28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Laenasin intervjuu pealkirja võõrast sms-ist. Ilmselt on sama küsimuse esitanud paljud lugejad: kes on salapärane Lilli Luuk, miks kõik temast räägivad ja kuidas ta nii hästi kirjutada oskab? Sügisel ilmusid tema kaks esimest raamatut, romaan „Minu venna keha“ ja novellikogu „Kolhoosi miss“. Auhindu oli Luuk noppinud juba varem ja loodetavasti asi sellega ei piirdu. „Lilli […] Vaata lähemalt ›
0
David Foster Wallace’i „Võrguteooria“ kontsert „URR-36: Jonathan Harvey“ Loora Kaubi näitus „Inimene ei näe kunagi unes päikest“ Anna Kõuhkna, Helen Sirbi, Anu Muiste ja Sandra Sirbi näitus „Viies element“ Tallinna Linnateatri „Revident“ VAT-teatri „Vivaarium“ mängufilm „Peter von Kant“ Vaata lähemalt ›
0
Nelja aasta eest, kui riigikokku kandideerijate nimekirjad olid kinnitatud, tegin Sirbis kurvapoolse ülevaate, kuidas on poliitilises elus lood soolise tasakaaluga („Võta võim, naine!“, Sirp 25. I 2019). Mu toonane soovitus naisvalijatele ehk valijaskonna enamusele oli anda oma hääl ainult naiskandidaatidele, et kompenseerida naiste alaesindatust nimekirjades ja ennekõike nende tippudes. Tõenäoliselt seda soovitust ei järgitud. Riigikokku valiti 28 […] Vaata lähemalt ›
0
Uudiste jälgija on küllap märganud, et raske aeg on mitu Eesti valda viinud pankrotti, mistõttu omavalitsused paluvad riigilt toimetulekuks abi. Sellises seisus on Rõuge ja Põhja-Sakala vald, kuid raskusi on teistelgi. Omavalitsusjuhid suhtlevad rahandusministeeriumiga, koostavad usinalt kärpeplaane ja ees ootab aastatepikkune saneerimine. Nüüd on valus lugeda, et „rahandusministeerium soovitab raskustes valdadel korrastada kooli-, muuseumide, raamatukogude […] Vaata lähemalt ›
0
Alates sellest aastast on meil lipupäevana uus riiklik tähtpäev – eesti kirjanduse päev, mis on 30. jaanuaril, Anton Hansen Tammsaare sünniaastapäeval. Kui rääkida eesti kirjandusest, meenuvad paljudele esimestena Tammsaare ja Vilde, võib-olla ka Kivirähk ja veel mõni tänapäevane autor, siis aga tõmbab nii mõnigi nina kirtsu: „Eesti kirjandust ma küll ei loe, see on ju nii igav!“ […] Vaata lähemalt ›
3
Ajakiri Looming ei ole, ilmselt pole kunagi taotlenudki olla väljaanne, mida leidub igaühe koduses raamaturiiulis. Ka mitte noil aegadel, mil eestlased ostsid ja tellisid peaaegu kõike, mis ilmus, sest trükised olid ju odavad ja ega midagi muud polnudki väga osta või tellida. Ma ei taha sellega öelda, et Looming on elitaarne väljaanne. Pigem on Loomingu […] Vaata lähemalt ›
3
Skandinaavia-prantsuse päritolu filmilavastaja Mia Hansen-Løve uus film „Üks ilus hommik“1 räägib naerust läbi pisarate või vastupidi. Muidu märksa glamuursemale superstaarile Léa Seydoux’le on peaosas antud mängida tavapärasest lihtsama joonega tegelast, tõlki Sandrat, kes peab ühtaegu tegelema nii oma isa süveneva haiguse kui ka vastleitud uue armastusega. Üks teie filmide põhiteemasid on aeg, mälu ja see, […] Vaata lähemalt ›
0
Dokumentalistikas algab filmiaasta „Sundance’i“ festivaliga jaanuari lõpus ja lõpeb Oscaritega järgmises märtsis. Veidi üle aasta kestab see vahemik märkamaks trende, suundumusi ja filme, mis selles allžanris enim esile tõusevad. „Sundance’il“ linastunud teosed teevad üldjuhul hea leviringi nii festivalidel kui ka auhindamistel. Hoiame pöidla pihus, et tänavu seal linastuv Lõuna-Eesti suitsusaunatraditsioonist rääkiv „Savvusanna sõsarad“1 kasutaks suurepärase hüppelaua […] Vaata lähemalt ›
0
Jaanuari alguses käis Vikerraadio „Keelesaates“* haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Kuna sellest sügisest tuleb uuendatud õppekava korral koolidel pakkuda teise võõrkeele valikus vähemasti kaht keelt, küsis saatejuht Piret Kriivan, milliseid keeli võiksid Eesti lapsed tahta koolis õppida. Ministri arvates peaks oskama naaberkeeli ja kohe esimeste seas mainis ta soome ja rootsi keelt. Seejärel pidas ta […] Vaata lähemalt ›
66
Lõpuks ometi on Lilli Luuk eesti kirjanduses päriselt kohal ja vääriliselt nähtav, koguni kahe teineteise järel ilmunud raamatuga, mis kummatigi ilmusid vales järjekorras. Kes eesti algupärasel jutukirjandusel silma peal peab, see teab Luuki juba aastast 2017, mil Loomingus ilmus „Auk“ – harvanähtavalt hästi kirjutatud novell, autori kõige esimene trükis ilmunud tekst, mis pälvis kohemaid Tuglase preemia. […] Vaata lähemalt ›
54
Sõda ei muuda meie elu üksnes laial skaalal ja suurel määral, vaid puhuti ka äärmiselt kiiresti. Peaaegu kohe, kui Vene väed olid alustanud vaenutegevust Ukraina pinnal, järgnesid sellele kaalukad reaktsioonid Eesti ajakirjanduses. Ma ei taha rääkida sellest, et sõda tõusis esiplaanile nii tugevalt, et mingid küsimused, probleemid ja isegi valdkonnad jäid mõneks ajaks pea täiesti […] Vaata lähemalt ›
0
Ükski Eesti keskaja uurija ja huviline ei saa läbi Saksa orduta. Ordu, kes alustas oma tegevust Liivimaal 1237. aastal ja mille Liivimaa haru likvideeriti aastatel 1561–1562, vermis rohkem kui nelja sajandi jooksul väga tugevasti Eesti ja Läti – keskaegse ja XVI sajandi esimese poole Liivimaa – ajalugu. Ordu pärand ja kuvand omakorda on kujundanud ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kui mullu selgus, et Paide linnavõim on otsustanud Paide teatri rahastust kärpida, teatas senine trupp oma tegevuse lõpetamisest aasta lõpul. Teatri uue kunstilise juhi konkursi võitis Paide muusika- ja teatrimaja senine kultuurijuht ning arvamusfestivali kultuurikoordinaator Mariliis Peterson, kes on saanud rakendusteatri magistrikraadi Londoni teatriakadeemias (The Royal Central School of Speech and Drama) ja bakalaureusekraadi Aberystwythi […] Vaata lähemalt ›
0
Ilmselt mäletavad paljud meist eelmise aasta 24. veebruari – vaba päev keset töönädalat, aeg tähistada iseseisvuspäeva. Paraku ei jäänud see päev meelde ainult sel põhjusel, sest samal päeval alustas Venemaa taas Ukraina territooriumil aktiivset sõjategevust. Need uudised naelutasid telerite ette rohkem inimesi kui paraad ja pidulik kontsert. Sõda Ukrainas käib siiani. Sõja põhjused ei ole […] Vaata lähemalt ›
51
Anna Arnberg on arheoloog ja Rootsi riiklike mere- ja transpordimuuseumide kultuuripärandi üksuse juhataja. Anna osales muuseumide ühenduse uusima liikme, vrakimuuseumi Vrak loomisel, kus pööras erilist tähelepanu väljapaneku sisule ja uurimistööle. Ta oli ka projektijuht Rootsi meremuuseumi projektis „Flyktens materialität“ (ingl „The Materiality of the Great Escape“), kus käsitletakse põgenemist Balti riikidest Rootsi Teise maailmasõja ajal. […] Vaata lähemalt ›
0
Eva Kaili on nimetatud sootundliku linnaplaneerimise ristiemaks. Kui hakata uurima, kuidas siis ikkagi feministlik linnaloome käib, viivad kõik teed Viini Eva Kaili juurde. Võib öelda, et tänu temale on moodne Viin naise nägu ja tegu. Kail alustas Viini linnavalituses 30 aastat tagasi, kui asutas ainult naistest koosneva naisbüroo ehk Frauenburo, kus kaaluti kõik linnaruumi arenguotsused […] Vaata lähemalt ›
13
Arhitektuuri võimekus lahendada probleeme avaldub selgelt ruumikasutajate hulga poolest tihedas linnakeskkonnas. Maapiirkondades elab umbes 30 protsenti1 Eesti elanikkonnast, kuid sealse elukeskkonna ja avaliku ruumi probleemistikuga pole pärast riigi iseseisvuse taastamist süsteemselt tegeletud. Lahendatud on üksikküsimusi2, suuremat üleriigilist eesmärki kannab vaid Eesti vabariigi sajandaks aastapäevaks algatatud väiksemate linnade ja asulate keskväljakute missiooniprojekt „Hea avalik ruum“. Kas [… Vaata lähemalt ›
0
Üldhariduse eesmärk on omandada iseseisev mõtlemine ja analüüsivõime, et mitte sõltuda ettesöödetud infost. Ülikoolist saadakse selleks vastavad mõtlemismeetodid, et kujuneda lõpuks haritlaseks. Seda mahtu, millest ülikoolis põhimõtteliselt on vaja aru saada, ei suuda üks inimene ise kokku otsida. Loeng on pikk samm edasi juhul, kui õppejõud on asjatundlik. Miks on see üldse muusika puhul relevantne? […] Vaata lähemalt ›
80
Maria Erikson alustas kunstiõpinguid Rootsis ühes paljudest rahvaülikoolidest, sealt edasi keskendus ta juba graafikale: kaks aastat litograafia trükitehnoloogia õpet Tamarindi instituudis Ameerikas ja siis magistriõpe Soome kunstiakadeemias. 2019. aastal pälvis ta Eestis Eduard Viiralti stipendiumi ja 2021. aastal Rootsis Ann-Margret Lindelli graafikastipendiumi. Praegu on tal näitus „Pehme puudutus äärel“ Draakoni galeriis, möödunud aasta lõpul sai […] Vaata lähemalt ›
108
Raili Keiv õppis keraamikat Eesti kunstiakadeemias ja lõpetas seal 2013. aastal tootedisaini magistrantuuri. Aastatel 2007-2008 täiendas ta end Saksamaal Giebichensteini kunsti- ja disainiülikoolis (Hochschule Burg), 2012. aastal Taani kuninglikus kunstiakadeemias. 2008. ja 2012. aastal oli ta praktikal Kahla portselanitehases, kus teostas ka oma loomingut. 2013–2017 elas ja töötas Keiv Berliinis. 2017. aastast õpetab ta EKAs […] Vaata lähemalt ›
44
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.07.2026 00:53
Viimane uuendus: 00:36.
Uudiste reiting uuendatud: 00:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)