28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Une hõlmas“ Pärnu muuseumis 18. X 2022 –29. I; Piret Siguse, Silja Saarepuu, Marili Soku, Ramo Tedre näitus „Naeris” ning Silja Saarepuu ja Villu Plingi näitused „Väikesed inimesed” Raekojas 21. XII 2022 – 28. I; Valdek Lauri näitus „Süvasuige“ Pärnu Linnagaleriis kuni 4. II; Agustín Castilla-Ávila graafikanäitus „Vaikelu vaikusega“ Pärnu keskraamatukogus 9. – 31. […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti filmipärandiplatvormi Arkaader avamisest on möödas pisut üle kuu. Platvorm, mida nimetatakse hellitavalt ja ambitsioonikalt ka Eesti filmi koduks, on avalikku väärtust loovatel ja kultuurilistel alustel toimiv eesti audiovisuaalse mälu kiiduväärne allikas. Arendusjärgus Arkaader on siiski saanud kriitikat lonkava kasutajamugavuse ja puuduliku otsingusüsteemi pärast. Siinkohal avavad Eesti Filmi Instituudi filmipädevuse ekspert Mikk Rand ning Rahvusarhiivi […] Vaata lähemalt ›
0
Internetikeskkond „Arkaader“, www.arkaader.ee Arkaadril on kolm väga head omadust. Esiteks: väga õnnestunud nimi. Teiseks: nüüd on üks kindel koht, kus peaaegu kogu Eesti filmipärand, nii vanem kui uuem, on kättesaadav. Kolmandaks: lubadus, et süsteemi ei tehta ümber, kõik lingid filmidele jäävad püsima. See võimaldab näiteks õpetajatel põimida filme ja filmijuppe oma õppematerjalidesse ja nad ei […] Vaata lähemalt ›
0
Internetikeskkond „Arkaader“, www.arkaader.ee Ma olen filmifänn. Filmifänn, kes juba väiksena otsis infot filmide, näitlejate ja lavastajate kohta. See oli veel see aeg, kui ei olnud võimalik iga soovitud filmi vabalt valitud ajal vaadata. Enamasti tuli sirvida kinokavasid ja jälgida telekanaleid. Neid filme on hulgaliselt, mis on filmiajalukku kirjutatud, kuid mida ei ole näidatud Eesti ega […] Vaata lähemalt ›
0
Sündis, elas, suri – see on kõik, mis meil tarvis teada ühe filosoofi eluloo kohta, lausus Martin Heidegger, juhatades sisse oma loengut Aristotelesest. Aeg oli teine – nii alustas Margit Sutrop kõnet, tahtes justkui kokku võtta Ülo Matjuse, teda filosoofia radadele juhatanu, elukäigu. Kui teine siis? Kui Ülo Matjus aastal 1942 sündis, oli Saksa aeg, […] Vaata lähemalt ›
0
21. jaanuaril 2023 suri Pariisis 97aastasena Vahur Linnuste. Ta oli üks väheseid XX sajandi Eesti intellektuaale, kes teostas suurema osa oma elust Pariisis. Linnuste jälg on tõenäoliselt kõige suurem kultuurivaldkonnas, ent ise pidas ta ennast ennekõike ühiskonnauurijaks, inimeseks, kelle kutsumus on panustada parema ühiskonnakorra ehitamisse. Vahur Linnuste sündis 5. juunil 1925. aastal Tallinnas mereväekapten Rudolf Linnuste (1888–1947) ja […] Vaata lähemalt ›
14
Oma koht tähendab tunnet, et siia ma kuulun. Ja et see koht on ise mu omaks võtnud. Mul on selliseid paiku vähemalt kolm. Ja nendest valisin välja Kukrumäe talli, mis asub mu kodu lähedal ja kus kahel-kolmel korral nädalas ratsutamas käin. Ei tea, miks mind tabab irratsionaalne õnnetunne, kui astun tallikuksest sisse, tunnen tallilõhnu ja […] Vaata lähemalt ›
218
Gabriel Zaid leiab oma 2003. aastal ilmunud arutluses lugemisest, kirjutamisest ja raamatuärist raamatud olevat nii odavad, et „nii nende soetamine kui ka väljaandmine on suhteliselt lihtne. Miljonid lugejad saavad soetada korraliku raamatukogu, aga mitte samaväärset maalikollektsiooni.“1 „Raamatud on kallimad kui kunagi varem.“ Nii juhatas alanud aasta 19. jaanuari ETV „Kultuuristuudio“ sisse Maarja Vaino. Saatekülalised Heili Sepp ja […] Vaata lähemalt ›
0
Andres Serrano näitus „Kurikuulus“ Fotografiskas kuni 14. V. Kui kammida läbi XX sajandi kunstiajalugu sooviga otsida näiteid moraalset hüsteeriat genereerinud teoste kohta, ei saa üle ega ümber Ameerika kunstniku Andres Serrano legendaarsest teosest „Kastmine (Pissi-Kristus)“ (1987). See leegitsevates karmiinpunastes ja hõõguv-kuldsetes värvitoonides efektne tsibakroomfoto kujutab oma kõrgesteetilises ülekülluses ja vaat et kitšilikus ilus just seda, mida […] Vaata lähemalt ›
0
Kuidas tulla toime leinaga, tühjusega, mille kallite inimeste – aga ka ajastute ja kohtade – kadumine hinge jätab? Mil moel luua ja säilitada oma terviklikkus maailmas, mis kaldub juba aegade algusest saadik vankumatu järjekindlusega üha uuesti ja rohkem kaosesse, kus kurjus on ikka ja alati kohal – ja kõige kindlamalt oleks teadmine ja tõde nende käes, kes ihkavad […] Vaata lähemalt ›
0
Lõhmussõhäitsmetsäi Trifiide päiv, õnnõgi et trifiide asõmõl omma’ mõtsa maahavõtmisõ massina’ – nuu’ omma’ mu elotusõ sisse piiranu, jürässe’, haukasõ’, nätsütäse’ üül ja pääväl ummi ravvatsidõ lõugu vaihõl ello, surbva’ ütesugumadsõs lögäs maad, haina, mutukit ja kunnõ. A ti kunna’, pagõgõ iist, hoidkõ hindit, pankõ ketti uma’ pini’ ja latsõ’ – näid jalota’ võiti sõs, ku […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Kontserdi „Macbeth“, lavastajad, lava- ja videokujundajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, dirigent ja muusikajuht Olari Elts, kontsertmeistrid Triin Ruubel ja Mari Poll, heliloojad Lepo Sumera ja Jay Schwartz, valguskunstnik Jussi Ruskanen, operaatorid Epp Kubu, Jekaterina Abramova ja Fidelia Regina Randmäe, video live-mix Elisa Avik, tekstid ja tõlked Jaan […] Vaata lähemalt ›
0
Andy Warholi näitus „Fototehas“ Fotografiskas kuni 26. II ja Andres Serrano näitus „Kurikuulus“ sealsamas kuni 14. V. Tallinna Fotografiska kolmandal korrusel on eksponeeritud maailmakuulsate kunstnike Andy Warholi (1928–1987) ja Andres Serrano (sünd 1950) fotopõhine näitus. Kui Warholi originaaltööd on Eestis juba kolmandal ringil ning tema popkunstiversioon mõjutanud märkimisväärselt ka eri põlvkonna eesti kunstnikke 1960ndatest peale, siis Serrano looming […] Vaata lähemalt ›
6
Mu armas sõber, mis on see meie elu? Merel ujuv paat, mille kohta on kindlalt teada ainult üks, et see läheb ühel päeval kummuli. Nietzsche 1881. aasta kirjast Overbeckile Ülo Matjus (1942–2023) oli mu doktoriväitekirja juhendaja, hiljem kolleeg ja sõber. Tal oli ka oluline osa selles, et asusin filosoofiat õppima. Jah, tarvis on tagasi mõtelda, […] Vaata lähemalt ›
0
Filmimuuseumis on alates 4. veebruarist avatud näitus “Gorikatuur” Näitus “Gorikatuur” on põhjalik väljapanek Eesti viljakaima karikaturisti Vello Agori ehk Gori (1894 – 1944) loomingust tema elu eri etappidel. Gorit teadsid tänu tema loomingule Eesti Vabariigis kõik. Ta jõudis elu jooksul teha igapäevaste karikatuuride kõrval ka vinjette, maale, koomikseid, šarže, illustratsioone, esineda kodustel ja rahvusvahelistel näitustel. Läbi tema […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium andis täna, 2. veebruaril üle konkursi „Kultuurisõber 2022“ tunnustused, millega tänatakse kultuurivaldkonda rahaliselt või oma tegudega panustanud ettevõtteid ja metseene. Aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid UG Investments OÜ, ettevõtja Toomas Suurvärav ja metseen Peeter Wesik. Aasta kultuurikorraldaja tunnustuse sai Eesti Rahvamajade Ühingu juhatuse esinaine Ülle Välimäe. „„Kultuurisõbra“ konkurss peegeldas hästi Eesti elus ja kultuurimaastikul möödunud […] Vaata lähemalt ›
0
„Mõõdukas pragmapoeet“, Karin Bachmann vestleb Eik Hermanniga 2022. aasta arhitektuuripreemiad Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus Lugemispaviljon „Valge leht“ Karin Allik, „Kuidas teatrile ligi pääseda?“ Eneli Kindsiko, „Miks praegune strateegia võib homme osutuda katastroofiks?“ Art Leete, „Võitlus handi nafta pärast“ Joosep Susi, Morten Made, „Suitsu nurk XIX. Kristjan Haljaku „Kolm küsimust Guillaume Apollinaire’i haual““ Luulesalv: Triinu Laan Triinu Soikmets, „Galeriikäik. Talvepuhkus suv Vaata lähemalt ›
0
Olete oodatud moekunstnik Mari Aakre näitus „Joonistuse pidu“ avamisele Vabaduse galeriis reedel, 3. veebruaril kell 17. Näitus on avatud 3. 02. – 1. 03. 2023. Mari Aakre (1940) esindab põlvkonda, kelle eriala omandamise ajal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis õpetati moe- ja tekstiilikunsti ühises osakonnas. Sestap jagub tema loometeele moekollektsioone, maalitud ja trükitud kangaid, interjööritekstiile, akvarellmaale ja […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Teatri Agentuur kuulutab välja 2023. aasta näidendivõistluse. Võistlusele oodatakse uusi algupäraseid teatritekste nii alustavatelt kui ka kogenud kirjutajatelt ja teatrihuvilistelt. Näidenditele ei esitata pikkuse, žanri- ega teemapiiranguid. Võistlustöid hindab seitsmeliikmeline žürii ja võitjate vahel läheb jagamisele auhinnafond suuruses 9000 eurot. Võistlustöid oodatakse 1. augustiks 2023 (saatmiskuupäev). Võistlustingimused: Võistlusele on oodatud algupärased näidendid; pikkuse, žanri- ega teema Vaata lähemalt ›
0
1. veebruaril kell 18 avatakse Kondase keskuses Maris Siimeri maalide näitus “Põhisoontes”, kus autor esitleb oma värskeimat loomingut. Kirjanik Veronika Kivisilla kirjutab näituse kaastekstis: „Põhisoontes“ on Maris Siimeri maalinäitus, mis on sündinud armastusest Põhja vastu. Nagu loodus Põhjas, nagu sealsed rütmid ja aegruum, on see armastus vankumatu ja nii igavene, nagu miski siin ilmas üldse olla saab. See pole uitmõte või -tuju, […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.07.2026 00:53
Viimane uuendus: 00:36.
Uudiste reiting uuendatud: 00:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)