28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Frankofooniakuul märtsis jõuab Sõpruse ekraanile valik viimaste aastate prantsuskeelse filmikunsti paremikust! Linastusi korraldavad Prantsuse Instituut Eestis, Wallonie-Bruxelles ning Kanada ja Šveitsi saatkondade esindused. Kõik filmid linastuvad märtsi teisipäevadel kell 18.00 prantsuse keeles ja ingliskeelsete subtiitritega. Sissepääs on tasuta. Frankofoonia filmikuu avab 7. märtsil Prantsuse Instituut Bruno Dumont’i draamaga “France”, mille peaosas astub üles Léa Seydoux. 2021. aastal Cannes’i […] Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe vägivallale keskenduv märtsinumber ei ole lihtne lugemine. Vaatame nurgatagustesse, millest oleme harjunud sammu kiirendades mööda kõndima. Lastemajateenuse juht Anna Frank ütleb intervjuus Henri Kõivule, et alaealiste seksuaalne väärkohtlemine sünnib kollektiivse pingutuse tulemusena. Arno Lauk kirjeldab lähisuhtevägivalda politsei pilgu läbi. Maia Tammjärv annab ülevaate punastest lippudest, mis eelnevad esimesele siniseks löödud silmale. Aet Kuusik kirjutab sõnavägivallast, Mariliis Mõttus tõ Vaata lähemalt ›
0
Intervjuu UCLA arhitektuuri ja linnadisaini osakonna professori Dana Cuffiga Kaja Kann, „Too tants. Isiksus“ Tambet Kaugema kommentaar „Juuksepalsam hingele“ Annie Ernaux’ „Koht“ kontsert „Kontsertmeistrid. Andres Kaljuste“ Erki Pärnoja ja Kaupo Kikka audiovisuaalteose „Jäljed“ esiettekanne öökontsert „Puudutus“ näitus „Tagasitulek. Jakov Rubinšteini kunstikogu“ Eesti Noorsooteatri „Plekktrumm“ mängufilm „Fabelmanid“ Vaata lähemalt ›
0
Kaido Ole näitus „MDF, metall, kumm ja värv“ Temnikova ja Kasela galeriis kuni 12. III. Marten Esko kirjutab Kaido Ole näituse „MDF, metall, kumm ja värv“ tutvustuses, et Ole uutel piltidel figureerivad elemendid, olgu need siis realistlikumad või sürreaalsemad, „on omavahel mingisuguses reivlevas suhtes ning see suhe on just see, mida võiks siinsete maalide puhul […] Vaata lähemalt ›
0
Seekordne valimine on kõige Rootsi-pärasem, mis Eesti ajaloos ette tulnud. Erakondi võib olla palju, kuid valida on siiski ainult kahe bloki vahel, mõlema sees maksavad vaid tähtsusetud maitsepeensused. Politoloogide aastatepikkuse usina veenmise tagajärjel on erakonnad ka ise hakanud uskuma, et põhiline eristumine nende vahel käib nn väärtusteljel. Kõigi meediakanalite pakutavad valimiskompassid, -mootorid ja hääleandjad aitavad […] Vaata lähemalt ›
0
Portselanist koer kuulsa USA kunstniku Jeff Koonsi „Õhupallikoera“ seeriast kukkus 16. veebruaril Miami kunstimessil kildudeks. Kellel poleks tass või veiniklaas puruks kukkunud? Ikka juhtub. VIP-külalistele korraldatud üritusel nõjatus üks kunstihuviline väidetavalt kogemata vastu läbipaistvat postamenti ja 42 000 dollarit väärt koer purunes kildudeks. Kunstiteos oli küll kindlustatud, ent selleks et kaitsta portselankoera inimliku kohmakuse eest, polnud […] Vaata lähemalt ›
13
Imestan ikka, et kultuuri peetakse poliitikas kõige tühisemaks valdkonnaks (ja muidugi ka pelgalt kuluartikliks), eriti olukorras, kui suur naaberriik kasutab kõiki võimalusi, et meie ühiskonda, rahvast ja ühtekuuluvust lõhestada. Kultuur võiks olla selles olukorras tähtis ja toimiv vastumürk, kuid vaevalt see saab hästi toimida, kui kultuur pole kõigile kättesaadav ja tegijate järelkasv on mitmes kultuurisfääris […] Vaata lähemalt ›
0
28. veebruaril sai 90aastaseks Rein Taagepera, kelle panus Eesti riigi ja ühiskonna arengusse tutvustamist ei vaja. Olgu siinkohal mainitud vaid aktiivsus väliseesti kogukonnas ja sealsete sidemete ja abi toomine iseseisvuse taastanud Eestisse, Tartu ülikooli sotsiaalteaduskonna loomine 1991. aastal, töö Põhiseaduse Assamblees aastatel 1991-1992, presidendiks kandideerimine 1992. aastal ning järjepidev osalemine Eesti poliitikas ning ühiskonna arengu […] Vaata lähemalt ›
0
Pandeemia alguses, 2020. aastal, täheldasin, et toona järsku populaarseks muutunud Camus’ „Katku“ puhul toimib ootamatu pöördefekt. Kui tavaliselt kõneldakse katkust romaanis kui fašismi metafoorist, siis päris maailmas muutus fašism Camus’ katku metafooriks, mis isoleeris ja tappis, kuid moodustas ka bioloogilise haigusega õdusa poliitilise sümbioosi. Poliitilised liikumised, mille kohta kasutatakse eksitavat eufemismi „konservatiivid“ (tegelikkuses nad ju […] Vaata lähemalt ›
9
Lähenevad valimised on jälle päevakorda tõstnud teadusele 1% eraldamise sisemajanduse kogutoodangust ehk SKTst. Mõte on ahvatlev, nagu halvad mõtted ikka. Kõik SKTga haakuv on parandamatult paha: sõidukilomeetrid, betoonikuupmeetrid, relvatarned, halduskulud, lahutusadvokaatide honorar, pikali puud, süsinikutalletusmasinad. SKT sisaldab seda, mis on halb ja ajalik ning vaatab mööda heast, kestlikust ja isekorralduvast: rahulolevad koduperenaised ja -mehed, päritud […] Vaata lähemalt ›
233
Ruumilahenduste muutmine on kulukas, mistõttu tuleb ette mõelda, kuidas kohaneda muutuvate vajadustega. Ukrainas toimuv sõda tõukab tagant, et elukeskkonna investeeringute puhul hakataks senisest palju tõsisemalt arvestama riigikaitse vajadustega. Samamoodi tuleb ka riigikaitses teha igal tasandil läbimõeldumaid ruumiotsuseid maatehingute, rajatiste-hoonete arendamise ja ka maastikupoliitika vallas (näiteks Nursipalu). Sõda Ukrainas on tõestanud, et tänapäeva sõjad ei ole […] Vaata lähemalt ›
11
Valdur Mikita on rääkinud ümberpööratud kaardist ning meiegi võiksime tõsta Tallinnast kaugel Võrumaal asuva Nursipalu korra mõttes riigi pealinna või Lõuna-Eesti pealinna Tartu asemele. Avanev pilt teeb kõhedaks. Nursipalu harjutusala laieneks u 10 000 hektarile, aga ka see ei ole kaitsevõimekuse tagamiseks väidetavalt piisav ning kaitsevägi tunneb huvi 20 000 hektari vastu, mis on suurem […] Vaata lähemalt ›
1,560
Kirjutan seda artiklit ajal, kui Vene naftafirma eest handi püha järve kaitsev šamaan Sergei Ketšimov, keda süüdistatakse Vene liiklusinspektorite elu ja tervise ohtu seadmises, ootab Siberis järjekordset kohtuistungit. Pakkusin eelmises loos välja, et sõda on hea aeg põlisrahvastega arvete õiendamiseks.1 Nüüd püüan visandada üldisema pildi selle kohta, kuidas käib Venemaa põlisrahvaste ja -vähemuste käsi sõja […] Vaata lähemalt ›
45
Jaanuari lõpus arvati Odessa ajalooline linnakeskus maailmapärandi nimekirja. See toimus poliitilise arutelu saatel: reljeefselt joonistus välja, kui lühikeseks jäävad kultuuripärandi ekspertide käed, kui välispoliitilised jõujooned kanduvad üle eriala-arutelusse. Kõik lõppes küll nii, nagu Ukrainat toetavad riigid soovisid: vaatamata Venemaa aktiivsele vastuseisule sai Odessale rahvusvaheline kaitse peale, kuid hääletuse tulemus oli üsna napp. Maailmapärandi nimekirja üle […] Vaata lähemalt ›
0
Vabariigi aastapäeva kontsertlavastus 24. veebruaril Estonia teatris. Seekordse vabariigi aastapäeva kontsertlavastuse autor Renate Keerd on varemgi tseremoniaalse teatrilaadiga kokku puutunud: mäletatavasti usaldati talle Eesti Euroopa eesistumise avalavastus, mida käisid Kultuurikatlas kaemas riigipead üle kogu Euroopa Liidu. Toona rokkis laval Metsatöll ja eeslaval esitas Keerdi trupp Kompanii Nii üsna rahvaliku koega, aga avangardistlikus nihkes koomilisi sketše. […] Vaata lähemalt ›
8
Laureaadid kuulutatakse välja rahvusvahelisel teatripäeval, 27. märtsil Narva Vabal Laval. Eesti teatri auhindu annavad välja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital ja Eesti Teatriliit. TEATRILIIGIÜLESED AUHINNAD Žürii: Kerri Kotta (esimees), Kristiina Garancis, Karmo Mende, Aare Tool, Viesturs Jansons, Eve Mutso-Oja, Mart Kangro, Riina Oruaas, Liisi Aibel, Urmas Lüüs, Taavi Tõnisson ja Keiu Virro. Lavastajaauhind Tanel Jonas – […] Vaata lähemalt ›
0
Veendusin omal nahal, et Eesti kunstis toimub tohutult palju. Vaatamata sellele, et jõudsin käia vaid Tallinna ja Pärnu näitustel, on ikka tunne, et kuu jooksul sai nähtud uskumatu kogus näitusi ja teisi publikuüritusi. Veebruarikuu kinnitas, et üks kunstihuviline ei ole võimeline kõike toimuvat vaatama ja kogema. See on loomulik, sest kultuurisupist peabki endale kulbiga ette […] Vaata lähemalt ›
57
Klassikalise muusika kadumisest on räägitud juba kaua, kuid tegemist on siiski visa nähtusega: kontserdid toimuvad, oma ala tipud toovad saalid publikut täis. Ja kuigi kuulajad tunduvad olevat keskmiselt küll järjest vanemad – nii meil kui ka mujal –, ei ole selles ju iseenesest midagi halba. Eri vanuserühmad kuulavadki erisugust muusikat. Murepilved on aga tuleviku kohal. Praegune […] Vaata lähemalt ›
1
Berliini rahvusvaheline filmifestival „Berlinale“, 16. – 26. II. „Berlinale“ iseloomu kogu 73 toimumiskorra vältel on lihtne mõista, kui vaadata festivali asutamise asjaolusid, aega ja kohta. Filmifestivali mõtte kutsus 1951. aastal ellu toonase Okupeeritud Saksamaa Liitlasvägede Üksuse (HICOG) informatsiooniteenistuse filmiohvitser Oscar Martay ja tõelises Marshalli plaani vaimus andsid festivali korraldamiseks laenu Ameerika Ühendriikide relvajõud. Berliin oli […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.07.2026 19:24
Viimane uuendus: 19:18.
Uudiste reiting uuendatud: 19:14.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)