinnata. Ta […] Vaata lähemalt ›
0
16. jaanuaril 2023 on viimane päev esitada aasta parima keeleteo kandidaate. Kui möödunud aastast on meelde jäänud mõni põnev, hariv või keelerõõmu pakkuv tegu või tegija, siis sellest saab teada anda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2022. Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja […] Vaata lähemalt ›
0
Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on meedia järjepidevalt kajastanud Ukrainas toimuvaid sündmusi, aga ka Ukraina põgenike elu-olu Eestis. Palju vähem tähelepanu on pööratud sellele, kuidas on sõda mõjutanud eestlasi ja milline roll on olnud eestlastel selles sõjas. Küsida tuleb ka seda, kas ja kuidas on see sõda mõjutanud eestlasi ja eesti kogukondi võõrsil. […] Vaata lähemalt ›
0
A-Galerii SEIFIS avatakse reedel, 13. jaanuaril eesti ehtekunstis olulist rolli kandnud Lia Tüüri mälestusnäitus JOONEGA PUUDUTATUD Möödunud aasta novembris lahkunud Lia Tüüri mälestusnäitus JOONEGA PUUDUTATUD annab esmakordselt ülevaate kunstniku 1960ndatel alanud loometeest, kasutades selleks perekonna arhiivimaterjale ja fotosid, kavandeid ning teoseid Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist, Ajaloomuuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Eesti Kunstnike Liidust ja erakogudest. Lisaks ehetele […] Vaata lähemalt ›
0
Mehis Heinsaare „Kadunud hõim“ Endel Püüa „Saaremaa muuseumi ajalugu“ Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusiku 2022 kontsert Eesti Kontserdi ja Rémy Martini uusaastakontsert Hessen-Kasseli muuseumi ja Kadrioru muuseumi ühisnäitus „Rooma 1810. Balti metseeni von Blanckenhageni kunstiostud“ näitus „Teisel pool suure unustuse mõõgalööki“ Hanna Kritten Tangsoo ja Sigrid Savi „Cowbody“ Hanna Kritten Tangsoo ja Sigrid Savi „Cowbody“ mängufilm […] Vaata lähemalt ›
0
Martin Siplase fotosid teavad Eesti arhitektuuriringkonnas paljud. Kõik, kes on kunagi teinud arhitektuurinäitust, -artiklit või -kataloogi, on lõpuks ikkagi üht- või teistpidi jõudnud tema loominguni. Inimest fotode taga tunnevad aga vähesed. Ta on eelistanud hoida tagasihoidlikumat joont, nimetab ennast veel praegugi pigem amatööriks ja algajaks. Tal on hea meel, et on andnud oma panuse ruumimälu […] Vaata lähemalt ›
0
Ametlikel andmetel kavatseb Venemaa tänavu Ukrainas vallutussõja pidamiseks kulutada kolmandiku oma riigieelarvest, umbes 10 triljonit rubla ehk hetkekursiga ligikaudu 140 miljardit USA dollarit. Iseasi, kas see raha ka tegelikult kokku tuleb, sest eelarves eeldatakse optimistlikult aasta inflatsiooniks 5%, sisemajanduse kogutoodangu kahanemist vaid 1% võrra ning Venemaa põhimargi, Uurali nafta aasta keskmiseks hinnaks 75 dollarit barreli […] Vaata lähemalt ›
2
„Mind häirib, et me valitsus on nii … grr!“ Taani vanahärra, me ülalt naaber Málaga rannamajas, tegi kurja kaslase liigutusi. „Ukrainale antakse relvi, selle asemel et rääkida rahust. Peame ehitama Venemaaga kultuurisildu. Ukraina naised Taanis ütlevad ka, et mehed, lõpetage oma neetud sõda.“ Aasta oli vaevu alanud ja juba selline juhtum! Mu õde meenutas taanlasele kannatlikult, […] Vaata lähemalt ›
3
Igavene häda on raamatutega. Kõigepealt on need kallid, üha kallimad, ja mina, kes ma saan kultuuritöötaja riiklikku miinimumpalka, peaksin iga ostu palju tõsisemalt kaaluma. Teiseks on neid liiga palju. Aga isegi kui jätan raamatud ostmata, ega see neid koju kuhjumast takista. Raamatud sugenevad ka kotti. Ikka on vaja tarida neid koju, tööle, raamatukokku, arvustajatele, postkontorisse – […] Vaata lähemalt ›
0
2022. aastal korraldas või kooskõlastas Eesti Arhitektide Liit kokku 24 arhitektuurivõistlust, millest valdav osa olid avalikud ning vaid väike osa eelkvalifitseerumise või kutsutud osalejatega tüüpi võistlused. Võistluste koguarv oli küll veidi väiksem kui varasematel aastatel, kuid neid on ikkagi rohkem kui enamikus naaberriikides ja Põhjamaades ning tase on meil endiselt ühtlaselt kõrge. Toimunud võistlustega otsiti […] Vaata lähemalt ›
0
Maailmas on üle 5 miljardi aktiivse internetikasutaja ja üle 4,7 miljardi ühismeedia kasutaja.1 Mida nad teevad? Ühes ööpäevas tehakse keskmiselt 8,5 miljardit Googleʼi otsingut.2 Saadetakse 333 miljardit e-kirja ehk 3,5 miljonit e-kirja sekundis.3 Ühes minutis kirjutatakse Facebookis rohkem kui 500 000 kommentaari.4 Iga viies ost tehakse veebis5, globaalselt populaarseim e-ostlemise keskkond on Amazon.6 Kõigest sellest jäävad […] Vaata lähemalt ›
36
Poliitikutele, humanitaaridele ja muidu arvajatele alati palju kõneainet pakkunud siinsete venelaste arusaamad lähiajaloost on tänavu taas rambivalgusse tõusnud tänu Nõukogude sümboolika agarale julgeolekustamisele ühes saladuslooriga kaetud komisjonide tegevuse ja tempoka monumentide mahavõtmisega. Ei ole vähem oluline ka jätkuv Venemaa sõda Ukraina vastu, kus propagandas on läbisegi kasutusel Vene keisririigi aegsed kontseptid ja eredad Nõukogude punalipud. […] Vaata lähemalt ›
78
I Venemaast ja Hiinast on saanud XXI sajandi alguse mõistatused. Võimalik, et maailma jaoks saatuslikud mõistatused. Tegemist on impeeriumidega, mis XX sajandil ei lagunenud. Konventsionaalsest seisukohast kujutab Venemaa ja Hiina jätkuv eksistents endast patoloogiat. Kui nii, siis möllab haigus intensiivsusega, mis seab küsimärgi alla tervise tähenduse – ja konventsionaalse vaate Vestfaali maailmakorralduse teleoloogiale. Võib vaielda […] Vaata lähemalt ›
24
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 22:22
Viimane uuendus: 22:18.
Uudiste reiting uuendatud: 22:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)