„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
A-Galerii avab sel reedel, 2. detsembril eesti ehtekunstnike aastanäituse KIREVANE Eesti ehtekunstnikud panevad möödunud aastale suurejoonelise punkti Kristi Kongi kujundatud näitusega KIREVANE. Näitus avaneb A-Galerii SEIFIS reedel, 2. detsembril, kell 18 ning püsib üleval kuni 9. jaanuarini 2023. Aga pääsukesed kirevased, vuhisesid siuh ja säuh läbi sülemi. – A. Kaal Sõna “kirevane”tähistab nii kirjut ja mitmekesist kui ka […] Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 1. detsembril kell 16.00 toimub Vabaduse galeriis (Vabaduse väljak 6) näitusetuur ja kell 16.30 algab vestlusring koos Katri-Evelin Kalause ja Tiina Tambaumiga. Katri-Evelin Kalaus on kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut. Ta töötab psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses Sensus. Tiina Tambaum on Tallinna Ülikooli teadur ja haridusgerontoloogia õppejõud. Vestlust juhib galerist ja kunstiteadlane Reet Varblane. Eve Kase […] Vaata lähemalt ›
0
30. novembrist on Tartu linnamuuseumis avatud näitus „Filmimees seespool aiamüüri“, mis tugineb Aksella ja Theodori kirjavahetusele nii sõprade kui ka aktiivsete eestlastega Brasiilias ja mujal maailmas. Väheteada on fakt, et kirjanik Oskar Lutsu noorem vend, filmitegija Theodor Luts veetis oma elu viimased kolm aastakümmet Brasiilias. Näitus tutvustab Theodori ja tema abikaasa Aksella sealset argielu, ühiskondlikku […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Ülikooli Mare-hoone Tallinna saalis (M-218) 2. detsembril 2022 Ootame osalema kõrgkoolide ja teadusasutuste iga eriala teadlasi, õppejõude, üliõpilasi, teadustekstide eestindajaid ja toimetajaid ning kõiki täppiskeelsest teadusest huvitatuid. Tänavusel konverentsil käsitletakse keelelist õiglust mitmekeelses ülikoolis, mitme valdkonna terminivara tarvitust, korrastust ja arendust, Eesti ülikoolide doktorandide keelehoiakuid ja -muresid ning teadustekstide tõlkimist. Ettekandeid peavad Eesti Kunstia Vaata lähemalt ›
1
Pimedate Ööde filmifestivali peaauhinna võitis esimest korda film, mille on aidanud ekraanile tuua eestlased. Islandi režissööri Hilmar Oddssoni must komöödia „Teekond emaga” jutustab kogu oma elu kiusaka ema käpa all elanud vanapoisist, kes asub pärast ema surma koos tema laibaga pikale teekonnale mööda konarlikke Islandi teid – selleks et matta ema tema kodukülla. Kummalisi sündmusi […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Interpreetide Liidu algatatud ja tänavu juba neljandat korda välja antav preemia „Aasta interpreet” tänavused laureaadid on säravad, virtuoossed ning eduka loomingulise aastaga interpreedid – viiuldaja Hans Christian Aavik, oboemängija Ingely Laiv-Järvi ja kitarrist Kirill Ogorodnikov. Festivali Eesti Muusika Nädal lõppkontserdil pühapäeval, 27. novembril selgusid Eesti Interpreetide Liidu preemia „Aasta interpreet” laureaadid. Erinevalt varasematest aastatest […] Vaata lähemalt ›
0
Pimedate Ööde filmifestivali peaauhinna võitis esimest korda film, mille on aidanud ekraanile tuua eestlased. Islandi režissööri Hilmar Oddssoni must komöödia „Teekond emaga” jutustab kogu oma elu kiusaka ema käpa all elanud vanapoisist, kes asub pärast ema surma koos tema laibaga pikale teekonnale mööda konarlikke Islandi teid – selleks et matta ema tema kodukülla. Kummalisi sündmusi […] Vaata lähemalt ›
0
Kaisa Eiche ja Kadi Estlandi näitus „Naisteta küla“ Debüüdiauhinnaga pärjati Sanna Kartau Sanna Kartau luulekogu „Ma hääletan selle sõja poolt oma kehaga“ Joonas Veelmaa luulekogu „Alaska“ laste ja noorte muusikafestival „Big Bang“ autorikontsert „Avasta! Helilooja Valentõn Sõlvestrov 85“ Eesti Draamateatri „Võõrad“ Tallinna Linnateatri „Regina madre“ tantsulavastus „Artefakturism: farsid ja varemed“ Viktor Marvini „Must laegas“ Vaata lähemalt ›
0
Kunstiteadlane Mai Levin (1942) on truu inimene: tema koduelu on kulgenud Nõmmel, tööelu 1961. aastast pensionile jäämiseni Eesti kunstimuuseumis, teaduri, graafikaosakonna juhataja, teadusdirektori, peaspetsialistina. Ta on läbinisti pühendunud eesti kunstile – suurtele klassikutele Eduard Wiiraltile ja Kristjan Rauale, aga on uurinud ka suurest kunstiajaloost välja jäänud teemasid ja autoreid. Levin pälvis tänavu Kristjan Raua kunstipreemia Kristjan Raua monograafia eest. Vaata lähemalt ›
0
Iga kord, kui statistikaamet avaldab järjekordse jao mulluse rahvaloenduse tulemusi, üllatab see, kui vähe need kõneainet pakuvad. Ajakirjandus vahendab statistikute andmeid ja pressitekste küll tõrgeteta, kuid need kukuvad pärast avaldamist järelkaja tekitamata surnult maha. Näiteks ERRi portaal leiab otsingusõna „rahvaloendus“ 606st tekstist, kuid nende hulgas on tänavusi ainult mõnikümmend ja nii mõneski on rahvaloendust mainitud […] Vaata lähemalt ›
0
Minu armas Lõuna-Eesti vanaema, kellel on alati varnast võtta tuhandeid lugusid ja võrokeelseid vanasõnu, vastab mu küsimusele selle kohta, milline on elu, joonistades käega õhku rästiku siksakki. Üles-alla. Vanaema selgitab, et elus tuleb ette tõusu- ja mõõnaperioode, mil tuleb olla kannatlik, sest iga tõus pöörab varsti languseks ja iga langus jälle tõusuks. Vanaema on veendunud, […] Vaata lähemalt ›
0
Näib, et Kataris toimub korraga mitu MMi. Üks, kus ulmana kõrbesse kerkinud pilvelõhkujaid katavad hiiglaslikud staarmängijatega plakatid, kus pallurid võidu nimel veel värvi järgi lõhnavatel uhiuutel staadionitel üleinimlikult lihaseid pingutades imesid korda saadavad, fännide joovastus ei tunne piire ja tribüünid rõkkavad. Selline on MM, mida võim, olgu selleks siis FIFA või Katar soovivad maailmale näidata […] Vaata lähemalt ›
0
Seminar „Üle mere – yli meren. Eesti ja Soome kunstisidemete loomine pikal keskajal“ Helsingis Soome Kirjanduse Seltsi saalis 14. X, korraldajad Merike Kurisoo (Eesti Kunstimuuseum) ja Elina Räsänen (Helsingi ülikool). Alustasin kunstiajalooõpinguid 2013. aastal Tartu ülikoolis ja kui jätkasin neid viie aasta pärast Helsingi ülikoolis, pidin tõdema, et minu teadmised Soome keskajast ja keskaegsest kunstist on […] Vaata lähemalt ›
69
Hiljuti Tallinna südalinna püstitatud Konstantin Pätsi ausammas on tekitanud laialdast vastukaja. Enamasti on juttu visuaalsest küljest, sellest, kas kuju on ilus või kole, moodne või vanamoodne. Ainest pakub taiese omapärane esteetiline lahendus ja taustal mängib oma osa ilmselt ka Jaak Joala mälestusmärgi saaga. Välisele on keskendutud võib-olla ka seepärast, et Pätsi vastuoluline pärand pole Eestis […] Vaata lähemalt ›
92
Leo Luksi artiklikogumik „Filosoofia kui looming“ on Luksi enese loodud ja koordineeritava sarja „Vabamõtlejad“ viies raamat. Paraku olen jõudnud peale Luksi kogumiku lähemalt vaadata ainult sarja esimest raamatut, Hasso Krulli „Imelihtsat tulevikku“ (2020), kuid nende kahe põhjal tundub küll, et kui kõrvale jätta mõned mingis mõttes arusaadavadki, eelkõige vormistuslik-formaalsed sünnivaevused, on sarja näol tegemist vägagi […] Vaata lähemalt ›
0
Leo Luksi kureeritava „Vabamõtlejate“ sarja neljas raamat õigustab sarja pealkirja vahest kõige enam. Seekord on tegemist tõelise vabaduseihalejaga, kelle kõrval kahvatuvad nii Hasso Krulli kaalutletud triksterirünnakud pehkinud monoteismimaailma pihta kui ka Luksi enda pendeldamine fekaalinaljadest nietzscheaanlikesse kõrgustesse. Aarne Ruben kirjutas: „Kui Jüri Eintalu oleks prantslane, siis oleks tal oma koolkond, austajad kõnniksid tal järel ja […] Vaata lähemalt ›
0
Leo Luks, „Vabamõtleja“ raamatusarja eestvedaja, mis viis sarja loomiseni? Pidasin vähemalt kümme aastat plaani hobi korras kirjastama hakata, sh filosoofilise kallakuga esseistikat avaldada. Miskipärast on just eesti filosoofid raamatute väljaandmisel kaunis passiivsed, nõnda valitseb oht, et terve rida huvitavaid mõtteid kaante vahele ei jõua, vajuvad unustusse. Harva kui tekst üksnes ajakirjanduses ilmudes pikemaks ajaks käibele […] Vaata lähemalt ›
0
Sel sügisel liitus rahvusooperi Estonia trupiga brasiilia bariton Leonardo Neiva. Estonia kirjandustoimetaja Liina Viru tunneb huvi, kuidas leidis 15aastaselt poplauluga ja 20aastaselt ooperilauluga alustanu tee nii kaugesse paika, nagu seda on põhjamaine Eesti, ning milliseid võimalusi pakub laia repertuaariga dramaatilisele baritonile Eesti esindusteater. Tere tulemast rahvusooperi kollektiivi! On üsna suur elumuutus kolida teiselt mandrilt maailmas […] Vaata lähemalt ›
0
Krüptoraha pooldajad peavad plokiahelal põhinevat rahandussüsteemi innovaatiliseks ja õiglaseks. Seevastu skeptikud nimetavad seda majandusmulliks ja kriminaalide valuutaks. Tõde peitub kusagil vahepeal. Krüptoraha on plokiahelal põhinev maksesüsteem. Plokiahelat võib võrrelda suure avaliku arvestusraamatuga, kus säilitatakse infot kõikide krüptorahaga sooritatud tehingute kohta. Plokiahelat on peaaegu võimatu muuta ja võltsida, mistõttu krüptorahaga arveldamist peetakse väga turvaliseks. Paljude arvates [… Vaata lähemalt ›
50
Kas pole tavaline selline olukord, kus telestuudiosse on kutsutud mitu teadlast ning toimub vaidlus: missugune on olukord ning kus peituvad lahendused? Üks viimaseid selliseid oli novembri alguses eetris olnud Urmas Vaino saade „UV faktor“, kus vastamisi olid Tartu ülikooli ja Eesti maaülikooli metsandusteadlased. Arutelu oli loomulikult põnev, aga erilist nihet ühiste arusaamade poole ei toimunud. […] Vaata lähemalt ›
403
Populaarsemad allikad
Naine
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
Delfi Sport
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.03.2026 17:06
Viimane uuendus: 17:05.
Uudiste reiting uuendatud: 17:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)