Euroopa Liit on asunud võitlusse palgavaesusega. Brüssel soovib näha liikmesriikide majanduses tugevamat sotsiaalset mõõdet. Lähtutakse Euroopa sotsiaalhartas sätestatud eesmärkidest, mille hulka kuuluvad õiglane töötasu, sotsiaalkaitse ja tööturu osapoolte dialoog. Direktiivi järgi vajab sotsiaalharta ellurakendamine sektoritasandi kollektiivlepingute sõlmimist. Eestile on direktiiv vajalik, sest oleme kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate osas ELis viimasel kohal (6%) ja parem pole meie […] Vaata lähemalt ›
0
Jaan Teemant (1872–1941?) mõjutas Eesti Vabariigi sündi ja kujunemist Konstantin Pätsi või Jaan Tõnissoniga võrreldavalt, kuid on saanud palju vähem tähelepanu. Riigimees, kes tõrjus enda jäädvustamist nii pildis kui ka kirjas, arvas, et eluajal lasevad mälestusi avaldada kehkenpüksid. Teemandi isik on igale biograafile tõsine väljakutse, ent Mari-Leen Tammela on selle vastu võtnud ja ka sellega kenasti […] Vaata lähemalt ›
105
Hiljuti on Eesti filmi tuleviku, mineviku ja oleviku kohta kuulda ja lugeda olnud tervitatavalt paljudest erinevatest seisukohtadest. Kuna Eesti filmiharidus asetseb nende arvamusavalduste ristteel, on mul väga hea meel, et selle vestluse aeg käes on. Kired lõi lõkkele värskelt Eesti Filmi Instituudi juhiks tagasi valitud Edith Sepa väide1, et filmikoolis koolitatakse vaid mõnda režissööri. Sellele […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavu täitub 70 aastat Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli (hiljem Tallinna Balletikool) esimese lennu ja 69 aastat teise lennu lõpetamisest. Neist on mõtet rääkida koos, sest esimene oli neidude ja teine noormeeste lend – kummagi lõpetas kuus noort. See on teetähis eesti professionaalse tantsuhariduse ajaloos: Iraida Generalova, Aime Leis, Maire Loorents, Aigi Rüütel, Signe Tamm, Ülle […] Vaata lähemalt ›
0
Von Krahli teatri „Libahunt“, autor August Kitzberg, lavastaja Peeter Jalakas, visuaalkunstnik Emer Värk, liikumisjuht Ingmar Jõela, kostüümikunstnikud Anu Rieberg ja Ingmar Jõela, muusikaline kujundaja Renzo van Steenbergen, valguskujundaja Mihhail Makošin. Mängivad Mari Abel, Ingmar Jõela, Jörgen Liik, Katariina Tamm ja Marika Vaarik. Esietendus 9. XII 2022 Von Krahli teatri saalis. Kuna 30aastane teerajaja-teater hakkab lõpetama (või kolima), […] Vaata lähemalt ›
0
Väliste tunnuste poolest on Anti Saare „Sõnaraamatu“ puhul tegu antisõnaraamatuga. Köide on õhuke, pehmekaaneline, register napp, mitte totaalsusele pürgiv, sõnade seletus subjektiivne, tihti isiklike mälestustega pikitud. Ehkki lugedes toob teos sageli muige suule, on olemuselt tegu ka pisut nukra kogumikuga: tuletab see ju lugejale igal leheküljel meelde, kui individuaalne on igaühe keeleruum ning kui suure […] Vaata lähemalt ›
157
Andrei Kurkov on kahe kultuuriga seotud autor: olemuselt ukraina kirjanik, kuid kirjutab vene keeles. Kahetisus on omane ka tema loomingule, kus põrkuvad minimalistlikud olmelised romaanid ja suurejoonelised maagilis-realistikud alternatiivajaloolised seiklused. 2018. aastal ilmunud romaan „Hallid mesilased“ kuulub pigem esimesse rühma, kuid näitab võrreldes teiste teostega suuremat küpsust ja pakub enam mõtteainet. „Hallid mesilased“ on mitmekihiline romaan, […] Vaata lähemalt ›
0
Reimo Võsa-Tangsoo, Postapokalüptiline LOOP. 2021, installatsioon, segatehnika. Tulevik. Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi möödunud aasta viimane näitus oli Marco Laimre kureeritud „Crawl Out Through the Fallout“*. Näituse valdavalt EKA fotoosakonna kolleegidest koosnenud kunstnike seas oli ka Reimo Võsa-Tangsoo, kelle kineetiline installatsioon oli pealkirjastatud „Postapokalüptiline LOOP“. Näituse saatetekste lugedes komistasin tõdemusele, mille peale ise ausalt öeldes ei […] Vaata lähemalt ›
0
Ansambel U: vana-aasta uue muusika kontsert 29. XII Mustpeade maja keldrisaalis ehk Eesti Nüüdismuusika Keskuses. Ansambel U: koosseisus Helena Tuuling – klarnet, Levi-Danel Mägila – tšello, Merje Roomere – viiul, Taavi Kerikmäe – klaver, Tarmo Johannes – flööt ja Vambola Krigul – löökpillid. Kavas Age Veeroosi „Vaatenurk“ („Point of View“), Elis Halliku „Above“ ja Taivo Lintsi […] Vaata lähemalt ›
30
Puutudes kokku meeldiva inimesega tahame olla temaga aina rohkem ja rohkemas koos. Kui tema tunneb samamoodi, siis võimegi hakata koos elama, saada elukaaslasteks, astuda abiellugi, nii et teine on meil elus kaaslane ja me pakume teineteisele abi. Nõue olla koos aina rohkem ja rohkemas seab meid mõlemaid tohutu pinge alla: see nõuaks justkui, et teine […] Vaata lähemalt ›
70
Sel aastal jõuavad paljud hulkuma läinud asjad ja inimesed oma kohale tagasi, ent kui sirget või käänulist teed mööda, on veel vara öelda. Mõni peab lihtsalt jalad selga võtma ja minema, mõni kojupääsu eest võitlema. Samamoodi olid lood siinses veerus ülemöödunud aastal vabaduse ja mullu kohanemisega. Ühe armastuse juurde viib mitmeid teid, rahulikke ja võitluslikke. […] Vaata lähemalt ›
0
Millised olid 2022. aasta loetuimad lood Sirbi veebilehel? 1. Tiia Kõnnussaar, Aleksander Pulver: „Kultuur määratleb patoloogia“ 2. Anto Veldre, Kust on pärit zuumeri eesti keel? 3. German Golub, Kui vanad inimesed avastavad TikToki 4. Jan Kaus, Viivi Luik, Kohustuslik ja paratamatu kirjandus 5. Ülle Madise, Vaikimise nõiaring 6. Maria Mölder, Varia. Kelle pidu? 7. […] Vaata lähemalt ›
0
Sadade 2022. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati. Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja vaid ühe katkestusega aastatel 2007-2008. Laureaatide täisnimekirja leiate ka Sirbi veebilehelt. Toimetuse tänu kuulub lisaks laureaatidele kõigile tuhandetele autoritele, kes on aidanud toimetajatel lehte kvaliteetselt sisustada. Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Teekond emaga“ („Á Ferð með Mömmu“, Island-Eesti 2022, 112 min), režissöör-stsenarist Hilmar Oddsson, produtsent Hlín Jóhannesdóttir, kaasprodutsent Marianne Ostrat, operaator Óttar Guðnason, monteerija Hendrik Mägar, heliloooja Tõnu Kõrvits. Osades Þröstur Leó Gunnarsson, Kristbjörg Kjeld, Tómas Lemarquis, Arnmundur Ernst Björnsson, Pálmi Gestsson. Hilises keskeas Jon (Þröstur Leó Gunnarsson) elab oma emaga (Kristbjörg Kjeld) väikeses Islandi […] Vaata lähemalt ›
15
Rémy Martini ja Eesti Kontserdi uusaastakontsert 1. I Estonia kontserdisaalis. Ain Anger (bass), Ksenija Sidorova (akordion, Läti), Triin Ruubel (viiul), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Paavo Järvi. Kavas Richard Wagneri, Pietro Mascagni, Giuseppe Verdi, Georges Bizet’, Richard Straussi, George Gershwini, Franz Schmidti, Maurice Raveli ja Artur Kapi muusika. Eesti Kontserdi ja Rémy Martini uusaastakontsert tõi meie […] Vaata lähemalt ›
0
Sügava kurbusega anname teada, et 5. jaanuaril lahkus meie hulgast 97aastaselt endine Rakvere teatri näitleja Eva Novek. Eva Novek sündis 15. aprillil 1925 Võrumaal. 1943. aastal lõpetas ta Võru gümnaasiumi ja läks Tallinna näitlemist õppima. 1950. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Teatriinstituudi II lennu ja siirdus tööle Lõuna-Eesti teatrisse, kus töötas teatri sulgemiseni. Aastatel 1952–1953 […] Vaata lähemalt ›
0
Detsembri algul kuulutati Miami kunstinädalal ja sealsel „Art Baseli“ kunstimessil bravuurikalt välja uus kunstifestival – Hiiumaa kunstibiennaal. Esimest korda toimub 2024. aastal ja siis järjepanu üle aasta, nagu biennaalidel kombeks. Miamis liikus ringi biennaali tutvustav kunstibuss, biennaali algatajad jagasid flaiereid, näha võis laserkiirte, valgusmängu ja videoprojektsioone, loodi kaasava installatsiooniga performatiivne keskkond. Kõikehõlmavat efektset kunstikeskkonda lubavad […] Vaata lähemalt ›
130
Ei ole just tavaline, et ilmub ajalooraamat ajaloo varasalvest endast – muuseumist. Nüüd on üks selline ilmunud Saaremaa muuseumi ajaloona. See anti välja läinud sügisel ilusas kõvade kaantega köites, koostanud Endel Püüa ja toimetanud Olavi Pesti. Kui raamatu kokkupanekul on juba nende meeste käsi mängus olnud, siis arusaadavalt on teos põhjalik ja huvitav. Saaremaa ajaloo […] Vaata lähemalt ›
0
Hessen-Kasseli muuseumi (Museumslandschaft Hessen Kassel) ja Kadrioru muuseumi ühisnäitus „Rooma 1810. Balti metseeni von Blanckenhageni kunstiostud“ Kadrioru muuseumis kuni 22. I, kuraatorid Christiane Lukatis ja Kadi Polli. 2014. aasta „Kunstiteaduslikes uurimustes“ (nr 1-2, lk 144–171) on Kadi Polli avaldanud artikli „Wilhelm von Blanckenhagen (1761–1840). Liivimaalasest kunstimetseen Roomas ja temalt Tartu ülikoolile ostetud teosed“. Et ajastu […] Vaata lähemalt ›
0
„Cowbody“, koreograafid ja esitajad Hanna Kritten Tangsoo ja Sigrid Savi, helikujundaja Markus Daßau, kunstnik Edith Karlson, dramaturg Ruslan Stepanov, valguskujundaja Hanna Kritten Tangsoo. Esietendus 5. XII 2022 Kanuti gildi saalis. Nüüd, kui eesti etenduskunstide austajail on Amsterdami koolkonnast (Johhan Rosenberg, Jette Loona Hermanis, Maria Metsalu, Netti Nüganen) pilt selge, tõi Kanuti gildi saal lavale Berliini […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Tervisegeenius
|
0% |
Buduaar
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 22:22
Viimane uuendus: 22:18.
Uudiste reiting uuendatud: 22:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)