28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Ametlikel andmetel kavatseb Venemaa tänavu Ukrainas vallutussõja pidamiseks kulutada kolmandiku oma riigieelarvest, umbes 10 triljonit rubla ehk hetkekursiga ligikaudu 140 miljardit USA dollarit. Iseasi, kas see raha ka tegelikult kokku tuleb, sest eelarves eeldatakse optimistlikult aasta inflatsiooniks 5%, sisemajanduse kogutoodangu kahanemist vaid 1% võrra ning Venemaa põhimargi, Uurali nafta aasta keskmiseks hinnaks 75 dollarit barreli […] Vaata lähemalt ›
2
„Mind häirib, et me valitsus on nii … grr!“ Taani vanahärra, me ülalt naaber Málaga rannamajas, tegi kurja kaslase liigutusi. „Ukrainale antakse relvi, selle asemel et rääkida rahust. Peame ehitama Venemaaga kultuurisildu. Ukraina naised Taanis ütlevad ka, et mehed, lõpetage oma neetud sõda.“ Aasta oli vaevu alanud ja juba selline juhtum! Mu õde meenutas taanlasele kannatlikult, […] Vaata lähemalt ›
3
Igavene häda on raamatutega. Kõigepealt on need kallid, üha kallimad, ja mina, kes ma saan kultuuritöötaja riiklikku miinimumpalka, peaksin iga ostu palju tõsisemalt kaaluma. Teiseks on neid liiga palju. Aga isegi kui jätan raamatud ostmata, ega see neid koju kuhjumast takista. Raamatud sugenevad ka kotti. Ikka on vaja tarida neid koju, tööle, raamatukokku, arvustajatele, postkontorisse – […] Vaata lähemalt ›
0
2022. aastal korraldas või kooskõlastas Eesti Arhitektide Liit kokku 24 arhitektuurivõistlust, millest valdav osa olid avalikud ning vaid väike osa eelkvalifitseerumise või kutsutud osalejatega tüüpi võistlused. Võistluste koguarv oli küll veidi väiksem kui varasematel aastatel, kuid neid on ikkagi rohkem kui enamikus naaberriikides ja Põhjamaades ning tase on meil endiselt ühtlaselt kõrge. Toimunud võistlustega otsiti […] Vaata lähemalt ›
0
Maailmas on üle 5 miljardi aktiivse internetikasutaja ja üle 4,7 miljardi ühismeedia kasutaja.1 Mida nad teevad? Ühes ööpäevas tehakse keskmiselt 8,5 miljardit Googleʼi otsingut.2 Saadetakse 333 miljardit e-kirja ehk 3,5 miljonit e-kirja sekundis.3 Ühes minutis kirjutatakse Facebookis rohkem kui 500 000 kommentaari.4 Iga viies ost tehakse veebis5, globaalselt populaarseim e-ostlemise keskkond on Amazon.6 Kõigest sellest jäävad […] Vaata lähemalt ›
36
Poliitikutele, humanitaaridele ja muidu arvajatele alati palju kõneainet pakkunud siinsete venelaste arusaamad lähiajaloost on tänavu taas rambivalgusse tõusnud tänu Nõukogude sümboolika agarale julgeolekustamisele ühes saladuslooriga kaetud komisjonide tegevuse ja tempoka monumentide mahavõtmisega. Ei ole vähem oluline ka jätkuv Venemaa sõda Ukraina vastu, kus propagandas on läbisegi kasutusel Vene keisririigi aegsed kontseptid ja eredad Nõukogude punalipud. […] Vaata lähemalt ›
78
I Venemaast ja Hiinast on saanud XXI sajandi alguse mõistatused. Võimalik, et maailma jaoks saatuslikud mõistatused. Tegemist on impeeriumidega, mis XX sajandil ei lagunenud. Konventsionaalsest seisukohast kujutab Venemaa ja Hiina jätkuv eksistents endast patoloogiat. Kui nii, siis möllab haigus intensiivsusega, mis seab küsimärgi alla tervise tähenduse – ja konventsionaalse vaate Vestfaali maailmakorralduse teleoloogiale. Võib vaielda […] Vaata lähemalt ›
24
Euroopa Liit on asunud võitlusse palgavaesusega. Brüssel soovib näha liikmesriikide majanduses tugevamat sotsiaalset mõõdet. Lähtutakse Euroopa sotsiaalhartas sätestatud eesmärkidest, mille hulka kuuluvad õiglane töötasu, sotsiaalkaitse ja tööturu osapoolte dialoog. Direktiivi järgi vajab sotsiaalharta ellurakendamine sektoritasandi kollektiivlepingute sõlmimist. Eestile on direktiiv vajalik, sest oleme kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate osas ELis viimasel kohal (6%) ja parem pole meie […] Vaata lähemalt ›
0
Jaan Teemant (1872–1941?) mõjutas Eesti Vabariigi sündi ja kujunemist Konstantin Pätsi või Jaan Tõnissoniga võrreldavalt, kuid on saanud palju vähem tähelepanu. Riigimees, kes tõrjus enda jäädvustamist nii pildis kui ka kirjas, arvas, et eluajal lasevad mälestusi avaldada kehkenpüksid. Teemandi isik on igale biograafile tõsine väljakutse, ent Mari-Leen Tammela on selle vastu võtnud ja ka sellega kenasti […] Vaata lähemalt ›
105
Hiljuti on Eesti filmi tuleviku, mineviku ja oleviku kohta kuulda ja lugeda olnud tervitatavalt paljudest erinevatest seisukohtadest. Kuna Eesti filmiharidus asetseb nende arvamusavalduste ristteel, on mul väga hea meel, et selle vestluse aeg käes on. Kired lõi lõkkele värskelt Eesti Filmi Instituudi juhiks tagasi valitud Edith Sepa väide1, et filmikoolis koolitatakse vaid mõnda režissööri. Sellele […] Vaata lähemalt ›
0
Tänavu täitub 70 aastat Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli (hiljem Tallinna Balletikool) esimese lennu ja 69 aastat teise lennu lõpetamisest. Neist on mõtet rääkida koos, sest esimene oli neidude ja teine noormeeste lend – kummagi lõpetas kuus noort. See on teetähis eesti professionaalse tantsuhariduse ajaloos: Iraida Generalova, Aime Leis, Maire Loorents, Aigi Rüütel, Signe Tamm, Ülle […] Vaata lähemalt ›
0
Von Krahli teatri „Libahunt“, autor August Kitzberg, lavastaja Peeter Jalakas, visuaalkunstnik Emer Värk, liikumisjuht Ingmar Jõela, kostüümikunstnikud Anu Rieberg ja Ingmar Jõela, muusikaline kujundaja Renzo van Steenbergen, valguskujundaja Mihhail Makošin. Mängivad Mari Abel, Ingmar Jõela, Jörgen Liik, Katariina Tamm ja Marika Vaarik. Esietendus 9. XII 2022 Von Krahli teatri saalis. Kuna 30aastane teerajaja-teater hakkab lõpetama (või kolima), […] Vaata lähemalt ›
0
Väliste tunnuste poolest on Anti Saare „Sõnaraamatu“ puhul tegu antisõnaraamatuga. Köide on õhuke, pehmekaaneline, register napp, mitte totaalsusele pürgiv, sõnade seletus subjektiivne, tihti isiklike mälestustega pikitud. Ehkki lugedes toob teos sageli muige suule, on olemuselt tegu ka pisut nukra kogumikuga: tuletab see ju lugejale igal leheküljel meelde, kui individuaalne on igaühe keeleruum ning kui suure […] Vaata lähemalt ›
157
Andrei Kurkov on kahe kultuuriga seotud autor: olemuselt ukraina kirjanik, kuid kirjutab vene keeles. Kahetisus on omane ka tema loomingule, kus põrkuvad minimalistlikud olmelised romaanid ja suurejoonelised maagilis-realistikud alternatiivajaloolised seiklused. 2018. aastal ilmunud romaan „Hallid mesilased“ kuulub pigem esimesse rühma, kuid näitab võrreldes teiste teostega suuremat küpsust ja pakub enam mõtteainet. „Hallid mesilased“ on mitmekihiline romaan, […] Vaata lähemalt ›
0
Reimo Võsa-Tangsoo, Postapokalüptiline LOOP. 2021, installatsioon, segatehnika. Tulevik. Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi möödunud aasta viimane näitus oli Marco Laimre kureeritud „Crawl Out Through the Fallout“*. Näituse valdavalt EKA fotoosakonna kolleegidest koosnenud kunstnike seas oli ka Reimo Võsa-Tangsoo, kelle kineetiline installatsioon oli pealkirjastatud „Postapokalüptiline LOOP“. Näituse saatetekste lugedes komistasin tõdemusele, mille peale ise ausalt öeldes ei […] Vaata lähemalt ›
0
Ansambel U: vana-aasta uue muusika kontsert 29. XII Mustpeade maja keldrisaalis ehk Eesti Nüüdismuusika Keskuses. Ansambel U: koosseisus Helena Tuuling – klarnet, Levi-Danel Mägila – tšello, Merje Roomere – viiul, Taavi Kerikmäe – klaver, Tarmo Johannes – flööt ja Vambola Krigul – löökpillid. Kavas Age Veeroosi „Vaatenurk“ („Point of View“), Elis Halliku „Above“ ja Taivo Lintsi […] Vaata lähemalt ›
30
Puutudes kokku meeldiva inimesega tahame olla temaga aina rohkem ja rohkemas koos. Kui tema tunneb samamoodi, siis võimegi hakata koos elama, saada elukaaslasteks, astuda abiellugi, nii et teine on meil elus kaaslane ja me pakume teineteisele abi. Nõue olla koos aina rohkem ja rohkemas seab meid mõlemaid tohutu pinge alla: see nõuaks justkui, et teine […] Vaata lähemalt ›
70
Sel aastal jõuavad paljud hulkuma läinud asjad ja inimesed oma kohale tagasi, ent kui sirget või käänulist teed mööda, on veel vara öelda. Mõni peab lihtsalt jalad selga võtma ja minema, mõni kojupääsu eest võitlema. Samamoodi olid lood siinses veerus ülemöödunud aastal vabaduse ja mullu kohanemisega. Ühe armastuse juurde viib mitmeid teid, rahulikke ja võitluslikke. […] Vaata lähemalt ›
0
Millised olid 2022. aasta loetuimad lood Sirbi veebilehel? 1. Tiia Kõnnussaar, Aleksander Pulver: „Kultuur määratleb patoloogia“ 2. Anto Veldre, Kust on pärit zuumeri eesti keel? 3. German Golub, Kui vanad inimesed avastavad TikToki 4. Jan Kaus, Viivi Luik, Kohustuslik ja paratamatu kirjandus 5. Ülle Madise, Vaikimise nõiaring 6. Maria Mölder, Varia. Kelle pidu? 7. […] Vaata lähemalt ›
0
Sadade 2022. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati. Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja vaid ühe katkestusega aastatel 2007-2008. Laureaatide täisnimekirja leiate ka Sirbi veebilehelt. Toimetuse tänu kuulub lisaks laureaatidele kõigile tuhandetele autoritele, kes on aidanud toimetajatel lehte kvaliteetselt sisustada. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tre Raadio - Ring FM
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
02.07.2026 03:23
Viimane uuendus: 03:00.
Uudiste reiting uuendatud: 03:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)