Eelmise aasta lõpust peale on Eesti kinolevis samm-sammult taandutud tinglikust kokkuleppest Vene filme mitte välja tuua. Ükski juhtum eraldiseisvana justkui ei anna põhjust muretsemiseks, aga film on üks võimas mõjutusvahend ja seetõttu tuleb siiski veenduda, et me rõõmsa konna kombel ei arvaks, et küll on mõnus soe vann. Kui 11. novembril 2022 tõi levifirma Bestfilm […] Vaata lähemalt ›
0
26. märtsil on Leida Laiuse sajas sünniaastapäev, millega seoses kerkib mälusopist esile järgmine stseen. Suitsu tõmbav Jüri Sillart ütleb mulle „Leida ei olnud kunagi modernist“ ja ma tajun selles lauses mingit mulle arusaamatut hukkamõistu. On 2001. aasta, me istume Sillartiga ühes tollase Kalamaja vähestest baaridest ning arutame Leida Laiuse loomingut. Sillart on just teinud mulle […] Vaata lähemalt ›
0
Rootsi nüüdiskunsti fondi Index ajalugu ulatub rohkem kui neljakümne aasta taha. Algusaastail keskenduti fotograafiale ja kirjastamisele, viimased kakskümmend viis aastat on pühendutud nüüdiskunstile üldisemalt. Index ei ole tähtis mitte ainult Stockholmis, vaid Põhjamaadel ja Kesk-Euroopaski, toimides platvormina nii kunstnikele kui ka külastajatele. Indexi väike meeskond on teinud endale selgeks, et tänapäeva kunstiinstitutsiooni roll ei piirdu pelgalt […] Vaata lähemalt ›
26
Art Allmäe ja Katrin Piile näitus „Paremad ajad …“ Viljandi Rüki galeriis kuni 25. III; Kaido Ole näitus „MDF, metall, kumm ja värv“ Temnikova ja Kasela galeriis 20. I – 12. III; Jüri Kase näitus „Laammaal“ Vaala galeriis 17. II – 11. III; Jan Kausi artikkel „Vormuvad võnkelud“, Sirp 3. III. Algselt kavandatud artikkel Katrin […] Vaata lähemalt ›
133
Linnaaiandusel on Eestis pikk traditsioon. Nõukogude ajast on linnapilti jäänud aiamaid, mida nüüdseks kasutatakse justkui illegaalselt, kuid mis toovad inimesed nagu endisajalgi kokku, koondavad lugusid ning pakuvad mõtestatud tegevust. Tallinnas siiski selliseid ajaloo ja aednike lugudega täidetud aedu enam alles polegi. Üleilmsete liikumiste tuules on linnaaiandus võtnud meie pealinnas uusi vorme, näiteks on tulnud kogukonnaaia […] Vaata lähemalt ›
0
1. Modernne ühiskond ei ole kogukond. Ühiskond moodustub hoopis teistsugustest elementidest. Need elemendid tulenevad üldistamisest ja abstraheerimisest. Ühiskonda ei moodusta inimesed ja nende omavaheline läbikäimine. Ühiskondlik läbikäimine on alati institutsioonide vahendatud. Nii olen ma valija, mind iseloomustab teatav palga- ja võlanumber (olen kas vaene või rikas), kuulun teatavasse subkultuuri või hoopis peavoolu, samuti mingisse põlvkonda, […] Vaata lähemalt ›
0
Ma ei oska hõlmavalt vaadelda Loomingu Raamatukogu (aja)lugu ega analüüsida tähendust eesti kirjanduses ja kultuuris 66 aasta jooksul – ei mahuks see vist lehte äragi. Ühest küljest on see tagasihoidlikult ajakirja Looming lisa, teisest küljest meie tõlkekirjanduse kese ja stabiilsuse hoidja. Kirjastusi on tulnud ja läinud, LR jäänud. Äkki ongi päästnud elu ja asukoht kultuuriajakirjanduse tiiva all, […] Vaata lähemalt ›
65
Pühapäeval, 26. märtsil tähistatakse liivi pärandi päeva. Sel päeval heisatakse lipud mitmel pool ajaloolistel liivi aladel, ka Eesti ja Läti piiril Iklas. Ķempi Kārl on selle sündmuse puhuks kirjutanud luuletuse, kus liivi lipu värvid (rohe-valge-sinine) on ühendatud lindude äratamise motiiviga – on ju kevadine pööripäev liivlastel lindude äratamise püha. Liivi pärandi päeva kohta saab lisa lugeda […] Vaata lähemalt ›
0
Bologna lasteraamatumess märtsi algul on selle valdkonna inimestele üks aasta vilkamaid töönädalaid. Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakonnale oli see ühtlasi seni üks pingelisemaid. Peatun siin kahel alateemal: konflikt IBBY juhatusega ja Euroopa osakondade konverents. Vanem põlvkond tunneb artikli pealkirjas ära ühe laulu algussõnad ja teab, et edasi tuleb juttu sõprusest ja rahust. Rahvusvahelised lastekirjanduse […] Vaata lähemalt ›
0
briti-nigeeria kirjanik Bernadine Evaristo on ajaloo esimene Bookeri preemia võitnud mustanahaline naine tema võiduteos ütleb meile muu hulgas, et võiksime rohkem ühte hoida ja ma olen nõus, mistõttu hoian siinkohal ühte Evaristo endaga, kelle teose üks mõjuvamaid omadusi on vorm ilma lauset lõpetavate punktide ja seda alustavate suurtähtedeta, murtud ridadega, justkui vabavärsis luuletusteks vormistatud tekstiplokkidega, […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „12 vihast meest“, autor Reginald Rose, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Ervin Õunapuu, valguskujundajad Hendrik Toompere ja Priidu Adlas, helikujundajad Lauri Kaldoja ja Tristan Rebane, videokujundajad Hendrik Toompere ja Tristan Rebane. Mängivad Hendrik Toompere, Raimo Pass, Andres Puustusmaa, Jan Uuspõld, Viire Valdma, Jüri Tiidus, Christopher Rajaveer, Harriet Toompere, Ain Lutsepp, Merle […] Vaata lähemalt ›
0
Sõjapidamine Ukrainas on vahepealses staadiumis, kus Vene armee rünnakukatsed pole veel lõppenud ja Ukraina relvajõudude pealetung pole veel alanud. Praegu on Ukraina eesmärk tekitada okupandile võimalikult suuri kaotusi nii elavjõus kui ka sõjatehnikas ja võita aega kevadkampaania ettevalmistamiseks. Meediakanalites võib näha Poola ja Ukraina teedel venivaid sõjatehnika kolonne, laoplatsidele rivistatud soomukeid ja transportööre, liitlaste polügoonidel […] Vaata lähemalt ›
10
Inimesele ikka meeldib elada mitmekesises keskkonnas. Ühele on see huvitav, teisele kinnitus iseenda pärinemisest, juurtest, aga enamikule nii tavaline, et ei osatagi oma ümbrust üksluisemana ette kujutada. Maal vahelduvad põllud-kraavid-järved-turbaväljad-metsad-karjäärid lautade, kuivatite, küünide, mõisavaremete ja hajataludega, siin-seal mõni lehmakari, hobusekoppel või miniloomaaed. Väljaspool maaelu on eri materjalidest hooned mis tahes kuju, suuruse ja funktsiooniga, on […] Vaata lähemalt ›
24
Ukraina sõjaga kaasneb suurel hulgal rindeuudiseid ja -pilte. Järjest rohkem on hakatud arutlema sõjapiltide üle ja kuulda on olnud küsimust: „Kas me pole näinud piisavalt kohutavaid pilte Ukrainast? Kas me oleme muutunud tundetuks?“ Tihti viidatakse samal ajal fotograaf Nick Uti 1972. aastal Vietnami sõja ajal tehtud fotole „The Terror of War“. Mustvalge pilt kujutab napalmi […] Vaata lähemalt ›
0
Maailmas on umbes 220 miljonit üliõpilast ehk üle kahe korra enam võrreldes 100 miljoniga 2000. aastal.1 Massikõrgharidus on olnud XX sajandi edulugu – kõrghariduseni on OECD riikides jõudnud kuni pool elanikkonda. Kuigi sellega on kaasnenud ka tasemelangus, on see siiski avanud uusi uksi varasemast palju suuremale inimhulgale ning toonud suurt kasu ka riikidele. On hinnatud, […] Vaata lähemalt ›
0
Kui tahame kaasteelistele midagi selgitada, on alati kõneleja või kirjutaja kohus sõnum selgelt kohale viia. Küllastunud infoväljas ei piisa vaid mõtte korrektsest sõnastamisest ja siis puusalt pimedusse paiskamisest. Sellele peab lisanduma veel vähemalt kaks komponenti: teadmistest sündinud kirg ja sõnumi briljantne tehniline teostus. Teistele kõnelemine on pealtnäha lihtne. Eriti siis, kui need teised ei saa […] Vaata lähemalt ›
14
Ajakirjanduse veebruari alguse pidupäevasära, mil toimetused tunnustasid oma parimaid ajakirjanikke, hakkab tuhmuma. Nüüd on hea tagasi vaadata väljundile, mille eest ajakirjanikke pärjati. Kui oleksin ise algaja ajakirjanik, siis mida teha, et seista Bonnieri valgusvihus? Kindla peale minek oleks plaanida mõnda andmeajakirjanduse projekti. Sõna „projekt“ kasutan siin teadlikult, sest andmeajakirjandusena valminud töödel paistab olevat palju ühist […] Vaata lähemalt ›
0
„No tere, ühiskonna ülejäägid,“ tervitab järgmine artist publikut ja jään „ülejääke“ hoolikamalt vaatama. On 2015. aasta ning olen Tallinna uue elanikuna astunud (õnneks mõnusalt tartulikku) baari Levist Väljas, kus toimub kirjandusõhtu „Viimane neljapäev“ (k6vn). Saan kohe aru, et kohal on perekond – aga niisugune, kus isadel-vendadel on rastapatsid ning emadel-õdedel ninarõngad ja tätoveeringud. Õhtu kulgeb hoogsalt-valusalt-südamlikult-humoorikalt […] Vaata lähemalt ›
45
Näitus „Kaunitar koletise kõhus“ Draakonis kuni 1. IV, kuraatorid Brigit Arop ja Anita Kodanik ning kunstnikud Sarah Nõmm ja Maria Izabella. Draakoni galeriis on lahti laotatud üks võimalik magamistuba. Näitusel „Kaunitar koletise kõhus“ käsitletakse mänguliselt seksuaalsust ning koos sellega intiimsuse ja läheduse teemat. Noored naised teevad ägedat asja – just nii võtan selle näituse kokku. […] Vaata lähemalt ›
34
Martin Siplase fotonäitus „Talling“ arhitektuurimuuseumis kuni 2. IV. Graafiliselt kujundanud Kristo Kooskora, näitust saatva essee autor Kaarel Künnap. 1. Internet pakitseb arhitektuuripiltidest, kuid arhitektuurifotograafe on vähe. Teinekord näib, et need neli või viis või kuus teavad ruumist rohkem kui arhitektid ise, oskavad näha, investeerivad majadest läbinärimisse tunde ja aastaid. Martin Siplane on nende seas natuke nagu […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Levila
|
0% |
Telegram
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Buduaar
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.06.2026 08:33
Viimane uuendus: 08:28.
Uudiste reiting uuendatud: 08:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)