28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Kultuurkapital tähistas emakeelepäeva traditsiooniliselt kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaatide väljakuulutamisega. Kirjanike Maja musta laega saalis avalikustati 2022. aasta luule, proosa, ilukirjanduse ja mõttekirjanduse tõlke, näitekirjanduse, lastekirjanduse, esseistika, artikli ja venekeelse autori auhinnad. Laureaadid valisid välja Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali poolt nimetatud žüriid. Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2022. a aastaauhindade põhižürii koosseisus Leena. Vaata lähemalt ›
0
Ka tänavu annab Emakeele Selts Haridus- ja Teadusministeeriumi rahalisel toetusel välja eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele kuus 400-eurost stipendiumi. Kandideerida võivad nii päevases õppes kui ka avatud õppe kaudu / sessioonõppes õppijad. Stipendiumi taotlemiseks tuleb esitada motivatsioonikiri ja eelmise õppeaasta õppetulemuste väljavõte. Palume märkida saadetud failide nimes ka taotluse esitaja nimi ning esitada […] Vaata lähemalt ›
0
Tartu Ülikooli sihtasutus ja Emakeele Selts kutsuvad üles toetama Johannes Voldemar Veski stipendiumifondi. Johannes Voldemar Veski stipendiumifondi saavad teha annetusi nii ettevõtted kui ka eraisikud, vastav annetuskeskkond on leitav Tartu Ülikooli sihtasutuse kodulehelt (stipendiumite alajaotisest). Emakeele Seltsi esimehe Helle Metslangi sõnul loob Johannes Voldemar Veski (1973–1968) nimeline stipendium silla eesti kirjakeele arendamise suurkuju, pikaaegse Emakeele […] Vaata lähemalt ›
0
Oksjonil saab osaleda nii Tartu Kunstimajas kui ka kontaktivabalt internetis. Oksjonile registreerumiseks tuleb saata kiri aadressile oksjon@kunstimaja.ee hiljemalt 23. märtsiks, kuigi tõsiseid huvilisi ukselt tagasi ei saadeta. Kirjas märkida kindlasti eelistatav osalemisviis. Palun tutvu reeglite ja osalemisviisidega täpsemalt siin: https://oksjon.kunstimaja.ee/tartu-kunstioksjoni-reeglid-ostjale/ Oksjonile valiti 50 teost. Osalevad kunstnikud on: Eero Alev, Siim-Tanel Annus, Stanislav Antipov, Liisi Eelm Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahva Muuseumi selle aasta lugude konkursi teemad on „Lõhnad minu elus“ ning „Parandamine ja taaskasutamine“. Mõlema teema puhul on muuseum valmistanud ette abistava küsimuslehe kuid võib kirjutada ka vabas vormis. Konkursi tähtaeg on 31. august 2023, parimaid autasustakse 1. oktoobril kaastöötajate päeval. Lood jäävad hoiule muuseumi arhiivi ning neid kasutatakse teadustöös ja näituste ettevalmistamisel. […] Vaata lähemalt ›
0
Elisabeth Heinsalu „Kui ma olin udu“ Daniel Kahnemani, Olivier Sibony ja Cass R. Sunsteini „Müra“ kontsert „Kõla ja kõlar“ festival „Art of Cello“ Sarah Mooni näitus „Püsipunktis“ Vanemuise „Mägede iluduskuninganna“ Liisi Hindi „Ka vaikus oli väljakannatamatu“ ja Unholy Trinity „So You Think You Can Dance“ mängufilm „Vaal“ Vaata lähemalt ›
0
Olga Tobrelutsu näitus „Uus mütoloogia“ Eesti Rahva Muuseumis kuni 16. IV, kuraatorid Erkki Juhandi ja Reet Mark. Olga Tobreluts (sünd 1970) alustas kunstnikukarjääri Peterburis, ent nüüd elab Ungaris. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud interdistsiplinaarne kunstnik ning tema töid on eksponeeritud Londoni Tate Modernis, New Yorgi Momas, Stockholmi Moderna Museetis ja mujal. Kunstniku töid on omandanud Moma, Mario Testino […] Vaata lähemalt ›
102
Kohe pärast finišit ei hakka sportlase süda jälle tavatempos lööma ja sama käib ka poliitikute kohta. Aus ja õiglane oleks kõigile valimismaratonis osalenutele anda puhkamiseks ja taastumiseks vähemasti nädalake aega, et ennetada võimalikku läbipõlemist ja terviserikkeid. Valijad targa tööandjana selle sundpuhkuse ehk isegi annaksid, aga poliitikaelu ümber pöörlev müramasin nõuab katkematut tööd. Peaminister Kaja Kallas […] Vaata lähemalt ›
1
Enne riigikogu valimisi lubasid nii mõnedki kõva häälega seista eesti keele ja kultuuri kestmise eest. Selle kooriga liitusid ka Eesti Keele Instituudi lubadused ehk „ÕSi ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava 2022–2025“, mis kinnitati 17. veebruaril haridusminister Lukase käskkirjaga ja mida tutvustati instituudis samal päeval ka avalikkusele. Võiks arvata, et sellega on lahenenud viimaste aastate olukord, […] Vaata lähemalt ›
0
Vahest polegi väga riukalik mõelda, et inimene on nagu kiisu või kutsu. Urineerimise asemel märgistame oma territooriumi küll piiritara või kuusehekiga, ent kontseptsioon on sama. Rohketest subkultuuridest ja sallivusest hoolimata käib hoogne punaste joonte tõmbamine. Nii on ju päris kurbnaljakas, et vasakpartei, mille liikmeid peeti juhuslikeks klounideks ja keda reitingutes ei vilksatanudki, sai rohkem hääli […] Vaata lähemalt ›
102
Tszwai So (s 1981) on Briti Hongkongist pärit arhitekt, kellele on südamelähedane mälupaikade projekteerimine ja mõtestamine. Kohtusin Soga Eesti Mälu Instituudi rahvusvahelisel konverentsil „Kommunistliku terrori nekropol“, kus arhitekt tutvustas oma viimatist suurprojekti: esimese üleeuroopalise XX sajandi totalitarismiohvrite memoriaali kavandit „An Echo in Time“ ehk „Kaja ajas“, mis võitis 2018. aastal Euroopa Mälu ja Südametunnistuse Platvormi […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel“ arhitektuurimuuseumis kuni 30. IV. Kuraatorid Andres Kurg ja Mari Laanemets, assistent Kristina Papstel. Kujundaja Kaisa Sööt, graafiline kujundaja Indrek Sirkel. Näitusel on esindatud arhitektid, kunstnikud ja rühmitused Archizoom, Juri Avvakumov, Aleksandr Brodski ja Ilja Utkin, Igor Dřevíkovský ja David Vávra, Dviženije, Stano Filko, István B. Gellér, Jozef […] Vaata lähemalt ›
18
2022. aasta sügisel ilmus kirjastuselt Lugemik kunstnik Marge Monko loomingu käsitlus „Veatu, õmblusteta“. See on mahukas tagasivaade kunstniku üheksateistkümnele teosele aastatest 2014–2021, kus kunstnik on käsitlenud ihade arhitektuuri. See ei ole pildialbum ega kõrvaltvaade, vaid kunstnik Marge Monko, toimetaja Laura Tootsi ning graafilise disaineri Indrek Sirkli tihe koostöö. Monko kunstipraktikat ja eri vaatenurki tema loomingule […] Vaata lähemalt ›
26
Mängufilm „Taevatrepp“ (Filmivabrik, 2023, 107 min), stsenarist ja režissöör Mart Kivastik, operaator Rein Kotov. Osades Mait Malmsten, Timotheus Sammul, Harriet Toompere, Raivo Trass, Ivo Uukkivi jt. Aeg on Tarkovski sõnul iga filmi vundament, nagu heli on muusikale, värv maalile, karakter näidendile. Film annab ajale kindla, nähtava kuju. Seega on see iga filmi nähtamatu peategelane. Tartlase Mart […] Vaata lähemalt ›
0
Teaduseetikast räägitakse viimasel ajal sageli nii Eestis kui ka mujal riikides. On näha suundumust, et valdkonna eetikastandardid fikseeritakse kirjalikult vastavates dokumentides ning neid püütakse dokumendile heakskiidu andnud institutsioonides realiseerida. See praktika erineb varasemast, kus eetikapõhimõtteid õpiti pigem mitteformaalselt, näiteks autoriteetide eeskuju järgimisega. Eesti hea teadustava võeti vastu 2017. aastal, aga ükski deklaratiivne dokument ei taga iseenesest […] Vaata lähemalt ›
0
Что будет? Ты не беспокойся, да от погибели не бойся, ведь даже смерть только предлог; что еще хочешь за ответа? да будут ночи, полны лета и дни сияющего света и будем мы и будет бог Rainer Maria Rilke, „Hommik“ (vene keeles kirjutatud luuletus)1 Poleks eriline liialdus nimetada Jaan Kaplinskit XX sajandi teise poole tähtsaimaks eesti poeediks. […] Vaata lähemalt ›
161
Läinud aasta lõpul ilmus Iisraelis Jaan Kaplinski mahukas heebreakeelne valikkogu „Tolm ja värvid“ („אבק וצבעים“). Olin raamatu kaaskoostajana kohal Tel Avivis esitlusel, kus tõlkija Gili Haimovich pälvis töö eest Eesti välisministeeriumi tänukirja, ka teos ise on leidnud juba palju positiivset vastukaja. Vestlesime raamatu esitluse järel selle üle, mida Kaplinski luule praeguses maailmas tähendab ning milline […] Vaata lähemalt ›
94
Viimastel kuudel Nursipalu ümber toimuv on pannud mõtlema kodust, koduse koha piiridest. Ja see teeb Valdur Mikita möödunud kevadsuvel ilmunud „Mõtteränduri“ päevakohaseks lugemiseks. Harjutusväljaku laiendamise vajalikkuse eest kõnelejad on üles kutsunud piire üksjagu hoogsalt nihutama: ärgu peetagu koduks vaid maja ja krunti, kodu on Euroopa, kodu on demokraatlik maailm. Omal moel nihutab koduse koha piire […] Vaata lähemalt ›
87
„Igatsused. Teadagi kelle järele“, autorid Jaan Kruusvall ja Jüri Kaldmaa, lavastaja ja muusikaline kujundaja Jüri Kaldmaa, video-, valgus- ja helikujundaja Indrek Tobre. Mängivad Rein Annuk, Helle Laanes, Indrek Tobre ja Alla Ird, laulavad Rutt Poolakese ja Raahel Poolakese. Esietendus 29. I Tartu Kirjanduse Majas. Vaatasin Tartu Kirjanduse Maja saalis Jaan Kruusvalli ja Jüri Kaldmaa tükki „Igatsused. […] Vaata lähemalt ›
27
Vanemuise „Kirsiaed“, autor Anton Tšehhov, tõlkijad Ernst Raudsepp ja Toomas Kall, lavastaja Priit Strandberg, kunstnik Liisa Soolepp, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikalised kujundajad Priit Strandberg ja Ele Sonn, liikumisjuht Marika Aidla. Mängivad Piret Laurimaa, Linda Porkanen, Karol Kuntsel, Helo Kaplinski, Andres Mähar, Ken Rüütel, Margus Jaanovits, Marika Barabanštšikova, Jüri Lumiste, Lena Barbara Luhse, Aivar Tommingas, Kristjan […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Läänlane.ee
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.07.2026 18:09
Viimane uuendus: 18:02.
Uudiste reiting uuendatud: 18:03.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)