Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusiku 2022 kontsert 5. I ERRi 1. stuudios. Marcel Johannes Kits (tšello), Theodor Sink (tšello) ja Sten Heinoja (klaver). Kavas Johann Sebastian Bachi, Enno Poppe, Johannes Brahmsi, Luigi Boccherini ja Benjamin Britteni muusika. Eduka artisti üks olulisi omadusi on kindlasti esinemisjulgus ning kõige parem on lavale minna end unustades ja keskenduda ainult […] Vaata lähemalt ›
60
„Cowbody“, koreograafid ja esitajad Hanna Kritten Tangsoo ja Sigrid Savi, helikujundaja Markus Daßau, kunstnik Edith Karlson, dramaturg Ruslan Stepanov, valguskujundaja Hanna Kritten Tangsoo. Esietendus 5. XII 2022 Kanuti gildi saalis. Heneliis Nottoni suunatud videointervjuus räägivad kunstnikud, et esimesena andis neile end kätte pealkiri, mis sündis kirjaveana. Arvuti automaatkorrektor parandas cowboy cowbody’ks ning seda sõna tarvitasid […] Vaata lähemalt ›
59
„Tallingu indeksi talletaja“, Merle Karro-Kalberg vestles Martin Siplasega Pelle-Sten Viiburg arhitektuurivõistlustest Eneli Kindsiko, Tea Danilov, „Eesti andmeühiskonna tulevik“ Ivan Lavrentjev, „Eesti ajaloost vene keeles“ Ahto Lobjakas, „Maailm Taiwani ja Ukraina vahel“ Ruth Tammeorg, Martin Aidnik, „Vajame kollektiivlepinguid“ Elen Lotman, „Filmihuvilise palvela“ Heili Einasto, „Riikliku Koreograafilise Kooli esimesed lennud“ Margus Ott, „Argidialektika XIV. Elukaaslus“ Vaata lähemalt ›
0
Giulia Cacciuttolo SEE OLI KUNAGI NII / T’WAS EVER THUS Kuraatorid: Osservatorio Futura (Francesca Disconzi ja Federico Palumbo) 13.01.-7.02.2023 Neljapäeval, 12. jaanuaril kell 18.00 avatakse HOP galeriis kunstnik Giulia Cacciuttolo näitus „SEE OLI KUNAGI NII / T’WAS EVER THUS“. Giulia Cacciuttolo uurimust võib visuaalselt määratleda ja tõlkida kui “nostalgiast ja mälestustest koosnevat tähtkuju, mis on […] Vaata lähemalt ›
0
1. Tiia Kõnnussaar, Aleksander Pulver: „Kultuur määratleb patoloogia“ 2. Anto Veldre, Kust on pärit zuumeri eesti keel? 3. German Golub, Kui vanad inimesed avastavad TikToki 4. Jan Kaus, Viivi Luik, Kohustuslik ja paratamatu kirjandus 5. Ülle Madise, Vaikimise nõiaring 6. Maria Mölder, Varia. Kelle pidu? 7. Valter Kiisk, Energiapöördest ja „kliimakriisist“ füüsiku pilgu läbi 8. […] Vaata lähemalt ›
0
11. Kaarel Tarand, Kuu lõpuks on kõik surnud 12. Hent Kalmo, Vene üksindus 13. Katrin Tiidenberg, Nemad vä? Nemad saadame tuleriidale 14. Viivi Luik, Kogemuse vääramatus 15. Margus Lattik, Pärast koroonakriisi. Teaduse vastutusest ühiskonna ees 16. Aro Velmet, Kaitsedemokraatia ohvrid 17. Mait Jüriado, Maapealne paradiis 18. Madis Kolk, Lavastus, mille puhul tekkisid nii mõnedki eetilised […] Vaata lähemalt ›
0
21. Kaarel Tarand, Sõja kasulik pool 22. Pille-Riin Purje, Kas vale saal, vale etendus? 23. Ülo Mattheus, Ukraina sõda ja müüdid 24. Arnold Unt, Raadi memoriaali kujunemise ülevaade aastast 2010 25. Mihhail Trunin, Koorega late 26. Kaarel Tarand, Porikuu kestab kevadeni 27. Maarin Ektermann, Airi Triisberg, Kunstivaldkonna tasumäärad õiglasemaks! 28. Lauri Laanisto, Teaduskirjastamisnurjatused 29. Hille […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Arhitektuurimuuseumi uus näitus on 1960.–1980. aastate piirideta arhitektuuri ehk tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunktidest Reedest, 20. jaanuarist on Rotermanni soolalaos avatud suurnäitus “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel”, mis uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.–1980. aastatel. Mitmeid taasavastatud Ida Euroopa ja lääne autoreid koondaval näitusel on väljas tö Vaata lähemalt ›
0
31. Jüri Saar, Oluline uurimus Putini Venemaa kohta 32. Peeter Hõrak, Miks eesti mees ei saa evolutsioneeruda suuremaks ja haritumaks 33. Ülo Mattheus, Elu vaimsel prügimäel 34. Katrin Tiidenberg, Läänetargutus ja ida-Twitter 35. Mariell Aren, Öökuninganna aaria pakub ikka pinget 36. Kaarel Tarand, Liiga palju sõjaraha 37. Andra Teede, Normaalselt kole film 38. Pille-Riin Purje, […] Vaata lähemalt ›
0
Kaitseministeerium ja Eesti sõjamuuseum – kindral Laidoneri muuseum kuulutavad välja konkursi Hendrik Sepa sõjaajaloopreemiale Preemia antakse parimale 2022. aastal ilmunud Eesti sõjaajalugu käsitlevale uurimusele. 3000 euro suurune preemiafond jaguneb raamatupreemiaks ja artiklipreemiaks ning kandideerima oodatakse monograafiaid ja uurimistööde kogumikke, samuti teadusartikleid ja peatükke uurimistööde kogumikes. Artiklid ja peatükid peavad vastama Eesti Teadusinfosüsteemi klassifikatsioonile (klassifikaat Vaata lähemalt ›
0
Sadade 2022. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati. Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja vaid ühe katkestusega aastatel 2007-2008. Laureaatide täisnimekirja leiate ka Sirbi veebilehelt. Toimetuse tänu kuulub lisaks laureaatidele kõigile tuhandetele autoritele, kes on aidanud toimetajatel lehte kvaliteetselt sisustada. Vaata lähemalt ›
244
Natsume Sōseki „Noorsand“ Carolina Pihelga „Vaadates ööd“ kogumik „Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut – kaks aastakümmet teaduse eesliinil“ kontsert „Valter Soosalu 30“ Endla teatri „Linda Vista“ Vaba Lava „Narva – linn, mille me kaotasime“ Vaata lähemalt ›
0
Kõik prohvetid, selgeltnägijad ja analüütikud on nüüdseks jõudnud ära teha oma ennustused, milline on Eesti ja maailma käekäik alanud aastal. Valdavalt on need pessimistlikud: elu paranemiseks ei ole lootust ja aina hullemaks läheb. Kui eestlased lõppenud aastal sõja, elektri ja toiduainete hinna, inflatsiooni ning katku tõttu siiski välja ei surnud, nagu noodsamad pessimistid aastataguses prognoosis […] Vaata lähemalt ›
0
„Oli kole aasta, ei saa salata,“ kirjutasin ma siinsamas 2021. aasta alguses. Aasta hiljem oli selge, et koledus kestab, aga aeg annab siiski lootust. Nüüd, jaanuaris 2023, tuleb fatalistlikult tunnistada, et kolm on kohtu seadus. Sõda ja hinnatõus matsid kõik muu enese alla, aga ega kodune valitsemise kriis, EKRE ja koroonagi kuhugi kadunud. On selge, […] Vaata lähemalt ›
0
Eelmise aasta lõpus detsembri esimestel päevadel avaldas briti filmiväljaanne Sight & Sound oma korra kümnendis ilmuva kõigi aegade saja parima filmi nimekirja. Seda on laialdaselt peetud filmivaldkonna mõjukaimaks edetabeliks, mille põhjal määratakse filmi staatus. Seekordsed tulemused tekitasid vastukajatormi, mille lainetused annavad end ilmselt tunda ka aastate pärast. Esikohale tuli film, millest paljud ei olnud isegi […] Vaata lähemalt ›
0
Kiwa graafikasari „Metanoia“ Telliskivi loomelinnaku väligaleriis kuni 31. I. 1. Telliskivi loomelinnaku väligaleriis saab näha Kiwa näitust „Metanoia“, mis on otseselt tõukunud Raul Meele konkreetsetest luuletustest ehk kirjutusmasinajoonistustest. Kiwa on oma Meele kuulsaid graafilisi lehti tõlgendavaid pilte nimetanud „kummitatud“ teosteks. Mul aga tekkis tunne, et Kiwa töid saab vaadata ka ilma nende tekke põhjustanud intertekstuaalset […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti ahtakeses kultuuriruumis tekib haruharva tunne, et mingi teema tõmbab käima kogu erialaringkonna. Pluralistliku kunstipildiga kaasneb selliseid olukordi haruharva. Üheksakümnendate keskel oli kunstiväljal üldkõnetavaks teemaks mõnda aega kunsti piiride küsimus, sajandivahetusel korraks videokunsti ja uue meedia temaatika. Ukraina sõjaga seotud teadvusnihked ning ülalt alla peale surutud mehhanismid problemaatilise punapärandi üle otsustamisel on aga tinginud selle, […] Vaata lähemalt ›
0
Juhtunud on nii, et praegu ei saa rääkida Euroopast ilma tugeva Vene aktsendita. Nüüd, kui on lõpuks taibatud, et Venemaa ei ole Euroopa osa, vaid midagi täiesti teistsugust. Alates 24. veebruarist istub Venemaa Euroopa turjal nagu elevant elutoas – ja veel märatsev selline. Istus seal juba enne, pärast üürikest viisakamat viivu taas kindlamalt aastast 2000, […] Vaata lähemalt ›
0
Möödunud aasta novembrikuu lõpus kuulutas muinsuskaitseamet välja aastaauhindade laureaadid. Linnaruumi elavdaja kategoorias pälvis auhinna Kassisaba tänav Viljandis. Kassisaba tänava korrashoiu eest hoolitseb Viljandi Veevärk AS, kes möödunud suvel paigaldas sinna ajastutruud laternlambid, mis ühtivad vanalinna stilistikaga, Viljandi Linnahooldus seisab hea tänava heakorra eest. Tänavale puhus elu sisse aga juba 2016. aastal Gea Valner kogukonnaüritusega „Tule […] Vaata lähemalt ›
19
Kliimamuutuste mõju on tunda saanud igaüks, olgu siis kalli energiahinna, suvise joogiveepuuduse või sagenevate üleujutustena linnakeskkonnas. Muudatustega kohanemiseks peab kõigi uute ja renoveeritud hoonete ning rajatiste puhul Euroopa Komisjoni juhistest lähtuvalt arvestama kliimast tingitud ohtudega. Paradigmamuutuse elluviimiseks ei piisa siiski ainult stevejobslikust innukusest ja meeskonna heast juhtimisest. Vaja on kõrgharidusega insenere, kes ei mõtleks pelgalt […] Vaata lähemalt ›
60
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Tervisegeenius
|
0% |
Uma Leht
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 23:48
Viimane uuendus: 23:38.
Uudiste reiting uuendatud: 23:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)