Riigi teaduspreemiate laureaadid 2023 ELUTÖÖPREEMIAD (preemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest vastavalt Riigi teaduspreemiate põhimääruse § 2 (1)) Valgamaa poisist Mihkel Zilmerist on kujunenud mees nagu arstiteaduse orkester. Tema võime koondada eesliiniteadust ühes haruldase koostööoskuse, sõnaseadmise selguse ja innustava tegutsemisega on andnud tulemuseks nii arvukaid patente, häid õpikuid, palju populaarteaduslikke kirjutisi kui ka kogu […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavuse Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna sai Peeter Päll järjepideva panuse eest eesti keele, kultuuri ja identiteedi kindlustamisse nimeuurija ja keelekorraldajana. Mitu kaalukat tööd on laureaadil ka veel pooleli. Pälvisid auhinna silmapaistva tegevuse eest nimeuurimises ja keelekorralduses. Kumb valdkond on sulle hingelähedasem? Kummaga oled rohkem tegelenud, kummale oleksid tahtnud rohkem aega pühendada? See on nagu küsimus […] Vaata lähemalt ›
218
Ene Üleoja – helikunsti sihtkapitali elutööpreemia – pikaajalise väljapaistva loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest „Ene on koolitanud hulga muusikaõpetajaid ja koorijuhte, osalenud paljudes žüriides ja andnud nõu kõigile, kes tema poole mure või küsimusega pöördunud. On hea teada, et Ene Üleoja terav kõrv kuulab senini tulevaste muusikaõpetajate esinemisi eksamitel.“ Jubilate! Ene Üleoja 85. – Õpetajate […] Vaata lähemalt ›
0
Maastikuarhitektuuri traditsioon on Eestis olnud katkendlik: esimesed paar lendu maastikuarhitekte lõpetas kunstiinstituudi aastatel 1944–1954, sellele järgnes pikk paus kuni 1990. aastate teise pooleni. Kersti Lootus kujundas Eesti väliruumi juba siis, kui maastikuarhitektuuri ei olnud Eestis veel ametlikult olemaski. Seda silmapaistvam ja mitmetahulisem on tema panus väliruumi arengusse. Järgnevalt räägib maastikuarhitektuuribüroo Lootusprojekt OÜ asutaja ja tegevjuht […] Vaata lähemalt ›
0
Uuest aastast asus Eesti kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriteaduskonna dekaani ametisse õppejõud ja arhitekt Sille Pihlak. Kunstiakadeemia noorim dekaan lubab avardada eriala piire, siinkohal räägib ta lähemalt õppimisest, õpetamisest ja arhitektuurist. Sind võib pidada kogenud õppuriks. Alustasid EKA sisearhitektuuri osakonnas, liikusid sealt Viini rakenduskunstiülikooli arhitektiõppesse, käisid aasta Lõuna-California arhitektuuriinstituudis (SCI-Arc) ja doktorikraadi kaitsesid jällegi EKAs. Millised mäles Vaata lähemalt ›
0
Algus eelmises Sirbis. Sadeq Hedayat, Lunastust lootes. Valik jutustusi. Koostanud ja pärsia keelest tõlkinud Üllar Peterson, toimetanud Siiri Ombler. Ilmamaa, 2022. 198 lk. Inimlike kujutluste irratsionaalsus määrab ka Iraani kirjaniku Sadeq Hedayati mitme loo tegevustiku. Jutustuste kogumik „Lunastust lootes“ annab hea ülevaate ajavahemikus 1930–1942 avaldatud neljas novellikogus ilmunust, tõlkijaks Hedayati loomingu eestindaja Üllar Peterson, kes – nagu […] Vaata lähemalt ›
0
Olla perifeeriasse tõugatu või alistatu (siiski kaks eri asja). Olla ripats üle lauaserva ulatuva suure laudlina ääre küljes, isegi kui laudlina on hakanud tuhmuma. Olla see, mida psühholoogias kutsutakse „koolutatud teadvuse sündroomiks“ (mõtlesin selle ise välja). Korraga mõnuleda ja vaevelda mõjuängi ogalikus pesas. Umbes säärastesse paratamatustesse näib olevat mõistetud Eesti vanem kunstiajalugu. Midagi veel. Kui […] Vaata lähemalt ›
0
Jaan Krossi lõpetamata jäänud värssromaani „Tiit Pagu“ lavastus Jaak Printsi käe all ja EMTA lavakunstikooli õpilaste esituses on kultuurikoridorides esile kutsunud elavaid vaidlusi. Põhiliselt on üles kerkinud kaks küsimust. Esiteks, kas „Tiit Pagu“ on ikka nii-öelda Krossi südameverega kirjutatud teos, umbes nagu tema hilisem luule ja proosa, või on tegu osalt ka tarbetekstiga, mida endine poliitvang püüdis […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna Linnateatri ja EMTA lavakooli tegevuse tulemusel on rambivalgusse jõudnud Jaan Krossi värssromaan „Tiit Pagu“. Selle lavastuslik ning mänguline külg on nüüdseks juba leidnud arvustamist ning pälvinud küllap õigustatult pigem positiivse hinnangu. Seni pole aga arvustamise aineks olnud see, mida teosega õieti öelda on tahetud. Niisiis ideeline külg, mis avaneb eelkõige 1930. aastate Eesti ühiskondlike […] Vaata lähemalt ›
0
Teadlased on ikka üks usaldav punt. Eelmiste, 2019. aasta riigikogu valimiste eel oli teaduse ja kõrghariduse valdkonnas kõike muud enda varju jättev teema teaduse rahastamise tõstmine ühe protsendini SKTst. See teema kippus lausa valdkonna piire ületama. Õigupoolest oli seesama protsenditeema juba 2015. aasta valimistel erakondade lubadustes läbivalt sees,1 kuna strateegiadokumendis „Teadmistepõhine Eesti 2014–2020“ oli see […] Vaata lähemalt ›
17
Tuntud prantsuse maalikunstnik Élisabeth Vigée-Le Brun (1755–1842) koges oma tormilise elu jooksul kuninglike peade imetlust, aga ka segaste aegade ahastust ja üksildust. Portreeloominguga on ta kirjutatud maailmakunsti ajalukku. Vähem on aga teada tõsiasi, et ta on oma nime kirjutanud ka Eesti kunstilukku. Ise on ta sellest kirjutanud 1835. ja 1837. aastal avaldatud memuaarides.* Edukas õukonnakunstnik. […] Vaata lähemalt ›
5
… Kiviõlist kui trööstitust ja lagunevast linnast on räägitud palju. Raudteest põhja poole jääv sotsgorod (sotsialistlik linnak) suures osas selleks ongi. Ent on ka teine Kiviõli – raudteest lõuna pool. Sinna kerkisid 1930ndatel mõned moodsad majad. Neis elas AS Eesti Kiviõli juhtkond. Nende prouad käisid siidisukis. Rahvas hakkas ala kutsuma Siidisuka piirkonnaks. Vene keeles ei […] Vaata lähemalt ›
2
Eesti üks kõige suurlinlikumaid peatänavaid, kunagiste sakste kodadest ääristatud ja tänapäeva sakste lemmikrestoranidega pikitud allee, suubumas soliidsesse lossiparki. Linnus, üks Ida-Euroopa uhkemaid, mis ajaloo vintsutustes alati püsti jäänud, praegu võõrustamas korralikku ajaloomuuseumi. Kõrgkooli kolledž, populaarne ametikool, äge vabakontor, kaks kino ja teater, seitse spaad … Pole üldse nii vähe ühe pisikese riigi äärealal asuva 13 000 elanikuga […] Vaata lähemalt ›
0
1983. aasta. Olen Eesti Telefilmis operaatori assistendina töötanud juba peaaegu aasta otsa. Üheksateistkümnese poisi jaoks piisavalt kaua, et olla saanud maailmatargaks. Külge on siginenud Telefilmi assistentide hulgas levinud maneer, kõneviis, käitumine ja hoiak. Ei tea, kust see tuleb? Aga küljes ta on ja lahti ei saa. Väljas on kesksuvi, rannas ilusad tüdrukud, aga mind on […] Vaata lähemalt ›
0
NSV Liidu sõda Saksamaaga lõppes 8. mail 1945. Veel enne kui sõjarelvad vaibusid, töötati 2. veebruaril 1945 välja NSV Liidu NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaadi) direktiiv nr 1/2144, mis nägi ette saksa rahvusest elanike küüditamise Permi oblastisse. Direktiivi järgi kuulus Eestist väljasaatmisele 81 peret ehk 386 inimest, kelle hulgas oli lapsi kokku 59. Vastava korralduse saatis ENSV […] Vaata lähemalt ›
3
Mängufilm „Päikesepõletus“ („Aftersun“, Ühendkuningriik 2022, 102 min), režissöör-stsenarist Charlotte Wells, operaator Gregory Oke, helilooja Oliver Coates. Osades Paul Mescal, Frankie Corio, Celia Rowlson-Hall, Sally Messham jt. Mõnikord võivad auhinnad, tunnustus ja ülistus teha filmile karuteene. Kruvida ootused sedavõrd kõrgele, justkui ootaks valli tagant vallapääsemist midagi enneolematult valju ja võimsat. Säärane saatus on tabanud ka „Päikesepõletust“, hoopis […] Vaata lähemalt ›
33
ERSO kontsert „Märkl ja Brahms“ 10. II Estonia kontserdisaalis. Sten Heinoja (klaver), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Jun Märkl. Kavas Johann Strauss juuniori, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Johannes Brahmsi muusika. 10. veebruaril Estonia kontserdisaalis käinud said osa väga menukast kontserdist. Braavohüüdeid kostis nii esimese kui ka teise poole lõpus, rohkearvuline publik plaksutas välja lisapalad ning kontserdi lõpus aplodeeriti […] Vaata lähemalt ›
0
PROOSA Mehis Heinsaar, „Kadunud hõim“ (Menu) Gert Kiiler, „Eranuhke ei armasta keegi“ (Postimees) Lilli Luuk, „Kolhoosi miss“ (Saadjärve Kunstikeskus) Carolina Pihelgas, „Vaadates ööd“ (Kaksikhammas) Piret Raud, „Nimepanija“ (Tänapäev) Tõnis Tootsen, „Ahvide pasteet“ (Kaarnakivi Selts) LUULE Berit Kaschan, „Täna piisab vähesest“ (Puänt) Igor Kotjuh, „Sireenid ja sähvatused“ (Kite) Maarja-Liis Mölder, „Meesinine“ (Vihmakass ja Kakerdaja) Triin […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuurkapitali 2022. aasta peapreemiad Arhitektuuri valdkond Joel Kopli, Kristel Jakobson – Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus, väikese jalajälje, kuid suure mõjuga maamärk. Angeelika Pärna, Oluline on idee. – Sirp 3. II 2023 Audiovisuaalse kunsti valdkond Jaak Kilmi – mängufilm „Tagurpidi torn“. Režissöör Jaak Kilmi on julge lükkena ühendanud lastefilmi tumeda põnevikuga ja tulemus on omapärane. Teist […] Vaata lähemalt ›
0
Ave Taaveti pildikogumik on pealkirjastatud leidlikult – nii leidlikult, et peast käib läbi, kas pole juba huumoriajakirjas Pikker omal ajal seda sõnamängu ära tehtud. Paari näpuliigutusega järele kontrollida paraku ei saa, sest millegipärast ei ole see hilisnõukogudeaegse elutunde kontsentraat veel digiteeritud. Aga just kuhugi sellesse aega ja vastavasse vaimsesse valmisolekusse lennutavad otsekohe viited konservile Turisti Eine […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Meediavalvur
|
0% |
Külauudised
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
Uma Leht
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.06.2026 16:55
Viimane uuendus: 16:54.
Uudiste reiting uuendatud: 16:53.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)