„Võib saali minna.“ Näitan piletit, haaran kõrvaklapid ja pimendavad silmaklapid, pühin puhtaks talvesaapad ning astun pimedasse ruumi. Soomusrüüs kangelane, kes on lavastuse eelreklaamist juba tuttav, seisab laternavalgel sissepääsu lähedal, ent asub siis metalli kõlksumise saatel ruumis sihitult ringi patrullima. Kui silmad lõpuks pimedusega harjuvad, märkan seinte äärde reastatud teatritoole ning suundun istuma, kaaslaseks eelaimdus, et kauaks sinna ilmselt jääda ei tule. Viimaste istmete täitumisel sis Vaata lähemalt ›
0
Mirjam Mesaki soolokontsert „Igatsus“ 20. X Estonia kontserdisaalis. Mirjam Mesak (sopran) ja Ewa Danilewska (klaver). Kavas Eduard Tubina, Ester Mägi ja Sergei Rahmaninovi laulud. Baieri riigiooperi solist, eesti sopran Mirjam Mesak andis 20. oktoobril Estonia kontserdisaalis oma esimese täispika soolokontserdi Eestis. Siinne publik on saanud teda kuulda ka varem: 2021. aastal osales ta Ain Angeri […] Vaata lähemalt ›
0
Douglas Murray „Hulkade sõgedus“ Mariana Leky „Mida siit näha võib“ Jelena Tšižova „Naiste aeg“ maailmamuusikamess ja esitlusfestival WOMEX Viljandi kitarrifestival TABi kuraatorinäitus „Söödav“ „Lennart. Pöördtooliaastad“ Vaata lähemalt ›
0
Teisipäeval sai riigikogu hakkama harva nähtava eneseületusega. Korraks pääses tuppa killuke valgust ja selle paistel läbis üksmeeles, vaidluste ja läbirääkimisteta esimese lugemise kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kui seadus jõustub, saab kultuurkapital taas hakata mõistlikul viisil täitma oma ülesandeid riigile tähtsate kultuuriehitiste rahastamisel riigikogu kinnitatud nimekirja alusel. Mäletatavasti põhjustas riigikogu ise selles töös tõrke, kui […] Vaata lähemalt ›
0
Propaganda on tunnetele mõjuv ja ennekõike tunnete kaudu töötav masin. Ja tunnete seas on kõige tugevam hirm. Seda teavad ammu nii parteide propagandabossid kui ka ajakirjandus. Ja nii seda katelt muudkui köetakse. Viimase aja teema on muidugi majandus. Hinnad tõusevad taevasse. Gaas saab otsa. Elekter võetakse kõigepealt ära kodudest. Tulevad külm ja nälg. Kukume tagasi koopasse. […] Vaata lähemalt ›
13
Kirgi ja teravaid arvamusi on meie ümber palju. Vahel näib, et põletavate teemade üle polegi võimalik laiemalt arutada, ilma et arutelus osalejad kiiresti kahte vastasleeri ei jaguneks. Kirgede tormi on tekitanud ka uus peretoetuste tõstmise eelnõu, mis on praeguse valitsuskoalitsiooni üks nurgakivi. Eelnõu kohaselt suurenevad uuel aastal peretoetused rohkem just kolme ja enama lapsega peredel. […] Vaata lähemalt ›
0
19. oktoobril otsustas Eesti Filmi Instituudi nõukogu lubada kolmandal ametiajal jätkata EFI juhtimisega senisel juhil Edith Sepal. Sepp oli nõus Sirbiga rääkima väljavaadetest, mis järgnevatel aastatel võivad ees oodata. Alustuseks, palju õnne! Teie EFI juhiks tagasivalimise pressiteate lõpus on ka lause: „Samal ajal otsustas nõukogu teha Kultuuriministeeriumile ettepaneku muuta EFI põhikirja ja piirata EFI juhatuse […] Vaata lähemalt ›
56
23. septembril avaldas audiovisuaalsektoris teed näitav ja mõjukas Briti Filmi Instituut (BFI) pommuudisena verivärske ning senise filmipoliitikaga võrreldes radikaalse kümneaastase strateegia „Ekraanikultuur 2033“ („Screen Culture 2033“). Briti Filmi Instituut, Brexiti-järgselt siiani ehk Briti, Euroopa kui ka kogu maailma mõistes üht valdkonna võtmerolli kandva organisatsiooni kümne aasta kauguseks eesmärgiks on „vormida ümber suhe avalikkusega ja saada üldtuntuks […] Vaata lähemalt ›
66
Taavi Suisalu vaatles EKKMi isikunäitusel „Tähelepanufiguurid“* tehnoloogia arengu mõju inimese psüühikale, eelkõige kujutlusvõimele ja kujutamistungile. Loovuse tähendus on masinõppe programmide tekkega muutumas, tuues endaga kaasa visuaalkultuuripöörde. 22. septembri vestlusringis „Meie kujutame teda, aga kuidas kujutleb tema meid?“ arutleti tehisintellekti mõju üle loomevaldkonnale ja pilditajule. Vestluses osalesid Tartu ülikooli arvutusliku neuroteaduse spetsialist Madis Vasser, kunstnik ja […] Vaata lähemalt ›
11
Konverents „Networking Performance Art Production Workshop“ (NPAPW) 12. – 14. IX Eesti muusika- ja teatriakadeemias. EMTAs toimus etenduskunstide valdkonnas kasutatavaid interaktiivseid võrgulahendusi käsitlev konverents NPAPW, mis toob kokku spetsialistid tervest maailmast. Infot vahetati mitmesuguste andmesidetehnoloogiaid rakendavate lahenduste kohta, mille abil võib näiteks luua reaalajas interaktiivset kunsti, anda distantsilt meistriklasse, tantsida partneriga samas virtuaalkeskkonnas üksteisest füüs Vaata lähemalt ›
0
Teadus on tänapäeva ühiskonnas ammu enamat kui elu äärealal toimiv väike omaette maailm. Teadus, eeskätt empiiriline, katseliselt korratud ja kinnitatud teadus, on see, mille poole oma tõeotsinguis vaatame – õigupoolest pole vist liialdus öelda, et empiirika tunnistamisest reaalsuse adekvaatseima mõõdupuuna on saanud ühiskonna sõnatu aluskokkulepe. See kokkulepe ütleb, et sõltumata kellegi esteetilistest, usulistest või poliitilistest […] Vaata lähemalt ›
12
Ukraina relvajõudude edusammud ja Putini režiimi kaotused rindel on pannud Putinit kasutusele võtma laiaulatusliku terrori ja šantaaži. Hävitatud on umbes kolmandik Ukraina energia- ja soojatootmise võimest, üles on kerkinud nn räpase pommi kasutamise oht, Kahhovka hüdroelektrijaama tammi õhkimine ja Hersoni maatasa pommitamine. Tammi õhkimisega kaasneks globaalset mõõtu katastroof, millega ujutataks üle tohutu ala Dnepri vasakkaldal, […] Vaata lähemalt ›
39
Venemaalt on Euroopasse ja mujalegi pagenud plejaad silmapaistvaid teatritegelasi, kelle loomingu paremikku on Eestis mängitud teatrifestivalil „Kuldne mask“. Kuulsate vene lavastajate tööplaani on tekkinud ajaaknad, kuna koduteatritesse neil enam asja pole. See olukord annab harukordse võimaluse teha Eesti teatritel koostööd parimatega, keda Vene diasporaast võimalik leida. Septembri lõpul oli Tallinna Vene teatri trupil kokkusaamine Timofei […] Vaata lähemalt ›
0
Küsimusi, millega aasta jooksul nii tihedas programmis tegeldakse, on mitmeid. Kitsam, pigem esialgne eesmärk oli äratada ellu linna mineviku varjud ja panna tärkama linna tulevikumüütide alged. Selle õnnestumise kindlustamiseks on kaasatud maailmakultuuri raskekahurvägi alustades Yoko Onost ja Marina Abramovićist ning lõpetades William Kentridge’i ja Robert Wilsoniga. Juba paar kuud enne finišit on selge, et see […] Vaata lähemalt ›
0
Viimasel ajal punamonumentide teemal avalikult sõna võtnud kolleegide arvamusest on jäänud ehk mulje, nagu oleks enamik kunstiteadlasi ja Nõukogude pärandi uurijaid Nõukogude sümboolika ja monumentide küsimuses ühel meelel ja nende avalikust ruumist eemaldamise vastu.1 Nii see siiski pole. Tegelik vaade asjale on ka erialaringkonnas üsna heterogeenne ning näib, et ühel nõul ollakse vaid selles, et […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna ülikooli ökoloogia keskus tähistas septembri lõpus 30. tegutsemisaastat. Algselt ENSV Teaduste Akadeemia koosseisus asutatud ökoloogia instituut liitus 1997. aastal Tallinna pedagoogikaülikooliga. Tänapäeval tegutseb keskus Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi koosseisus teaduskeskusena. Alates 2018. aastast on keskuse tegevust vedanud ökohüdroloogia professor Jaanus Terasmaa. Ökoloogia keskusega on aga seotud silmapaistavad uurijad, sh Hannes Tõnisson, kes […] Vaata lähemalt ›
38
Pimedus. Mis saab olla õudsemat kui pimedus. Ühiskonnas suheldakse üha enam üksteisega silmitsi, nägemise abil. Me saadame e-kirju, suhtleme ühismeedias arvuti abil. Isegi emotsioonide, mis varem olid tuntavad inimese kõne järgi, näitamiseks oleme loonud emotikonid. Kummalisel kombel märkasin kaheksa aastat tagasi, et naerunäod olid äkki tunginud ka mu raamatutekstidesse, õnneks rookis keeletoimetaja need tehismonstrumid kõik […] Vaata lähemalt ›
108
Oma keskkonnasäästlikuks tegevuseks peetakse prügi mitte maha viskamist ja jäätmete sortimist, s.t pigem tagajärgedega tegelemist kui keskkonnakahju ennetamist.1 Kahtlemata on selles suur osa aastaid kestnud sortimisalasel teavitustegevusel, loodud taristul ning kindlasti ka 14 aasta vanusel „Teeme ära“ algatusel, mis on tõmmanud prügistamisele avalikkuse tähelepanu. Seadmata kahtluse alla kiiduväärt algatuse mõju, tekib küsimus, kas tähelepanu jäätmetele, […] Vaata lähemalt ›
0
Kuigi ökoloogia seostub tavaliselt keskkonna ja loodushoiuga, tähistatakse selle mõistega inimese säästvat ning kestlikku mõtteviisi üldisemaltki. Sõna „ökoloogia“ on hoogsalt levinud paljudesse valdkondadesse ja alates 1972. aastast räägitakse tänu Ameerika keeleteadlasele Einar Haugenile ka keeleökoloogiast. Haugen defineerib nimetet teadusharu keele ja keskkonna (konkreetset keelt kasutava ühiskonna) vastasmõju uurimisena, mille laiem eesmärk on keelte säilitamine. Keeleökoloogiat iseloomustab […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna arhitektuuribiennaali „Söödav. Ainevahetuse arhitektuur“ konverentsi „Söödav“ peaesineja oli sel aastal arhitektuuriajaloolane Beatriz Colomina, kes rääkis oma ettekandes „Arhitektuuri jõuetu keha“ meditsiini ja arhitektuuri ajaloolisest sidemest ning kaasavama ruumiloome vajadusest. Viljaka karjääri jooksul on Colomina muu hulgas kokku pannud Princetoni ülikooli meedia ja modernsuse programmi, kirjutanud mõjukaid teoseid, nagu „Seksuaalsus ja ruum“ („Sexuality and Space“, […] Vaata lähemalt ›
18
22. oktoobril, eesti rahvuskultuuri suurkuju Kristjan Raua sünniaastapäeval anti Tallinna raekojas juba viiekümnendat korda üle Eesti vanim kunstiauhind – Kristjan Raua nimeline kunstipreemia. Tänavused laureaadid on kunstnikud Lembit Sarapuu, Ludmilla Siim, Terje Ojaver ja kunstiteadlane Mai Levin. Seekord on tegemist väga auväärt laureaatidega, kes on kunstielus tegutsenud väga pikka aega ja olnud ka pidevalt esil. […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.03.2026 00:03
Viimane uuendus: 23:56.
Uudiste reiting uuendatud: 23:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)