Jüri Arrak oli inimesena erakordselt terviklik ja monoliitne. Temas näis puuduvat see lõtk, mis lahutab rolle, inimese tegelikku olemust sellest, milline ta tahab olla või näida. Arrak oli iseendaga identne, oma väärtusest vaikimisi ja pealetükkimatul moel teadlik. Tema enesekindlus avaldus ilusasti sundimatu sõbralikkuse, vahetu väljendustahte, joviaalse huumorina. Arhetüüpse kunstnikuna oli Arrak ka teatud määral edev, […] Vaata lähemalt ›
68
Rakvere teatri „Ki(i)vi südamel“, autor ja lavastaja Jaune Kimmel. Mängivad Rainer Elhi ja Märten Matsu. Esietendus 16. IX Rakvere piiritusetehases. Kui igav võib inimesel olla, et ta otsib ühe kõleda ruumi, et seal teatrit teha? Igavikust igavam. Sellest, et Rakvere teatri näitlejal Jaune Kimmelil on liiga vähe huvitavat rakendust, sai aimu juba suvel vabaõhuvaatemängus „Robin […] Vaata lähemalt ›
0
Mulle meeldib lugeda mälestusteoseid ja elulugusid, tuhnida isikuarhiivides, olgu need arhitektide, kunstnike või poliitikute omad. Eriti suure huviga tutvun omaelulooliste ülestähendustega Teisest maailmasõjast ja sellele järgnevatest aastatest. Nooremale põlvkonnale on toonastesse oludesse süüvida põnev – kõik on võõras, teistpidi aga hirmutavalt reaalne, kui mõelda ühiskonda halvanud Ukraina sõjale ning idapiiri taguse hirmuterrori taastulekule. Sel suvel […] Vaata lähemalt ›
0
„Behind My Skin“, autor ja lavastaja Diana Harten, dramaturg Anne Türnpu, kunstnik Sarah Nõmm, helikujundaja Jekaterina Viltsenko, valguskujundaja Mikk-Mait Kivi, teksti autor Maria Krugovaja, tõlkija Aare Pilv. Tantsivad Freyja Tralla, Helen Vaikma, Pia Martin ja Kristel Mikkus. Esietendus 17. IX Sakala 3 teatrimajas. Diana Harteni lavastuse „Behind My Skin“ („Minu naha taga“) lavaletulekust kõneldakse kui […] Vaata lähemalt ›
0
„Looming ongi see, kus inimene saab aru oma ilmaletulekust ja see annab lootust jäämiseks. On see lohutus? Kui me siin juba oleme, siis, kas see on suur eksitus või ainult läbi loominguklaasi leiame lohutuse, tõe? Vaba aeg mõtlemiseks ja looming annab võimaluse midagi ära tunda. Kui inimene järjest eraldub loodusest peale mõistuse tekkimist, siis vaba […] Vaata lähemalt ›
0
Baltimaade kunstnike festival „Baltic Art @ Big Apple – Volume UP!“ New Yorgis 9. – 25. IX. Toimumispaigad Grace Exhibition Space, Morus Museum, Thompson Park ja La Plaza Community Garden Manhattanil. Kuraatorid Al Paldrok, Ieva Nagliņa ja Laura Feldberga, New Yorgist Mara Catalan ja Adriana Varella. 9. septembri õhtu Manhattani ühes huvitavamas piirkonnas East Village’is. Kui galeriile […] Vaata lähemalt ›
64
Liina Lelov EI TAASKASUTUSELE 21.10.-15.11.2022 Neljapäeval, 20. oktoobril kell 18.00 avatakse HOP galeriis ehtekunstnik Liina Lelovi näitus „Ei taaskasutusele“. Ehtekunstnik Liina Lelov tõdeb, et ühiskonnas on hetkel kuumaks teemaks taaskasutus, aga seda liiga ühekülgselt. Hop galeriis saab näha tema eheteks vormunud mõtisklusi sellel teemal. „Tavaliselt peetakse taaskasutuse all silmas materjalide ümbertöötlust või paremal juhul teise […] Vaata lähemalt ›
0
„Tee ilu ja tõe juurde vabastab“, Kadri Asmer vestleb Juhan Maistega Andra Teede, „Kas ja kui sotsiaalne siis on „Õnne 13“?“ Priit-Kalev Parts, „Linnasissi metsaviljelus. Huligaanne essee“ Barbi Pilvre, „Karjala saatus Soome ja Venemaa vahel“ Johanna Ross, „Tartus loeti Reed Morni ja muudki“ Johannes Saar, „Oleviste raamatukogu – kurioosum või kalliskivi?“ Ülle Madise, „Eesti keel on põhiseaduse kaitse all“ Andres Kuusk, „See hea, odav ja turvaline tuumaenergia“ Jüri Kolk, „Tuttava... Vaata lähemalt ›
48
20. oktoobril kell 16.00 avatakse Uue Kunsti Muuseumis kaks uut näitust: ELO LIIVI ISIKUNÄITUS USEFUL (AB)USE ja Sirje Eelma BOTTOBAAPA vol 3 + ELO LIIVI ISIKUNÄITUS USEFUL (AB)USE #usefulabuse 21.10 – 20.11.2022 Skulptor ja installatsioonikunstnik Elo Liiv avab neljapäeval, 20. oktoobril Pärnu Uue Kunsti Muuseumis isiknäituse „Useful (AB)use“. Tegemist on valikuga Liivi vanematest ja uuematest […] Vaata lähemalt ›
0
Hõimurahvaste programmi rahvusteaduste auhinna pälvis sel aastal neenetsite vaikimist uurinud lingvist ja antropoloog Roza Laptander. Roza Laptanderit tunnustati 2020. aastal Rovaniemis Lapi ülikoolis kaitstud doktoritöö „When we got reindeer, we moved to live to the tundra: The Spoken and Silenced History of the Yamal Nenets“ (“Kui me saime endale põhjapõdrad, kolisime tundrasse elama: Jamali neenetsite suuline ja […] Vaata lähemalt ›
0
Kutsume tuumakat kokkuvõtet kirjutama! TUUM on võistlus, milles saab panna proovile oma oskuse teha kuni 200-sõnaline kokkuvõte žürii etteantud tekstist. Sel aastal toimub TUUM 21. ja 22. oktoobril. Osaleda saab üksi või võistkonnaga, mille võib moodustada sõpruskond, perekond, kooliklass või lehetoimetus. Parimaid ootavad rahalised auhinnad. Peaauhind on 300 eurot, lisaks mitu teist ja kolmandat auhinda […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium ootab kuni 14. novembrini ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks. Stipendium on mõeldud toetamaks peamiselt õpinguid välisriigis ning võimalusel kaalukaid kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi. Sel aastal antakse veel välja 6 stipendiumit suurusega 2300 eurot. „Välismaal õppides saavad meie kultuuritudengid rahvusvahelise kogemuse, mis nende siinse elukogemusega segunedes rikastab meie kultuurielu. Stipendium aitab seega elavdada rahvusvahelist kultuurikoostööd ning. Vaata lähemalt ›
0
Eesti teaduste akadeemia juhatus kinnitas kaheksa kandidaati kolmele uuele akadeemikukohale. Füüsika valdkonnas on kandidaadid Tartu ülikooli füüsika instituudi keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen, Tartu ülikooli füüsika instituudi materjaliteaduse professor Kaupo Kukli ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur Toomas Rõõm. Arvuti- ja tehnikateaduste valdkonna kolm kanditaati on Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor Alvo Aabloo, Cybernetica infoturbeinstituudi direktor D Vaata lähemalt ›
0
Unelauludest luupainajateni, voodikaaslastest lõunauinakuteni ja unenägudest voodipesuni… Pärnu Muuseumi uus näitus „Une hõlmas“ pajatab loo sellest, millega me tegeleme neli kuud aastast – magamisest! Uni on nii loomulik puhkuseviis, et küsimus miks me magame tõstatub üliharva. Näiteks passiivsuse teooria viitab sellele, et magamine on kohandumine ellujäämiseks, võimaldades vaikseks ja rahulikuks muutuda ajal, mil oldi kõige […] Vaata lähemalt ›
0
Merike Estna viimase kümnendi loomingus eristuvad nüüd juba küllalt selgelt külm, suurlinlik ja väljakutsuvalt dekoratiivne, traditsioonilisele maalikunstile kinnast heitev Londoni ning tunduvalt isiklikum ja alateadvuslikum, arhailise või mütoloogilise ainese ning käsitööelementidega Eesti-Mehhiko periood. Ehkki Kai kunstikeskuse näitust on nimetatud ka miniretrospektiiviks, kust võib leida nii kunstniku lapsepõlvejoonistusi kui ka tudengiaastate popiperioodi maale, tuleb siiski võimsalt esile Estna loomi Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kontserdi festival „Tubin“ Eesti nüüdismuusika keskuse konverents „Is John Cage Dead?“ Kristjan Randalu ja New Wind Jazz Orchestra plaadi „Sisu“ esitluskontsert Paide teatri „Übermensch“ VIII koolinoorte arhitektuurikonkurss „Minu kahanev linn“ Vaata lähemalt ›
0
Aasta tagasi, kui Moskva „kõrgtehnoloogilised ja ülitäpsed“ raketid ja soldatid ei olnud kogu Ukraina territooriumil veel oma inimsusevastaseid kuritegusid laiaulatuslikult, ülima eesmärgituse, moraalituse ja ebatäpsusega toime panema asunud, kinnitasid maailma suurimad agentuurid S&P ja Moody’s kolmandat aastat järjest Eesti suurimale riigi omanduses ettevõttele Eesti Energia üsna niru reitingu. Halb ei olnud hinnang ettevõtte finantsidele mitte […] Vaata lähemalt ›
0
Russki Miri ideoloogia ei levi ainult Venemaa „vabade“ telekanalite kaudu, vaid ka maailma suurtes kontserdisaalides ja teatrites. Augustis esines Alexela kontserdimajas kunagine tippkoloratuursopran Natalie Dessay. Kontserdilt lahkus demonstratiivselt ridamisi eestlasi, kuna ansambli prantslasest bassimängija purssis publiku ees järjekindlalt vene keelt. Eestlased on muidugi kannatlikud, aga lõpuks söandas keegi siiski käratada, et siin on Eesti. Lauljatar […] Vaata lähemalt ›
80
Maailm muutub ja muutuvad ka filmid. Tehnoloogia arengu tõttu võetakse kasutusele uued loovestmise instrumendid, millega peab ajapikku kohanema kas vaataja või filmikunst. Üks stsenaristika olulisi aspekte on loos informatsiooni edastamine. Näiteks nn mõttetu statisti rollis näitleja ütleb lavale/kaadrisse tulles vaid „Härra, teile on kiri“. See lause avab tavaliselt tee infoedastamiseks: vaatajale loetakse ette kirjas sisalduv, […] Vaata lähemalt ›
0
„Documenta 15“ Kasselis 18. VI – 25. IX. Kureeris Indoneesia kunstnike kollektiiv ruangrupa, osales 67 kunstirühmitust ja -algatust. Näitus oli väljas 32 paigas. https://documenta-fifteen.de/ Kasselis on kell 7 õhtul ja kamp värvikaid hipisid, innukaid vanaemasid ja enesekindlaid kunstiajaloolasi on kogunenud, et tantsida koos pärast seda, kui on kokku puututud multikultiesteetikaga, mis ulatub joruba tähestikust Bagdadis […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.03.2026 00:03
Viimane uuendus: 23:56.
Uudiste reiting uuendatud: 23:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)