196 koht 14
Kui tahame kaasteelistele midagi selgitada, on alati kõneleja või kirjutaja kohus sõnum selgelt kohale viia. Küllastunud infoväljas ei piisa vaid mõtte korrektsest sõnastamisest ja siis puusalt pimedusse paiskamisest. Sellele peab lisanduma veel vähemalt kaks komponenti: teadmistest sündinud kirg ja sõnumi briljantne tehniline teostus. Teistele kõnelemine on pealtnäha lihtne. Eriti siis, kui need teised ei saa […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
„MasterChef Eesti“ kohtunik ja saatejuht Orm Oja (34) tunnistab, et uus hooaeg toob ekraanile vanad head kodukokad, ent tema ise on muutunud sapisemaks. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Mullu registreeriti Eestis veidi üle 161 000 vigastusjuhu ja arstiabi vajas ligi 142 000 inimest. Kuigi vigastuste koguarv vähenes võrreldes eelneva aastaga seitse protsenti, kasvab tahtlik enesekahjustamine ja seda eriti noorte seas. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Soome kaitseminister Antti Häkkänen andis loa osta Ühendriikidelt GBU-53 Small Diameter Bomb II (SDB II) tüüpi juhitavaid lennukipomme, mida kasutatakse F-35 hävitajatel. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Produtsent Luurel Varas andis välja värske lühiplaadi "Putukas", kuhu on koondatud viis uut lugu. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Raul ehk Johannes Parman avaldas teisipäeval oma esimese pikema kogumiku "Raulkoor". Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Teisipäeva õhtul korraldasid Kopli Sörk ja SYNLAB Eesti ühisliikumise – üle saja tervisesportlase sörkisid Strava kaardile südame, et juhtida tähelepanu teadlikule treenimisele ning südametervise olulisusele. Teadliku liikumise ja kõige parema tunde tähtsuse meeldetuletamise nimel kutsusid SYNLAB Eesti ja Kopli Sörk kõik liikumishuvilised teisipäeva õhtul ühissörgile. Umbes viis kilomeetrit pikk distants sai stardipaugu SYNLAB Eesti Veerenni ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Foto on illustratiivne. Foto: pexels.com Tänastel Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lõpuaktustel saavad diplomi 260 spetsialisti rakenduskõrghariduse, kutse- ja magistriõppekavadel. „Iga lõpetaja, kes täna kõrgkoolist töömaailma suundub, mõjutab otseselt seda, kui kättesaadavad, kvaliteetsed ja patsiendikesksed on meie tervishoiu- ja sotsiaalteenused – meie lõpetajad kannavad töömaailma kaasa teadmised, oskused ja missioonitunde, mille hoidmine eeldab aga ka kestlikke lahendusi kogu valdkonnas,“ tõdes Tartu. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Suvi on käes – aeg täis päikest, rannapäevi ja lõputuid kuumi õhtuid. Kuid blondidele naistele tähendab see ühte tuttavat õudusunenägu: kollane toon hiilib ligi kiiremini kui kunagi varem. UV-kiirgus, merevesi, basseinikloor ja isegi kodune kuum dušivesi võivad muuta ka kõige kaunima jahedama blondi mõne päevaga tuhmiks, kuivaks ja sootuks kollakaks. Kuidas hoida oma juukseid salongivärskena ilma pideva juuksuritoolis istumiseta? Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Jaanipäev on ukse ees ja grillilõhna on linnaõhus juba tunda. Kortermaja rõdul grilli üles seades tuleb aga arvestada mitme reegliga, et vältida võimalikku tuleohtu ning mitte sattuda pahuksisse naabrite ja ühistuga. Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe selgitab, millised reeglid kehtivad kortermaja territooriumil ja eramaja hoovis. Rõdul ei sobi kasutada iga grilli. Kehtivate tuleohutusnõuete järgi tohib rõdul ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
The EU’s 21st sanctions package against Russia surprisingly targeted Russian-American travel blogger Alexandra Jost, more popularly known as “Sasha Meets Russia”, who they accuse of “spreading Russian propaganda and disinformation aimed at justifying Russia’s armed aggression against Ukraine.” While it’s true that she espouses what are considered in Russia to be patriotic views but are […] Vaata lähemalt ›
0 värske
Varahommikul tuli päästjatel kiirustada Paide linna Suurpalu külla, kus süttinud saunahoone kustutamiseks kaasati kolme päästekomando meeskonnad. Päästjate saabudes olid leegid juba sauna katusest väljas. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Miks on vesi kõige tihedam 4 °C juures? Miks on see elu tekke ja püsimajäämise jaoks nii oluline? Võiks arvata, et neile põhiküsimustele on õpikutes lihtsad vastused, kuid ometi on need jäänud teaduse kõige püsivamateks mõistatusteks. Vaata lähemalt ›
0 värske
Paljud kogenud reisijad usuvad, et lennujaama turva- ja piirikontrollis sujuva läbipääsu tagamiseks piisab kehtivatest piletitest ja reeglitele vastavast pagasist. Siiski selgub ühe hiljutise juhtumi põhjal, et unistuste puhkuse võib ootamatult rikkuda ja kaasa tuua isegi trahvihoiatuse detail, millele enamik inimesi igapäevaselt üldse ei mõtle. Vaata lähemalt ›
0 värske
2025. aastal oli Eestis veidi üle 161 000 vigastusjuhu ja arstiabi vajas ligi 142 000 isikut. Kuigi vigastuste koguarv vähenes võrreldes eelneva aastaga 7%, püsib murettekitavana tahtliku enesekahjustamise juhtude arvu kasv - seda eriti noorte seas. Tervise Arengu Instituudi avaldatud statistikast selgus, et kõige rohkem vigastusi esines 5–14-aastaste (~31 000 juhtu) ja 15–24-aastaste (~23 000 juhtu) vanuserühmades. Sarnaselt varasemate aastatega oli levinuimaks vigastuse välispõhjuseks kukkumine, mis m Vaata lähemalt ›
0 värske
Raivo Kelomehe dokumentaalfilm "Luulur" linastus 15. juunil Dublinis Bloomsday Film Festivalil ning pälvis parima täispika dokumentaalfilmi auhinna. Film kuulus festivali 2026. aasta ametlikku valikusse kategoorias Joycean Features ning seda näidati Belvedere College'is. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ametirühma „Finantsjuhid" keskmine palk kerkis esimeses kvartalis 6,5 protsenti 4261 euroni, mis on ajaloo kõrgeim tase. Vaata lähemalt ›
0 värske
Reformierakonna asutaja ja selle endine esimees Siim Kallas ütles, et pärast presidendivalimisi tuleks Reformierakonnas teha tõsine arutelu, kas minna sama juhtkonnaga edasi. Vaata lähemalt ›
0 värske
Riigikogu kiitis täna kolmandal lugemisel heaks tuumaenergia ja -ohutuse seaduse (TEOS), millega luuakse Eestis esmakordselt terviklik õigusraamistik tuumaenergia kasutamiseks ning sellega seotud tegevuste ohutuse ja järelevalve tagamiseks. „Eesti elektrisüsteem on muutumises. Tuleviku elektrisüsteem ei saa tugineda ühele tehnoloogiale, vaid peab põhinema mitmekesisel tootmisportfellil. Tuulikud toodavad odavat ja puhast elektrit siis, kui tuult on, gaasijaamad aitavad ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Euroopa naaritsa asurkond Hiiumaal on viimastel aastatel vähenenud ning looduskaitsjad püüavad aru saada, mis languse põhjustas. Võimalik, et lisaks looduslikele teguritele, on mängus ka inimkäsi. Vaata lähemalt ›
0 värske
31. augustil avaneb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste toetuse taotlusvoor, mille eesmärk on tuua Eestisse rohkem väliskülastajaid ning suurendada Eesti tuntust atraktiivse reisisihtkohana. Vooru eelarve on 525 000 eurot ning toetust jagub hinnanguliselt seitsmele rahvusvahelisele sündmusele. Sündmuste mõju ulatub kaugemale turismisektorist – iga toetuseks antud euro toob riigikassasse tagasi hinnanguliselt kaks ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
Möödunud laupäeval sai Viljandis uhkusekuud tähistada Eesti Filharmoonia Kammerkoori roosa-sinisel kontserdil – vihjan kavalehe triviaalsele värvikasutusele –, mis pakkus loodetavasti vikerkaarekanga lahtirullimisest kohkunutele hingelist tasakaalu. Raskemal juhul tegid muidugi ka hansapäevad oma töö. Siiski tahan uskuda, et aida saali tõi täis sõna otseses mõttes suur muusika, mitte vaid juunilõõma esimene näoleand. Eesti Filharmoonia Kammerkoori asutamisest möödub tänavu 45 aastat ning sel puhul tähistata Vaata lähemalt ›
0
28. detsembril 1895 avasid vennad Auguste ja Louis Lumière Pariisis Kaputsiinide bulvaril esimese avaliku kinosalongi. Seal näidati nende cinématographe’iga kümmet umbes 40sekundist filmi. Lumière’ide peamine saavutus ei seisnenud aga filmide loomises, vaid nende kvaliteetses suurele ekraanile projitseerimises, mistõttu sai neid vaadata korraga palju inimesi. Tegelikult ei olnud ka piltide projitseerimine XIX sajandil midagi enneolematut. Optilised õhtud ehk slaidiprogrammid kuulusid tollal populaarse meele Vaata lähemalt ›
0
Äsja ilmus Tallinna ülikooli kirjastuses saksa sotsioloogi Hartmut Rosa raamat „Maailma kontrollimatus“. Autor ise käis Tallinnas 2023. aasta juunis, kui ta oli üks peaesinejaid Tallinnas toimunud Euroopa kirikute konverentsil. Rosa andis siis ka intervjuu, kus ta tutvustas oma sotsioloogilise analüüsi põhimõtteid ja filosoofilisi ideid. Vestlus jäi vahetult pärast toimumist trükki toimetamata. Hartmut Rosa äsja ilmunud tõlkeraamatu puhul avaldame tookordse vestluse lühendatud kujul. Alustame modernsuse mõi Vaata lähemalt ›
0
Putukaväil ei olnud alguses park, vaid taristu. Väil kujunes endise raudteetammi ja kõrgepingeliinide koridori alla. See oli ala, mis jäi pikaks ajaks linna tavapärasest arendusloogikast välja. Piirangud, ligipääsu katkestused ja ehituskeelud hoidsid siin alles selle, mis tihendatavas linnas enamasti esimesena kaob: katkematu, poolmetsik, omaette elama hakanud ruum. Aja jooksul arenes tehnilisest jääkmaast ökoloogiline väärtus. Putukad, niidutaimed, isetekkelised kooslused ja rohealade katkendid olid kohal. Vaata lähemalt ›
0
„Suur Michael, ta oli üllas, nii hoolitsev, tark ja hea. Meid lapsi võtaks ta sülle ja silitaks õrnalt pead.“ Michael Jacksoni uus eluloofilm tahab vaatajat veenda paljus, ja nii häiriv, kui see ka polnud, ei suutnud ma kinosaalist väljudes vaigistada oma peas tosinat häält, kes kordasid pioneeri tublidusega seda kõigile teada tuntud luuletuse parafraasi. Olenemata sellest, et Jackson teda saatnud laste väärkohtlemise skandaalides kohtulikult õigeks mõisteti, mõjub „Michael“ katsena staari... Vaata lähemalt ›
0
Mirjam Mõttus (ERR 27. V) tõrgub kenasti selle vastu, et lapsesaamist vaadeldakse üha kulu- jm kalkulatsioone mängu tuues. Mõttuse meelest on „lapsesaamine või mittesaamine küll sügavalt isiklik otsus, mida keegi ei pea põhjendama“. Siiski arvab ta, et „ehk oleme end natuke üle optimeerinud – elu peab olema põhjendatud, kontrollitud ja valmis veel enne, kui see võib alata“. Mõttus lõpetab imeliselt: „Ei oska oma lastele küll hinnasilti külge panna ega mõista... Vaata lähemalt ›
0
Andmeid inimese religioossete veendumuste ja kuuluvuse kohta Eesti riik kohustuslikus korras ei kogu. Ka viimasel rahvaloendusel liigitus usk enesehinnanguliste näitajate hulka, mille kohta koguti andmeid valikuuringuga ja küsimustele vastamine oli vabatahtlik. Ametlik tulemus aastast 2021: „Võrreldes teiste Eestis elavate suuremate rahvusgruppidega on religioosseid inimesi eestlaste seas kõige vähem: mõnd usku peab omaks kõigest 17% eestlastest, seevastu usku mitte omaks pidajaid on 71%. [—] Suurem mõnd u Vaata lähemalt ›
0
Kui tõsisemad ajaloo- ja antropoloogiahuvilised kõrvale jätta, ei seostu enamikule eestlastest sõna „hutsuulid“ ilmselt just paljuga. Ega ka Bukoviina piirkonna ajalugu. Tuues pilti mõned esimesed vihjed – ukraina etniline rühm Karpaatides Tšernivtsi ja Ivano-Frankivski oblasti mägedes –, tekivad meie kultuuriruumi ja elulaadi taustal pigem eksootilised assotsiatsioonid. Seda hämmastavam on, et Maria Matiose mälestustest kantud Bukoviina hutsuulide külaühiskonna atmosfäär mõjub siiski nii tuttavalt. Olen ve Vaata lähemalt ›
0
Klassikaline raamatuarvustus on valdavalt ühehäälne. Arvustaja lähtub kas kirjaniku püstitatud eesmärgist, kirjandusloolisest ja teoreetilisest kontekstist või siis võimaliku lugejaskonna ootustest, aga kindlasti ka omaenda lugemiskogemustest. Olgugi et sündiv tekst peegeldab kriitiku dialoogi raamatuga, on see ainult üks võimalik vaade. Kui tahes mahukas ja mitmekihiline arvustus on ikkagi üksainus käsitlus. Järgnev arvustus on kahekõne, aga mitte traditsioonilises sokraatilises mõttes, kus üks vestluskaas Vaata lähemalt ›
0
Hoidsin seda raamatut esmakordselt käes rohkem kui aasta tagasi kirjandusfestivalil „Prima vista“, kui Tartusse oli tulnud esinema üks autoritest, kunstnik Lina Itagaki. Teose leedukeelne eksemplar käis kuulajate vahel sirvimiseks käest kätte ja teadsin kohe, et tahan seda kindlasti lugeda, kui see eesti keeles ilmub. „Tüdruk püssiga. Lugu väikesest metsavennast“ on pildikeeles jutustatud lugu vastupanust Teise maailmasõja järgses venelaste okupeeritud Leedus lapse silmade läbi. Raamatus kirjeldatud ajajärg Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Pistik.net
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Finantsuudised
|
0% |
Müürileht
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.06.2026 10:05
Viimane uuendus: 10:04.
Uudiste reiting uuendatud: 10:03.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)